Omastehooldus meedias

CareMate - õigus elada oma elu

23.02.2018

Anna Sinagi hoogu, et pered, kellel lasub hoolduskohustus, leiaksid endale hooleandjad, kes pakuvad

hooldusvajadusega inimestele professionaalset tuge!

Aita valmis ehitada esimene veebipõhine süsteem CareMate nutikast rakendusest SIIN!

  

Miks võib CareMate sind puudutada?

Kõik me vananeme ja see protsess algab koheselt kui siia ilma sünnime. Eakate osakaal ühiskonnas suureneb ning kindel on, et üks hetk kuulume ka ise sinna hulka. Eestis on vanemaealisi üle 300 000. Samuti on meil teisigi abivajajaid, kes puude või kroonilise haiguse tõttu sagedamini tuge vajavad. Neid on Eesti elanikkonnast 10%. Meil kõikidel tuleb üks hetk seista silmitsi otsusega, millest sõltub teise inimese elu. Oma vanemate, laste või kellegi kaugema pereliikme ees tuleb kanda kohustust - korraldades teise inimese elu parimal võimalikul viisil. Kõlab utoopiliselt! Südamest tahab kindlasti igaüks meist pakkuda oma lähedasele parimat hoolt, kuid, midagi tuleb tuua ohvriks - töö, kodu, vaba aeg, reisihuvi, perekond, lapsed, õpingud - tihti leiame end olukorrast, kus ei ole piisavalt aega ega materiaalseid võimalusi.

Kui mujal Lääneriikides tagab riik selle toe, mis võimaldab pakkuda inimväärset, empaatilist ja turvalist isikuhooldust, siis Eestis on see alles lapsekingades. Agentuure on, kuid nad ei ole kõigile abivajajatele kättesaadavad ning puudub piisav paindlikkus. Viimane tähendab, et ei saa alati just sellise ajagraafiku alusel ja teenuste valikuga hoolt, mida vajaks ning seda mõistliku hinna eest.

Eestis puuduvad professionaalsete teadmistega hooldajad, kes mittetoimivate võtete rakendamise ja puudulike teadmiste tõttu võivad pahaaimamatult hoolt vajava inimese elu küllaltki rõõmutuks muuta. Samuti on suur oht teadmata näiteks õigeid ergonoomikavõtteid teha endale või abisaajale hoopis liiga. Eestis on suurel hulgal empaatiavõimega inimesi, kes hooleandjaks sobiksid, kuid tihtipeale tundub vajalike oskuste ja teadmiste omandamine suure väljakutsena. Seetõttu on vaja luua kiire väljaõppe võimalus. Kuidas Eesti hooldaja rolli väärtustab? Üksikisiku vabadus ja õigused on oluline tagada, mitte ainult hooldatavale, vaid ka lähedastele pereliikmetele - omastehooldajatele.

Vaata lisaks Terevisiooni uudislõigust!

Allikas: 
https://www.hooandja.ee/projekt/caremate#tab-1-tab

Riik soovib anda puudega lähedast hooldavale töötajale õiguse saada tasulist hoolduspuhkust

27.12.2017

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele töölepinguseaduse muutmise eelnõu, mis annaks sügava puudega lähedast hooldavale töötajale tuleva aasta juulist õiguse saada aastas viie tööpäeva ulatuses tasustatud hoolduspuhkust.

Hoolduspuhkuse eesmärk on eelnõu kohaselt julgustada hoolduskoormuse jagamist inimeste vahel, kes panustavad sügava puudega lähedase hooldamisse. Hoolduspuhkus peab soodustama hoolduskoormusega inimeste tööl püsimist, samuti julgustama nende tööleasumist.

Eelnõu kohaselt kehtestatakse kuni viie tööpäeva pikkune tasustatud hoolduspuhkus töötajale, kelle täisealisel sugulasel, abikaasal, registreeritud elukaaslasel või eestkostetaval on tuvastatud sügav puue ning töötajale, kes on määratud sügava puudega isiku hooldajaks.

Hoolduspuhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel, sest nii säilib lähedase või hooldaja igapäevane sissetulek ning see omakorda toetab puhkuse väljavõtmist. Tasustatud hoolduspuhkuse korral võib igapäevane sissetulek sõltuvalt töötasu suurusest küll väheneda kuni
töötasu alammäärani, kuid ka suureneda, kui osalise koormusega töötaja teenib töötasu alammäärast vähem.

Praeguse korrakohaselt on lähedastel lisaks põhipuhkusele võimalus kokkuleppel tööandjaga kasutada tasustamata puhkust, mille korral kaotab töötaja aga sissetuleku. Seetõttu ei toeta tasustamata puhkus hoolduskoormuse jagamist ega tööturul püsimist.

"Hoolduspuhkuse seadustamine töölepingu seaduse tasemel on ainuõige samm liikumisel omastehooldajate hoolduskoormuse vähendamise suunas. Täna oma sügava puudega täisealist lähedast hooldav ja seejuures ka tööturul aktiivne inimene on haruldane ja kindlasti toetamist väärt," ütles MTÜ Eesti Omastehooldus juhatuse liige Ivar Paimre Delfile. "Ka kohaliku omavalitsuse poolt hooldajaks määratud inimene väärib võimalust kasutada hoolduspuhkust. Hooldusega kaasnev koormus pereelu ja tööelu ühitamisel on märkimisväärne ning paindlike võimaluste loomine suurendab omastehooldaja valikuid niigi nõudliku elukorralduse juures," lisas ta.

