Jump to navigation

Avaleht

Eesti Omastehooldus

  • Avaleht
  • Ühingust
  • Projektid
  • Üritused
  • Kasulik teada
  • Uudised

Sa oled siin

  1. Avaleht ›
  2. Uudised ›
  3. Uudised ›

Omastehooldus meedias

Sotsiaalkaitseminister tunnustas eakaid vabatahtliku töö eest

16.08.2018

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva tunnustas täna Estonia teatri Valges saalis aktiivseid eakaid, kes on andnud olulise panuse kogukonna elu edendamisse. Tunnustuse sai 41 inimest üle Eesti.

„Kõigil peavad olema võrdsed võimalused osaleda ühiskonnas ja elada inimväärset elu,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „On suur rõõm, et meil on Eestis nii palju aktiivseid vanemaealisi inimesi, kes teevad Eesti elu paremaks kõigile. Sel aastal peame oluliseks väärtustada kogukonnatöö edendamist. Soovime tunnustada inimesi, kes on oma piirkonnas silma paistnud ühistöö eestvedajana või aktiivse tegijana.“ 

Kogukonnatöö tegija aitab ühiste huvidega inimestel kokku saada, selgitab välja kogukonna vajadused ja paneb inimesed ühiselt tegutsema nende vajaduste lahendamise suunas. Nad võivad seda teha üheskoos oma praktilise tööga või mõeldes välja projekte ja uusi lahendusi, mis aitaks teatud sihtgruppe toetada. 

Sotsiaalpoliitika üks prioriteet on vanemaealiste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse ja tööalase aktiivsuse suurendamine, aga ka sotsiaalse tõrjutuse ennetamine ja vähendamine ning vanemaealiste kaasamine vabatahtlikku tegevusse. „Ka vanemaealiste jaoks on aktiivne vananemine oluline teema,“ ütles minister Iva. „Nad on valmis kaasa minema erinevate programmidega ning panustama ühiskonda oma aega, energiat ja teadmisi.“ 

Vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuringu (2015) tulemused kinnitasid, et  45% 50-74 aastastest inimestest on valmis rohkem panustama ühiskonda. Soodustamaks vanemaealiste panustamisvõimalusi ühiskonnas, on eriti tähtis edendada vanemaealiste kaasamist vabatahtlikku tegevusse.

Sotsiaalministeerium koostöös vanemaealiste poliitika komisjoniga on alates 1997. aastast korraldanud iga aasta augustis ministri vastuvõtu, et tänada ja tunnustada silmapaistvaid ning ühiskonnaelu edendavaid vanemaealisi inimesi.

Ühispilt tänuürituselt (FOTO: Olev Mihkelmaa) on kättesaadav SIIT.
Nimekiri kõikidest tunnustuse saanutest maakonniti on kättesaadav SIIT.

Allikas: 
http://www.sm.ee/et/uudised/sotsiaalkaitseminister-tunnustas-eakaid-vabatahtliku-too-eest

Sotsiaalkindlustusameti uus kokkuhoid: 60% rehabilitatsiooni vajajaid jääb ukse taha

23.07.2018

Füsioteraapia kulusid hoiti kokku just kõige halvema tervisega inimeste arvel.

Kuigi riik soovitab saamata jäänud teenuseid hankida teistest kanalitest, napib neidki.

Tänavu esimeses kvartalis andis sotsiaalkindlustusamet (SKA) äraütleva vastuse 58% inimestele, kes taotlesid rehabilitatsiooni, sest neil ei olevat seda vaja. Ära öeldi 327 täiskasvanule ja eakale, jaatavalt vastati 235 inimesele. Mullu terve aasta peale öeldi samuti ära 59% taotlejatele ehk 1227 inimesele. Õigus teenust saada anti 858-le.

Loe edasi tasulist artiklit.

Allikas: 
http://epl.delfi.ee/news/eesti/sotsiaalkindlustusameti-uus-kokkuhoid-60-rehabilitatsiooni-vajajaid-jaab-ukse-taha?id=83104187

7 kasulikku fakti, kui hooldad lähedast

14.06.2018

Kui inimene vajab igapäevseks toimetulekuks kõrvalist abi, peab seda võimaldama talle elukohajärgne omavalitsus. Abi saamiseks tuleb esitada taotlus kohalikule omavalitsusele, kes hindab, milles ja millises mahus inimene abi vajab, et tagada tema igapäevane toimetulek, kirjutab hoolekande osakonna peaspetsialist Ketri Kupper.

Kohalik omavalitsus määrab vajaduse korral inimesele hooldaja. Üldjuhul abistab hooldaja inimest nendes toimingutes, milles inimene kõrvalabi vajab. Näiteks söögi valmistamisel, pesemisel, saadab inimest arsti juurde, abistab majapidamistoimingutes jms. Hooldaja täpsed ülesanded lepitakse kokku kolmepoolselt – hooldatav, hooldaja ja kohalik omavalitsus. Inimesel on võimalik valida hooldajaks inimene, keda ta usaldab, näiteks tuttav või hea naaber, kes on sobiv hooldaja ülesandeid täitma. Kui inimene ise endale hooldajat ei leia, peab selle tagama kohalik omavalitsus. Pea meeles, et hooldaja saab määrata üksnes hooldatava nõusolekul.

