Jump to navigation

Avaleht

Eesti Omastehooldus

  • Avaleht
  • Ühingust
  • Projektid
  • Üritused
  • Kasulik teada
  • Uudised

Sa oled siin

  1. Avaleht ›
  2. Uudised ›
  3. Uudised ›

Omastehooldus meedias

Reporteritund. Omastehoolduse tulevik

18.10.2017

Sügava puudega pereliikme kodune hooldus vajab uusi ja kõigile kättesaadavaid tugiteenuseid ning kogu süsteemi viimist uutele alustele. 
Mida muudab Eesti riigi ja Euroopa Sotsiaalfondi uus rahasüst ja missugust abi omastehooldajad kõige kiiremas korras vajavad? 
Ivar Paimre MTÜ Eesti Omastehooldus ja Anneli Habicht Puuetega Inimeste Kojast kohtuvad Vikerraadio stuudios Häli Tarumiga Sotsiaalministeeriumist ja Riina Sikkutiga Riigikantseleist. 
Eesmärgid on ühised, aga kuidas sihile jõuda?
Saatejuht on Kaja Kärner.

Saade on järelkuulatav siit!

Allikas: 
http://vikerraadio.err.ee/v/reporteritund/saated/4e615b49-f850-4146-a568-782d3707a58c/reporteritund-omastehoolduse-tulevik

Sotsiaalministeerium: „Me ei soovi, et ligi 50 000 omastehooldajat on tulevikus ise abivajajate hulgas.“

12.10.2017

Tööjõuturu-uuringu andmetel on Eestis 47 000 omastehooldajat. Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhtaja Häli Tarumi sõnul on hooldajate olukord halb ning neid on vaja aidata. „Lisaks tööturult kõrvale jäämisele on neil inimestel potentsiaalne oht sattuda ise abivajajate sekka.“

Kui aastatel 2013-2014 läbi viidud riigikontrolli hooldekodude audit analüüsib üldhooldekoduteenuste olukorda ning jagab sotsiaalministeeriumile soovitusi sealsete tingimuste parandamiseks, on ministeerium asunud hoolekande valdkonda laiemalt parendama ning leiab, et esmatähtis on omastehooldajate hoolduskoormuse vähendamine. 

Häli Tarum ütleb, et lihtne on süüdistada puudulikes teenustes riiki, kuid tegelikkuses on probleemil mitu tahku. Esmane kohustus abivajajat ja tema lähedasi aidata on omavalitsusel, kes tunneb oma piirkonna abivajajate vajadusi kõige paremini. Riik saab omavalitsusi selle ülesande täitmises toetada ja nõustada. Näiteks on plaanis järgmisel aastal omavalitsusi aidata sotsiaaltranspordi korraldamisel 8 miljoni euroga ,  lisaks saavad omavalitsused taotleda toetust sotsiaalteenuste arendamiseks – selleks on Euroopa Sotsiaalfondist ette nähtud 12 miljonit eurot.

„Lahendus, et paneme abivajaja hooldekodusse, tuleb nõukogude ajast, mil peeti normaalseks paigutada hädasolija kuskile institutsiooni ja sellega oli asi justkui korras. Liigume aga samm sammult selle poole, kus on normaalne, et inimene saab vananeda oma kodus ning hooldekodu on viimane variant juhul, kui hooldusvajadus läheb nii suureks, et kodus teda enam aidata ei ole võimalik,“ leiab Tarum. 

Abi ei tohi sõltuda rahakoti paksusest 

Tarumi sõnul peavad omavalitsused eranditult kõikidele abivajajatele korraldama selle, et vajalikud teenused on kättesaadavad, kuid ei pea ilmtingimata neid omal jõul pakkuma – omavalitsus võib neid ka sisse osta või teha koostööd teiste omavalitsustega.  „Õigus abile on kõikidel. See ei saa ega tohi mitte ühelgi juhul sõltuda inimese rahakotist. Kui abi on vaja, kuid inimesel endal puudub võimekus selle eest tasuda, peab teda aitama omavalitsus, hinnates konkreetset juhtumit ja nende inimeste rahalist olukorda. See, et perekonnaseadus ütleb, et ülenejatel ja alanejatel on ülalpidamiskohustus, ei tähenda kindlasti seda, et inimene peabki enda lähedast ise kodus üksi hooldama. Omavalitsus peab korraldama vajalikud teenused ja sealjuures on omavalitsusel lähtudes abivajaja ja ta perekonna majanduslikust olukorras õigus küsida ka teenuse eest tasu,“ selgitab Tarum.  Et süsteem päris nii ei toimi, on Tarumi sõnul tingitud sellest, et kohati pole omavalitsustes teenused kättesaavad või kitsendavad omavalitsused teenuste saamise tingimusi nii, et kõik abivajajad nende alla justkui ei kvalifitseerugi. 

