Jump to navigation

Avaleht

Eesti Omastehooldus

  • Avaleht
  • Ühingust
  • Projektid
  • Üritused
  • Kasulik teada
  • Uudised

Sa oled siin

  1. Avaleht ›
  2. Uudised ›
  3. Uudised ›

Omastehooldus meedias

Täna tähistame võrdsust hoolduses

06.10.2022


Täna, 6. oktoobril, tähistatakse kolmandat Euroopa omastehooldajate päeva. Selle aasta fookuses on võrdsus hoolduses.

Miks me vajame hoolduses võrdsust?

Töötavad naised kulutavad keskmiselt 22 tundi nädalas tasustamata tööle, mehed samal ajal vähem kui 10 tundi, nõudlus aga hooldaja aja järele on jätkuvalt kasvamas. Sellel on selge negatiivne mõju naiste töövõimalustele ja tööajale, kuna pikaajaline hoolduskoormus süvendab soolist palga ja pensioni lõhet, mis eksisteerib niigi lastekasvatuse tõttu.

Need hoolduskoormuse soolised mustrid tähendavad, et meeste ja naiste toetusvajadused on erinevad. Naised seisavad silmitsi ebaproportsionaalselt suurema emotsionaalse ja vaimse tervise probleemide riskiga kui mees-hooldajad (vastavalt 54% ja 46%) ja naised rohkem kui mehed nõustuvad vajadusega vaimse ja füüsilise tervise toetuse järele (54% ja 46% vastavalt).

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) uuringud näitavad, et hooldus- ja kodukohustuste ebavõrdne jaotus naiste ja meeste vahel on soolise võrdõiguslikkuse seisukohast endiselt üks kõige problemaatilisemaid valdkondi Euroopa Liidus.

Sooline võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu põhiprintsiip, kuid see pole veel reaalsus. Endiselt on vaja töötada paremate meetmete nimel, et lahendada soolise võrdõiguslikkuse lõhe hoolduse valdkonnas, tegeledes omastehooldust toetavate integreeritud poliitikate puudumisega ning tagades, et hooldus saab ühendada tööhõive ja sotsiaalse kaasatusega. Tulevane Euroopa hooldusstrateegia lubas neid probleeme käsitleda ning tugevdada soolist võrdõiguslikkust ja sotsiaalset õiglust.

Mida saame muuta?

Hoolduskohustuste ümberjagamine meeste ja naiste, aga ka perekonna ja riigi vahel on muutunud pakilisemaks kui kunagi varem. Tänavune Euroopa omastehooldajate päev keskendub soolisele võrdõiguslikkusele ning töötab õiglase ja jagatud lähenemise suunas hoolduskoormusele.

Allikas: 
https://eurocarers.org/ecd/

SUUR MUUTUS: hooldekodukoha saab tulevikus pensioni eest. 92aastase ämma abistaja: sain tõstmisest seljanärvipõletiku, aga hooldekodu ei jõua maksta

16.07.2022

„Abistamine hakkab meil üle jõu käima. Otsime hooldekodu, aga rahakott ei võimalda selle eest maksta,“ räägib hiidlane, kes hooldab 92aastast ämma. Loodava valitsuse plaan võimaldada hooldekodukohta pensioni eest aitaks teda – ja veel tuhandeid inimesi –, kes hooldavad eakat sugulast või invaliidist last kodus. Kas riik ulatab tõesti abikäe?

Omastehooldajatele juba kümme aastat Hiiumaal kogemusrühma korraldanud Raili Mägi lausub, et pidi uudist hooldekodukoha võimaldamisest pensioni eest – loodava koalitsiooni ühest põhiideest – lugema mitu korda. See tundus lihtsalt liiga hea, et tõsi olla.

RIIK ULATAB ABIKÄE: sotsiaaldemokraadid lubavad, et aastast 2023 jõustub omastehoolduse reform ehk hooldekodu muutub kättesaadavaks sõltumata eaka ja ta perekonna rahakotipaksusest.

Loe edasi tasulisest artiklist.

Allikas: 
https://www.ohtuleht.ee/1066040/suur-muutus-hooldekodukoha-saab-tulevikus-pensioni-eest-92aastase-amma-abistaja-sain-tostmisest-seljanarvipoletiku-aga-hooldekodu-ei-joua-maksta

Omastehooldusreformi on kaua oodatud

14.07.2022

Loodava valitsuse koalitsioonileppesse jõudnud omastehoolduse reform on kindlasti tõeliseks kergenduseks neile paarisajale tuhandele inimesele, kes on pidanud tegelema eakate omaste hooldamise korraldamisega. Midagi pole parata, tegu on vananeva ühiskonna järjest suurema probleemiga. Kodused hooldajad on hädas olnud väga mitmel moel. Kodus hooldamine on kulukas, kuid hooldekodusse paigutamine on tihtipeale kas veelgi kulukam või suisa ülejõukäivalt kallis.

Lisaks on see füüsiliselt raske, kurnab ka vaimu ega jäta piisavalt aega ja jõudu pere ülalpidamiseks raha teenida. Nii võivad teenimatult kannatada teised pereliikmed, eelkõige lapsed. Hooldatavaile endile on see ennekõike aga väärikuse küsimus, sest perele koormaks jääda ei taha keegi, kuid keskmine pension ei katnud seni ligilähedaseltki hooldekodu kulusid.

Nüüd on peamine, et täpsemate reeglite paikapanekul ei hakkaks domineerima hüvitamist välistavad asjaolud, sest saatan peitub tihtipeale just detailides. Kui keskmine vanaduspension on praegu 595 eurot ning keskmine hooldekodukoht maksab 1000 eurot, siis riigi raha ootel on hooldekodudel teenusehindade tõstmise isu kerge tekkima. Arvata võib, et riik ei hüvita automaatselt kallite hooldekodude hinnavahet. Aga kui odavamatesse hooldusasutustesse vabu kohti ei jätku, siis on pered vana probleemi juures tagasi – kui riik maksab kallimate puhul vaid osaliselt, järelikult tuleb puudujääv summa ikkagi perel endal leida. Või näiteks ei hüvita riik kodulähedase hooldekodu hinnavahet, vaid on Tallinna inimese puhul nõus maksma kinni üksnes riigi teises otsas asuva kõige odavama hooldekodu koha.

Rolli mängib seegi, kas vahe tasumisel arvestab riik jooksvaid hooldekoduhindasid või fikseerib tänased hinnad ega muuda neid pikkade aastate jooksul nagu kunagi juhtus lastetoetustega. Nii saaksid poliitikud küll raporteerida, kuidas nad hooldusreformi läbi viisid, kuid abivajajate jaoks poleks muutused piisavad. Kui hüvitatava summa peavad tagatipuks omavahel ära jagama riik ja omavalitsus, siis valitseb ka sel juhul oht – äkki hakkab omavalitsus jonnima ja ütleb, et tal pole selleks vaba raha?

Nii saame hinnangu reformi inimsõbralikkusele anda alles detailide selgumisel. Praegu väljakäidud plaan on vähemalt esialgu siiski paljulubav.

Allikas: 
https://www.ohtuleht.ee/1066136/juhtkiri-omastehooldusreformi-on-kaua-oodatud

Lehed

  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • 6
  • 7
  • 8
  • 9
  • …
  • järgmine ›
  • viimane »
  • Omastehooldus meedias
  • EOH uudised
  • Teated
  • Eurocarers uudised
  • MTÜ Eesti Koduabi Selts
  • Telefon: 50 688 22
  • E-mail: info@omastehooldus.eu