Juhul, kui kohalik omavalitsus keeldub hooldaja määramisest, tuleb kirjalikus otsuses välja tuua keeldumise põhjused ning selgitada, kuidas selliste järeldusteni jõuti. Kindlasti pole seadusega kooskõlas keelduda hooldaja määramisest inimesele, kellel on lapsed või täisealised lapselapsed ehk seadusjärgsed ülalpidajad. Ehkki esmane vastutus oma toimetuleku tagamise eest on inimesel endal, teisena tema perel ning kolmandana kohalikul omavalitsusel ja riigil, ei võrdu ülalpidamiskohustus siiski hoolduskohustusega. Kahjuks võrdsustavad paljud kohalikud omavalitsused siiani ühe teisega ning jätavad seetõttu abivajaja vajaliku toeta.

Ülalpidamiskohustus

Ülalpidamiskohustus tähendab ennekõike abivajava pereliikme rahalist toetamist, kui tal puuduvad enda toimetuleku tagamiseks rahalised vahendid. Näiteks, kui pereliige vajab ööpäevaringset hooldusteenust, mille maksumus on 800 eurot kuus ja tal pole võimalik ise seda katta, peavad ülalpidamiskohustusega pereliikmed toetama teda teenuse eest tasumisel. Samal ajal ei tohiks abivajava pereliikmele elatise maksmine kahjustada ülalpidajate tavapärast elulaadi. Juhul, kui ülalpidajatel puudub võimalus oma abivajavat pereliiget rahaliselt teenuse eest tasumisel toetada, abistab inimeste teenuse eest tasumisel kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus peab igat juhtumit hindama eraldi. Ülalpidamiskohustusest on võimalik täpsemalt lugeda siit.

Sotsiaalkaitse põhieesmärk on toetada ja suurendada inimese iseseisvat toimetulekut, ennetada töötust ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. See tähendab, et pakutav abi peab soodustama inimese iseseisvat toimetulekut ja hoolduskoormusega inimeste ühiskonnaelus osalemist. Kohalik omavalitsus peab pakkuma inimesele iseseisvat toimetulekut soodustavaid lahendusi. Seega kohalikul omavalitsusel ei ole õigust hoolduse seadmisest ja hooldaja määramisest keelduda pelgalt seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu tõttu.

Seaduse mõistes lasub otsene hoolduskohustus lapsevanemal ainult alaealise lapse suhtes – seega alaealisele lapsele üldjuhul hooldajat ei määrata. Kui täiskasvanud inimesel on põhjendatud vajadus hooldaja määramiseks, peab omavalitsus selle igal juhul korraldama.

Hooldaja hüved ja sotsiaalsed garantiid

Kohalik omavalitsus – vald või linn – maksab määratud hooldajale hooldajatoetust.Toetuse suurus sõltub üldjuhul hooldusvajaduse raskusest ja omavalitsuse prioriteetidest ning võimalustest. Muuhulgas tasub kohalik omavalitsus sotsiaalmaksu nende hooldajatoetust saavate hooldajate eest, kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saajad ega osalise või puuduva töövõimega inimesed. Sotsiaalmaksu tasumine tagab hooldajale ravikindlustuse.

Samuti täidetakse hooldajana aktiivsusnõue – osalise töövõimega inimesel, kes ei tööta, on töövõimetoetuse saamiseks kohustus olla aktiivne. See tähendab, et inimesel on õigus töötukassast saada rahalist toetust ja tööle saamiseks vajalikku igakülgset abi. Kuid inimene peab ka ise tegema pingutusi töö leidmiseks ning kasutama talle pakutavaid teenuseid, et soodustada võimetekohase töö leidmist ja seal püsimist.

Lisaks töötamisele ja töö otsimisele saab inimene täitsa aktiivsusnõude ka puudega inimese hooldamisega. Hooldajana loetakse aktiivsusnõue täidetuks juhul, kui kohalik omavalitsus on vähenenud töövõimega inimese määranud täisealise inimese hooldajaks ja maksab selle eest toetust. Samas ei ole pikaajaline hooldus eesmärk omaette, kuna see võtab hooldajalt võimaluse töötada. Täpsemalt saab aktiivsusnõudest ja selle täitmisest lugeda sotsiaalministeeriumi blogist.

Allikas: 
https://somblogi.wordpress.com/2018/06/11/7-kasulikku-fakti-kui-hooldad-lahedast/

Lehed

  • « esimene
  • ‹ eelmine
  • …
  • 3
  • 4
  • 5
  • 6
  • 7
  • 8
  • 9
  • 10
  • 11
  • …
  • järgmine ›
  • viimane »
  • Omastehooldus meedias
  • EOH uudised
  • Teated
  • Eurocarers uudised
  • MTÜ Eesti Koduabi Selts
  • Telefon: 50 688 22
  • E-mail: info@omastehooldus.eu