„Tegelikult ei tohiks seda teha. Lähtuda tuleb ikkagi inimesest ning omavalitsus peab hindama inimese abivajadust. Inimesel peab olema valik, kas ta soovib enda lähedast hooldada või mitte. Kui soovib, peab tal olemas olema tugiteenuste võrgustik. Kui ta ei soovi, peab tal samuti olema võimalus lähedast aidata ilma, et on sunnitud temaga koduseinte vahele jääma,“ lisab Tarum.  Omavalitsused maksavad hooldajatoetust erinevates suurustes . „Samas ei soovi me soodustada seda, et tasu on selline, mis motiveerib inimest tööturult kõrvale jääma. Oluline on, et inimene saaks hooldatava kõrvalt edasi tööl käia ning ülejäänud abivajadus saaks kaetud mitte raha ,vaid teenuste näol.“ 

Vastutus kogu ühiskonnal 

Et süsteem saaks toimida viisil, mis tagab heaolu eranditult kõikidele – nii hooldust vajava lähedastele kui hooldatavale, on Tarumi sõnul oluline, et süsteemi edenemisele aitab kaasa kõik, ainuüksi sellest, et riik on probleemidest teadlik, jääb vajaka. „Märksõna on paindlikud lahendused. Paljuski on küsimus ühiskonna hoiakutes. Kõik peavad mõistma, et tööturult eemale jääda ei ole jätkusuutlik, sest nii saab inimene kõige paremini ise tagada oma heaolu ja olla ka sotsiaalsüsteemile väikesemaks koormaks. Seega on oluline roll ka tööandjatel, et nad võimaldaksid hooldajatele paindlikult tööl käia ja pakuks näiteks lisapuhkepäevi,“ ütleb Tarum. 

Et hooldajatoetus probleemi lahendaks, Tarum ei usu. „Ei tohi olla nii, et puhtalt raha pärast jäädakse lähedast koju hooldama. Meie asi ongi leida see õhuke piir, kuidas panna see süsteem toimima nii, et see oleks vastuvõetav kõikidele, kes selle teemaga kokku puutuvad.“  Selleks puhuks on ministeerium asunud juba ka lahendusi otsima ning esimesed ettepanekud, mis aitaks probleemi lahendada on juba töösse võetud. 

„Juba mainitud lisapuhkepäevad. Lisaks loome dementsetele kompetentsikeskuse, kes hakkab nõustama teenusepakkujaid, inimesi ja omavalitsusi. Eesmärk on kohandada üldhooldekodudes kohti dementsete vajadustele vastavaks. Praegu on teada juhtumeid, kus dementsed lukustatakse hooldekodudes tubadesse, kuid see on vastuolus kõikide seadustega. Lahendused, mida siis teha, et nad minema ei jookseks, on olemas, kuid hooldekodudel pole praegu piisavalt vahendeid, et neid ellu viia - seetõttu ei taha mõned hooldekodud neid vastu võtta. Nii langebki koormus suuresti just lähedase õlule, kes dementse vanuriga koju peab jääma. See probleem on vaja lahendada,“ selgitab Tarum. 

Lisaks on plaanis luua päeva- ja nädalahoiuteenus erihoolekandeklientidele (vaimse alaarenguga liitpuudega inimesed). Neid on täna ca 700, kellest suur osa on jäänud koduseinte vahele lähedaste hooldada ning ülejäänud viibivad ööpäevaringsel teenusel.  „Lähedased ei taha oma pereliikmeid hooldekodusse viia. Nad vajavad abi lähedase hooldamisel, sest nad tahavad teinekord puhkust nädalavahetustel. Näiteks  muutub probleem lähedaste jaoks põletavaks siis, kui varem hooldusõppel olnud alaealised puudega noored saavad täisealiseks,“ ütleb Tarum. 

Ka plaanib ministeerium omastehooldajatelt võtta kohuse olla ka nii öelda juhtumikorraldajad, kel tuleb toetuste ja teenuste saamise nimel kulutada mitmeid uksi. „Meil on palju ideid kuidas probleemi lahendada, kuid ma ei ole nii naiivne, et arvaksin, et see juhtub üleöö, kuid juba see, et me tänasel päeval oleme endale teadvustanud, et hetkeline olukord ei ole jätkusuutlik, on samm edasi,“ tõdeb Tarum.

Allikas: 
http://www.ohtuleht.ee/831296/sotsiaalministeerium-me-ei-soovi-et-ligi-50-000-omastehooldajat-on-tulevikus-ise-abivajajate-hulgas-

Linn(Tallinn) kahekordistab omakseid hooldavate inimeste toetust

11.09.2017

"Me ei tea ju kunagi ette, kas vanema hooldamine on ühe või mitme kuu või aastate küsimus, mis vahel nõuab ka töölt ära jäämist. Senine tasu oli ju pisuke, sellega keegi hakkama ei saa," rõõmustas omastehooldajate tugirühma eestvedaja Pirjo Vaarmaa linna antava 162 640 euro suuruse lisaraha üle.

