Puude raskusastme tuvastamine ja töövõime hindamine nõustamisteenuse praktika põhjal

10.11.2022

Artikkel võtab kokku mõned soovitused ja tähelepanekud seoses töövõime ning puude raskusastme hindamisega: millega arvestada hindamise taotluse koostamisel, aga ka mitterahuldava otsuse kohta vaide või kaebuse esitamisel.

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIK) alustas 2017. aasta augustis Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ ning toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ toel nõustamisteenust töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele inimestele ja nende seaduslikele esindajatele. Nõustamisteenus kutsuti ellu, et tagada täiendav ja sõltumatu tugisüsteem töövõime ning puude raskusastme hindamise küsimuste lahendamiseks. Teenuse osutamise ajaks määrati algselt 2017–2020. Alates 2021. aastast on teenuse rahastamist jätkatud igal aastal lepingu alusel, teenus jätkub ka 2023 aastal.

Teenus hõlmab nii juhtumipõhist abistamist kui ka osaliste koostööd (töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, sotsiaalministeerium) süsteemsete küsimuste ja kitsaskohtade lahendamiseks. Oleme jaganud teavet ka infopäevadel ja üritustel, töötukassa messidel jm.

Nõustaja saab abistada töövõime hindamise või puude raskusastme taotlemise küsimustes, näiteks taotluse täitmisel, tervise infosüsteemi andmete analüüsimisel (nt kui kaalutakse uue taotluse esitamist enne korduvhindamise tähtaega, aga ei olda andmete piisavuses ega asjakohasuses kindel), aktiivsusnõude tingimuste mõistmisel jms. Ka hõlmab nõustamisteenus abi kohtusse pöördumisel ja kohtus esindamist, aga ka pöördumisel õiguskantsleri vm institutsiooni poole, abi asjaajamisel jms.

Teenusele jõutakse peamiselt töötukassa nõustajate, aga ka arstide, sotsialatöötajate ja vaimse tervise keskuste suunamisel või leitakse infot nõustamisvõimaluse kohta EPIKu kodulehelt, sotsiaalmeediast ning koja liikmetelt. Teenust osutatakse kogu Eestis. Pöördumise viisi (e-post, telefon, isiklik kohtumine) valib inimene ise, teenus on pöördujale tasuta abi ulatusest olenemata (üksikküsimus, vaide- või kohtumenetlus).

Loe lisaks soovitusi puude raskusastme tuvastamise ja töövõime hindamise protsessi lihtsustamiseks.

Allikas: 
https://tai.ee/et/sotsiaaltoo/puude-raskusastme-tuvastamine-ja-toovoime-hindamine-noustamisteenuse-praktika-pohjal

Kuidas hinnata abivajadust ja pakkuda sotsiaalhoolekandelist abi?

10.11.2022

Kuidas toimida, kui inimene või perekond taotleb kindlat toetust või teenust, kuid on põhjust arvata, et vajatakse ka muud abi? Millega arvestada abivajaduse hindamisel ja abi pakkumisel, et see oleks tulemuslik ning oleks tagatud õigel ajal?

Viimastel aastatel on õiguskantslerini jõudnud mitu juhtumit, mille lahendamisel on kerkinud küsimusi, mida on olnud vaja põhjalikumat lahti seletada nii Riigikohtu Narva sotsiaalteenuste asjas tehtud otsuse kui ka hoolekande põhimõtete valguses. Nende juhtumite analüüsimine on viinud mõnelgi juhul mõttele, et võib-olla on viga ka neis seadustes enestes, sest vahel on ka Riigikogu tahet raske mõista.

Loe edasi, kuidas käituda abivajaduse ilmnemise korral.

Allikas: 
https://tai.ee/et/sotsiaaltoo/kuidas-hinnata-abivajadust-ja-pakkuda-sotsiaalhoolekandelist-abi

Täna tähistame võrdsust hoolduses

06.10.2022


Täna, 6. oktoobril, tähistatakse kolmandat Euroopa omastehooldajate päeva. Selle aasta fookuses on võrdsus hoolduses.

Miks me vajame hoolduses võrdsust?

Töötavad naised kulutavad keskmiselt 22 tundi nädalas tasustamata tööle, mehed samal ajal vähem kui 10 tundi, nõudlus aga hooldaja aja järele on jätkuvalt kasvamas. Sellel on selge negatiivne mõju naiste töövõimalustele ja tööajale, kuna pikaajaline hoolduskoormus süvendab soolist palga ja pensioni lõhet, mis eksisteerib niigi lastekasvatuse tõttu.

Need hoolduskoormuse soolised mustrid tähendavad, et meeste ja naiste toetusvajadused on erinevad. Naised seisavad silmitsi ebaproportsionaalselt suurema emotsionaalse ja vaimse tervise probleemide riskiga kui mees-hooldajad (vastavalt 54% ja 46%) ja naised rohkem kui mehed nõustuvad vajadusega vaimse ja füüsilise tervise toetuse järele (54% ja 46% vastavalt).

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) uuringud näitavad, et hooldus- ja kodukohustuste ebavõrdne jaotus naiste ja meeste vahel on soolise võrdõiguslikkuse seisukohast endiselt üks kõige problemaatilisemaid valdkondi Euroopa Liidus.

Sooline võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu põhiprintsiip, kuid see pole veel reaalsus. Endiselt on vaja töötada paremate meetmete nimel, et lahendada soolise võrdõiguslikkuse lõhe hoolduse valdkonnas, tegeledes omastehooldust toetavate integreeritud poliitikate puudumisega ning tagades, et hooldus saab ühendada tööhõive ja sotsiaalse kaasatusega. Tulevane Euroopa hooldusstrateegia lubas neid probleeme käsitleda ning tugevdada soolist võrdõiguslikkust ja sotsiaalset õiglust.

Mida saame muuta?

Hoolduskohustuste ümberjagamine meeste ja naiste, aga ka perekonna ja riigi vahel on muutunud pakilisemaks kui kunagi varem. Tänavune Euroopa omastehooldajate päev keskendub soolisele võrdõiguslikkusele ning töötab õiglase ja jagatud lähenemise suunas hoolduskoormusele.

Allikas: 
https://eurocarers.org/ecd/

Lehed