Eesmärk on soodustada hoolduskoormusega töötaja tööelus püsimist, andes talle täiendavat vaba aega sügava puudega lähedase hooldamiseks või hooldamise korraldamiseks.

"Kui praegu saavad puudega laste vanemad, eestkostjad või hooldajad vajadusel lisapuhkepäevi lapse erivajadustega tegelemiseks, siis edaspidi võimaldab riik tasustatud puhkusepäevi ka täisealise sügava puudega inimese lähedastele," ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

"Lisapuhkepäevad on mõeldud näiteks sügava puudega inimesega arsti juures käimiseks, hooldamise korraldamiseks või lihtsalt vaba aja veetmiseks," lisas minister.

· Töötajal on puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega täisealise vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps, abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses, eestkostja või talle kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja.

· Viie tööpäeva pikkust hoolduspuhkust võib kasutada ühes osas või eraldi päevade kaupa kalendriaasta jooksul.

· Puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel. Hoolduspuhkuse taotlemisele, selle arvutamisele, maksmisele ja hüvitamisele kohaldatakse sarnaseid põhimõtteid tasustatud lapsepuhkuse taotlemise, arvutamise, maksmise ning hüvitamisega.

· Töötaja taotleb hoolduspuhkust tööandjalt. Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu suuruse arvutab ja maksab töötajale välja tööandja, kes peab hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks esitama taotluse sotsiaalkindlustusametile.

Hoolduspuhkuse kehtestamise sügava puudega inimese töötavale lähedasele kiitis valitsus heaks 14. septembril 2017 koos hoolduskoormuse vähendamise esmaste abinõude paketiga.

Hoolduspuhkuse loomist arutab edasi riigikogu, planeeritav jõustumise aeg on 1. juuli 2018.

Koda: hoolduspuhkus pole kõigile kättesaadav

Puuetega inimeste koda ja omastehooldajad tervitavad hoolduskoormust leevendavat meedet, kinnitades samas, et see pole kättesaadav kõigile ja puhkuse üle arvestuse pidamine läheb kalliks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Hoolduspuhkuse tasu arvestatakse miinimumpalga järgi, seega viis puhkepäeva saja euro eest ja seda saavad kasutada ainult töölepinguga töötavad inimesed.

"Tänapäeva töötamine on muutunud väga palju ja inimesed on FIE-d, töötavad käsundus- ja töövõtulepingutega. Nemad jäävad ka kõrvale sellest meetmest ja see peaks olema kindlasti üks suund, kuhu edasi areneda," rääkis Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht.

Omastehooldajate huve kaitsev riigikogu liige Tiina Kangro ei mõista, miks peab puhkusesaajate ringi sedavõrd kitsendama, seda enam, et korduvalt on juhitud sotsiaalministeeriumi tähelepanu samale probleemile puudega lapsi hooldavatele vanematele lisapuhkuse andmisel.

Teise kitsaskohana tõi Kangro esile asjaolu, et 24/7 omakseid hooldavad lähedased ehk tööturult väljas olevad inimesed seda teenust ei saa, nagu ka hooldajad, kel kodus eakas, ent vormistamata puudega lähedane.

"Kas me tahame nüüd öelda, et jookske kõigi kehva tervise ja haigustega inimestega puudeid vormistama, samas kui sotsiaalkindlustusamet tegeleb just sellega, et mitte kõik inimesed, kellel on meditsiinilised probleemid, ei läheks ilmtingimata puuet vormistama. Seal on selliseid segadusi palju," rääkis Kangro.

Eelnõus on kirjas, et hoolduspuhkuse potentsiaalsete kasutajatena on arvestatud umbes 40 protsenti sihtrühmast ja selle aasta eelarves on hüvitamiseks eraldatud 700 000 eurot. Kangro sõnul kulub süsteemi arvepidamisele 120 000 eurot. Tema usub, et kui need kaks kokku liita, saaks selle rahaga hoopis paremat teenust pakkuda.

"Kui selle 800 000 euroga näiteks palgata juurde 100 hooldajat või tegevusjuhendajat ja kui me eeldame, et iga selle töötaja juures on igapäevaselt hoiul või hooldamisel, 5-10 inimest - vaimupuudega või lihtsalt hooldust vajavat inimest -, siis me võiksime vähemalt 500 puudega inimest igapäevaselt hooldada või abistada ja see oleks kindlasti palju suurem võit ühiskonnale," arutles Kangro.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva kommenteeris, et teenuseid on kindlasti juurde vaja ning teenuste arendamine praegu käib.

Ta märkis aga, et üks ei asenda teist ning kui inimene tahab tööturul osaleda, siis suure hoolduskoormuse juures on tal vaja ka täiendavat puhkust.

"See on esimene samm selles osas, et hoida neid inimesi läbipõlemise eest ja hoida neid võimalikult tööturu juures, kui nad seda ise soovivad. Nii et mõlemat poolt on vaja - nii teenuseid kui ka puhkepäevi. Selles osas ma saan aru sellest murest, aga ma pole nõus sellega, et seda ei oleks vaja üldse teha," ütles minister.