Seniste, 2010. aastast kehtinud määrade järgi maksti hooldajatoetust raske puudega isiku hooldamisel 15,4 eurot, sügava puudega isiku hooldamisel 25,6 ning 3-16-aastase keskmise ning raske või sügava puudega lapse hooldajale 19,20 eurot kuus. "Riik andis aastaid tagasi selle kohustuse omavalitsusele üle väga väikese rahaga," ütles abilinnapea Merike Martinson. "Septembrist suurendab linn hooldajatoetust ligi kaks korda, kuid arvan, et tõus peaks järgmistel aastatel kindlasti jätkuma. Omastehooldajate tänuväärse töö väärtustamine on väga oluline."

Suuremate toetuste maksmiseks on linna lisaeelarves 162 640 eurot. Kokku on selle aasta eelarves hooldajatoetuse ja sellega seonduva sotsiaalmaksu maksmiseks 1 588 080 eurot.

Tõeliselt teretulnud

"See on tõeliselt teretulnud otsus ja olen kahe käega selle poolt!" ütles Vaarmaa. "Senine tasu oli ju üsna pisikene. Me ei kujuta kunagi ette, kas vanema hooldamine on ühe või mitme kuu või aastate küsimus, mis vahel nõuab ka töölt ära jäämist. Väikese rahaga ei saa keegi hakkama. Vanema, abikaasa või lapse hooldamine on raske füüsiliselt ja psühholoogiliselt, mõjudes ka närvikavale."

Seepärast hindab Vaarmaa eriti linna pakutud võimalust tellida tasuta koju professionaalne hooldaja, kes võimaldab omastehooldajale nii vajalikke hingetõmbepause. "Me oleme tänulikud Merike Martinsonile, sest tean ema hooldades omast käest, kui vajalik selline võimalus on," ütles Vaar-maa. "Selline olukord võib tekkida ju väga järsku ja kui poleks kelleltki nõu küsida, oleks lugu üpris troostitu. Kogu teave ei jää ka hoobilt meelde, seepärast on tänuväärne, kui kodus käib aitamas professionaal. Nii on inimesel kergem hooldajarolli sisse elada ja vältida paanikat – et ma ei saa hakkama. Samuti annab see omastele hingetõmbepausi, lubades minna jalutama või sisseoste tegema. Professionaalne hooldaja peseb, vahetab voodilinad ja teeb muud vajalikku – ta on täisprofessionaal, keda võib haige juurde usaldada. Meie perekond on selle teenuse eest küll väga tänulik."

Nõutud teenus

Martinsoni kinnitusel on koos omastehooldajate tugirühma liikmetega välja arendatud hooldajateenus paari aastaga väga nõutuks kujunenud. Puuetega laste vanematele ja hooldajatele pakub linn ka intervallhoolduse teenust. "Intervallhooldus võimaldab lastevanematele ajutist leevendust ja rahulikku puhkust teadmisel, et lapsele on tagatud tema eale ja seisundile vastav hooldamine, toitlustamine, kasvatamine ja arendamine ning vajadusel meditsiinilise abi korraldamine," ütles Martinson.

Omastehooldajad kogunevad kolmapäeval kell 12 botaanikaaias. "Oodatud on kõik omastehooldajad," lausus Vaarmaa. "Toimub giidiga ringkäik ja pärast seda väike vestlusring." Botaanikaaia pilet maksab pensionärile 2,5, täispilet 5 eurot.

Taotluse blankett linna kodulehelt

• 1. septembrist on hooldajatoetuse määrad vähemalt 16-aastase raske puudega isiku hooldajale 30 eurot ja vähemalt 16-aastase sügava puudega isiku hooldajale 40 eurot kuus. Kolme- kuni 16-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldaja toetus on 30 eurot kuus.

• Hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks tuleb esitada vormikohane taotlus elukohajärgse linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale, blanketi leiab linna kodulehelt.

Allikas: 
http://www.pealinn.ee/tallinn/linn-kahekordistab-omakseid-hooldavate-inimeste-toetust-n199256

Lehed

  • « esimene
  • ‹ eelmine
  • …
  • 8
  • 9
  • 10
  • 11
  • 12
  • 13
  • 14
  • 15
  • 16
  • …
  • järgmine ›
  • viimane »
  • Omastehooldus meedias
  • EOH uudised
  • Teated
  • Eurocarers uudised
  • MTÜ Eesti Koduabi Selts
  • Telefon: 50 688 22
  • E-mail: info@omastehooldus.eu