Jump to navigation

Avaleht

Eesti Omastehooldus

  • Avaleht
  • Ühingust
  • Projektid
  • Üritused
  • Kasulik teada
  • Uudised

Sa oled siin

  1. Avaleht ›
  2. Uudised ›
  3. Uudised ›

Omastehooldus meedias

7 kasulikku fakti, kui hooldad lähedast

14.06.2018

Kui inimene vajab igapäevseks toimetulekuks kõrvalist abi, peab seda võimaldama talle elukohajärgne omavalitsus. Abi saamiseks tuleb esitada taotlus kohalikule omavalitsusele, kes hindab, milles ja millises mahus inimene abi vajab, et tagada tema igapäevane toimetulek, kirjutab hoolekande osakonna peaspetsialist Ketri Kupper.

Kohalik omavalitsus määrab vajaduse korral inimesele hooldaja. Üldjuhul abistab hooldaja inimest nendes toimingutes, milles inimene kõrvalabi vajab. Näiteks söögi valmistamisel, pesemisel, saadab inimest arsti juurde, abistab majapidamistoimingutes jms. Hooldaja täpsed ülesanded lepitakse kokku kolmepoolselt – hooldatav, hooldaja ja kohalik omavalitsus. Inimesel on võimalik valida hooldajaks inimene, keda ta usaldab, näiteks tuttav või hea naaber, kes on sobiv hooldaja ülesandeid täitma. Kui inimene ise endale hooldajat ei leia, peab selle tagama kohalik omavalitsus. Pea meeles, et hooldaja saab määrata üksnes hooldatava nõusolekul.

Juhul, kui kohalik omavalitsus keeldub hooldaja määramisest, tuleb kirjalikus otsuses välja tuua keeldumise põhjused ning selgitada, kuidas selliste järeldusteni jõuti. Kindlasti pole seadusega kooskõlas keelduda hooldaja määramisest inimesele, kellel on lapsed või täisealised lapselapsed ehk seadusjärgsed ülalpidajad. Ehkki esmane vastutus oma toimetuleku tagamise eest on inimesel endal, teisena tema perel ning kolmandana kohalikul omavalitsusel ja riigil, ei võrdu ülalpidamiskohustus siiski hoolduskohustusega. Kahjuks võrdsustavad paljud kohalikud omavalitsused siiani ühe teisega ning jätavad seetõttu abivajaja vajaliku toeta.

Ülalpidamiskohustus

Ülalpidamiskohustus tähendab ennekõike abivajava pereliikme rahalist toetamist, kui tal puuduvad enda toimetuleku tagamiseks rahalised vahendid. Näiteks, kui pereliige vajab ööpäevaringset hooldusteenust, mille maksumus on 800 eurot kuus ja tal pole võimalik ise seda katta, peavad ülalpidamiskohustusega pereliikmed toetama teda teenuse eest tasumisel. Samal ajal ei tohiks abivajava pereliikmele elatise maksmine kahjustada ülalpidajate tavapärast elulaadi. Juhul, kui ülalpidajatel puudub võimalus oma abivajavat pereliiget rahaliselt teenuse eest tasumisel toetada, abistab inimeste teenuse eest tasumisel kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus peab igat juhtumit hindama eraldi. Ülalpidamiskohustusest on võimalik täpsemalt lugeda siit.

Sotsiaalkaitse põhieesmärk on toetada ja suurendada inimese iseseisvat toimetulekut, ennetada töötust ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. See tähendab, et pakutav abi peab soodustama inimese iseseisvat toimetulekut ja hoolduskoormusega inimeste ühiskonnaelus osalemist. Kohalik omavalitsus peab pakkuma inimesele iseseisvat toimetulekut soodustavaid lahendusi. Seega kohalikul omavalitsusel ei ole õigust hoolduse seadmisest ja hooldaja määramisest keelduda pelgalt seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu tõttu.

Seaduse mõistes lasub otsene hoolduskohustus lapsevanemal ainult alaealise lapse suhtes – seega alaealisele lapsele üldjuhul hooldajat ei määrata. Kui täiskasvanud inimesel on põhjendatud vajadus hooldaja määramiseks, peab omavalitsus selle igal juhul korraldama.