Paimre sõnul on tegemist esmakordse võimalusega kasutada tasustatud puhkust sügava puudega täisealise isiku hooldamise korral. "Koos muudatuse jõustumisega on oluline viia teave nii omastehooldajate kui ka tööandjateni. Seda loomulikult viisil, mis tagab võrdse informeerituse õigustest ja kohustustest hoolduspuhkuse kasutamisel nii töötavate omastehooldajate kui ka tööandjate jaoks," märkis Paimre.

Allikas: 
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riik-soovib-anda-puudega-lahedast-hooldavale-tootajale-oiguse-saada-tasulist-hoolduspuhkust?id=80615489

Kas lahendus pikale probleemile – Eestis käivitub kevadel hooldusteenuse Uber

14.12.2017

Seltskond aktiivseid noori Eesti inimesi käivitasid äsja veebipõhise teenuse, mis aitab jagamismajanduse ettevõtete mudelit järgides omavahel kokku viia hoolekande vajajad ning inimesed, kes tahavad seda teenust pakkuda.

Teenuse nimi on CareMate ning selle eesmärgiks on vahendada vajaduspõhise hooldusteenuse pakkujaid, kui ka igapäevaste toimetustega abistajaid kliendile meelepärases keskkonnas. Eestvedajad ise nimetavad vahendatava teenuse pakkujaid hooleandjateks.

«Loome veebikeskkonna, millel viime kokku hooleandjad, kes sooviksid seda tööd teha lisa- või põhitööna, ning hooldatavad, kelleks on erivajadustega inimesed ja vanemaealised. Selle kaudu leiavad kodus elavad hoolt vajavad indiviidid ja hooleandjad kergesti üksteist üles,» selgitas Postimehele CareMate’i turundusjuht Heret Enden.

Hetkeseisuga on avatud registreerimine lahenduse kasutamiseks aadressil caremate.ee, et osaleda hooleandja koolitusel ja veebilahenduse testijana.

Kusjuures teenus on avatud kõigile abiosutamisest huvitatutele, kuna väljaõppe saamine on teenuse osaks. Hooleteenust pakkuda soovijad peavad oma oskuste tõestuseks sertifikaadi saama, selleks tuleb teha praktiline eksam.

Hooleandja kursusel osalemise eelduseks on see, et inimene ei tohi olla kriminaalkorras karistatud. Seda saab inimene tõestada näidates meile oma karistusregistrist väljavõtet.

«Hakkame inimesi koolitama, et nad oskaksid hooldada. Tihti inimesed küll tahaksid abi pakkuda, kuid neil puuduvad oskused ja seetõttu loobutakse. Meie tagame hooleandjateks saada soovivatele inimestele mugava väljaõppe, et nad oskaksid erivajadustega inimeste ja vanemaealistega toimetada,» selgitas rääkis Enden.

Tema sõnul on uue teenuse algatajad töötanud mitmete organisatsioonidega tervishoiuteenuste sektoris Eestis ja avastanud tõelise vajaduse innovaatilise ja mugava ning kiire koolituskursuse järele, mis hõlmab kõike, mida hooldustöötaja vajab töö alustamiseks võimalikult kiiresti.

«Kursuse kiireim läbimisaeg on nutikamatel üks nädal, muidu kuni kaks nädalat- see on vast suurim erinevus praegu turul olevate teenustega,» märkis Enden.

CareMate’i idee ise sai alguse eestvedaja Marion Tederi isiklikust kogemusest. Ta õppis varasemalt sotsiaaltööd- ja sotsiaalpoliitikat Tartu ülikoolis ning  läks seejärel viieks aastaks Inglismaale koduhooldusteenuse pakkujana  tööle.

«2016. aasta sügisel läksin  õppima EBSi ettevõtluse magistratuuri, kus mul tuli huvi startupi maailma vastu. Kuna olen loomult inimene, kes on tahtnud alati teha selliseid asju, mis loovad ühiskonnale mingit väärtust, siis oma kogemustele põhinedes tuligi idee luua uberi taoline koduhooldusteenus,» rääkis Teder.

Septembris 2017 läks ta oma ideega sotsiaalministeeriumi korraldatud talgudele Garage48 Wellbeing, kus tõi võidu - ja nii sündis CareMate. Sealt leitud ja tuttavate seast kokku pandud tiimiga on alustatud teed idee elluviimiseks ja hetkel jõutud Ajujahi top 30 ning Prototroni võistluse finaali.

Uurisin ka Tederilt, millisele olemasolevale teenusele CareMate õiguspoolest alternatiivi pakub?

«Oleme alternatiiviks hooldekodudele ja agentuuri kaudsetele koduhooldusteenustele ning soovime olla täiendav teenus turul mitte konkureerida eelnimetatuga. Kindlasti suur erinevus seisneks sihipärasuses, nimelt hooldekodusse saaks need, kes ööpäevaringselt vajavad hoolt ja kodus abi need, kes tegelikult tahavad kodus olla. Meie loome keskkonna, mis motiveerib inimesi hooleandja tööd tegema - hoolimine on äge ning esindab olulist rolli ühiskonnas,» kõlas ta vastus.

Allikas: 
https://tehnika.postimees.ee/4333999/kas-lahendus-pikale-probleemile-eestis-kaivitub-kevadel-hooldusteenuse-uber?utm_source

Lehed