Hooldaja hüved ja sotsiaalsed garantiid

Kohalik omavalitsus – vald või linn – maksab määratud hooldajale hooldajatoetust.Toetuse suurus sõltub üldjuhul hooldusvajaduse raskusest ja omavalitsuse prioriteetidest ning võimalustest. Muuhulgas tasub kohalik omavalitsus sotsiaalmaksu nende hooldajatoetust saavate hooldajate eest, kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saajad ega osalise või puuduva töövõimega inimesed. Sotsiaalmaksu tasumine tagab hooldajale ravikindlustuse.

Samuti täidetakse hooldajana aktiivsusnõue – osalise töövõimega inimesel, kes ei tööta, on töövõimetoetuse saamiseks kohustus olla aktiivne. See tähendab, et inimesel on õigus töötukassast saada rahalist toetust ja tööle saamiseks vajalikku igakülgset abi. Kuid inimene peab ka ise tegema pingutusi töö leidmiseks ning kasutama talle pakutavaid teenuseid, et soodustada võimetekohase töö leidmist ja seal püsimist.

Lisaks töötamisele ja töö otsimisele saab inimene täitsa aktiivsusnõude ka puudega inimese hooldamisega. Hooldajana loetakse aktiivsusnõue täidetuks juhul, kui kohalik omavalitsus on vähenenud töövõimega inimese määranud täisealise inimese hooldajaks ja maksab selle eest toetust. Samas ei ole pikaajaline hooldus eesmärk omaette, kuna see võtab hooldajalt võimaluse töötada. Täpsemalt saab aktiivsusnõudest ja selle täitmisest lugeda sotsiaalministeeriumi blogist.

Allikas: 
https://somblogi.wordpress.com/2018/06/11/7-kasulikku-fakti-kui-hooldad-lahedast/

Monika Haukanõmm soovitas Kaia Ivale veeta üks päev sügava puudega lapse hooldajana: te ei tea, olukorda, kuhu olete lapsevanemad surunud

19.04.2018

Riigikogu Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liige ja sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm saatis Isamaa ja Res Publica Liitukuuluvale sotsiaalkaitseministrile Kaia Ivale avaliku kirja, milles soovitas veeta ministril üks päev sügava puudega lapse hooldajana, et näha, milline on puudega lapse vanemate olukord. Delfi avaldab Monika Haukanõmme kirja täismahus.

Hea sotsiaalkaitseminister Kaia Iva!

Teen Teile konkreetse ettepaneku – veetke üks päev sügava puudega lapse hooldajana, kui seda on liiga palju nõutud, siis vähemalt töövarjuna vanema kõrval.

Riigikogu 18. aprilli infotunni valguses on selge, et Te ei tea tegelikku olukorda, kuhu olete puudega laste vanemad surunud – töötusse, vaesusse, ravikindlustuseta olekusse ja meeleheitesse. Te eeldate vanematelt puudega lapse hooldamise kõrvalt suurepärast orienteerumist juriidikas – seaduste ja määruste rägastikus, nii tervishoiu, hoolekande, hariduse jne küsimustes. Loomulikult peab lapse hooldamise, autojuhiks olemise, logistiku, tervishoiuspetsialisti ja meeleheitlikult eluks vajalike vahendite teenimise kõrvalt suutma esitada taotlusi teenuste ja toetuste saamiseks, vaiete esitamiseks, tõestamiseks asju, mida ammu enam ei peaks tõestama.

Riik peab olema proaktiivne, ennetavalt pakkuma vajalikku abi, mitte ootama, millal vanem asub ennastsalgavalt võitlusse nii riigi kui omavalitsusega. Teie vastusest saime teada, et lahenduseks on perekeskuse mudeli piloteerimine ja juhendmaterjal. Kuidas see kõik aitab praegu puudega lapse vanemat, kes ei suuda enam võidelda eluks vajaliku abivahendi, hooldajatõendi, järjepidevalt vajalike rehabiliteerivate teenuste saamiseks jne.

Et Te ei ütleks, kus on lahendus kritiseerimise asemel, siis pakun mõned välja:

– puudega lapse vanemale antakse ennetavalt infot, millist abi on õigus saada riigilt ja omavalitsustelt. Kõlab imelikult, kuid tihti peab vanem ise teadma oma õigusi ja siis neid lõvi kombel võideldes välja nõudma;

– puudega laste sotsiaaltoetuse kiire tõstmine kahekordseks (pole tõstetud vähemalt 10 aastat ega täida enam ammu eesmärki);

– võimaldada määrata hooldaja ka alla 16.a puudega lapsele, sest eeldame mitmete teenuste, soodustuste saamisel, et omavalitsus väljastaks hooldajatõendi;

– muuta puudega inimesi puudutavad dokumendid ja menetlused elektroonseteks, et ei peaks kaasas kandma paberite hunnikt ega esitame pidevalt koopiaid;

– ühtlustada hooldajatoetuste suurused omavalitsustes (ei saa ju olla et see kõigub suurtes piirides);

– vabastada puudega lapsed (üle 3.a.) eriarstiabi saamisel visiiditasust

Kuulake puudega laste vanemaid, rääkige nendega ja siis saate ka teada, mis on nende igapäevased mured ja rõõmud.

 Riigikogu infotund, 18. aprill 2018 videosalvestus:

Allikas: 
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/monika-haukanomm-soovitas-kaia-ivale-veeta-uks-paev-sugava-puudega-lapse-hooldajana-te-ei-tea-olukorda-kuhu-olete-lapsevanemad-surunud?id=81819165

Puuetega laste vanemad on abivahendite saamisel hädas

10.04.2018

Esmaspäeval käisid riigikogu sotsiaalkomisjonis oma probleemidest rääkimas puuetega laste vanemad, kuna alates veebruarist riik rahapuudusel mitmete abivahendite ostu või renti enam ei hüvita.

Vivika Kendra on üks hinnanguliselt sajast puudega lapse vanemast, kes oma lapse abivahendi taotlusele aasta alguses eitava vastuse sai.

Pere proovis rentida ka sotsiaalkindlustusameti poolt hüvitatavat istet, aga paraku ei pääsenud laps sellega liikuma ei kodus ega lasteaias, samuti ei mahtunud iste autosse.

Appi tulid vabatahtlikud ja lastefond, kelle toel sai 2,5-aastasle tüdrukule ostetud

Vivika Kendra tunnistab, et pärast poole aasta pikkust asjaajamist saadud eitav vastus tegi väga kurvaks, sest ratastoolist ilmajäämine tähendanuks seda, et laps ei saa käia lasteaias.

"Tugiisik tõstab, mina tõstan, tassin ise last, aga varsti ei jaksa lihtsalt. Sellest oli ka see ratastoolisoov, et ta saaks lasteaias käia ja ka kodus liikuda ja osaleda igapäevaelus," selgitas väikelapse ema.

Vivika esitas eitava vastuse peale ka vaide, kuid sedagi ei rahuldatud. Tänasel sotsiaalkomisjoni istungil oli vaide esitamise keerukus ka üks arututlusteemadest.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti sõnul räägiti võimalusest luua sotsiaalkindlustusametis sarnane võimalus puuetega inimeste kojaga, kus jurist nõustab töövõime hindamise vaidlustajaid.

"Võimalik, et peaks sotsiaalkindlustusametis olema inimene, kes aitab lastevanematel neid vaideid esitada," tunnistas Kütt. "Need vaided peavad olema kindlasti põhjendatud, et nad leiaks positsiivse lahenduse."

Samuti arutati istungil võimalusi, kuidas abivahendite süsteemis sees raha kokku hoida.

"Kas on mõistlik riigi poolt abivahendeid rentida või siiski osta need välja, mis on kulutõhusam. Küsimus on, kuidas sellest potis, mis meil on, saada rohkem tükke, neid abivahendeid, mis meil vaja on," märkis sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm.

Veel saavutati kokkulepe, et kui hüvitatavate abivahendite ringi veel koomale tõmmatakse, siis saavad nii puuetega inimesed kui abivahendite firmad sellest pikemalt ette teada.

Allikas: 
https://www.err.ee/744787/puuetega-laste-vanemad-on-abivahendite-saamisel-hadas

Lehed

  • « esimene
  • ‹ eelmine
  • …
  • 4
  • 5
  • 6
  • 7
  • 8
  • 9
  • 10
  • 11
  • 12
  • …
  • järgmine ›
  • viimane »
  • Omastehooldus meedias
  • EOH uudised
  • Teated
  • Eurocarers uudised
  • MTÜ Eesti Koduabi Selts
  • Telefon: 50 688 22
  • E-mail: info@omastehooldus.eu