Jump to navigation

Avaleht

Eesti Omastehooldus

  • Avaleht
  • Ühingust
  • Projektid
  • Üritused
  • Kasulik teada
  • Uudised

Sa oled siin

  1. Avaleht ›
  2. Uudised ›
  3. Uudised ›

Omastehooldus meedias

Maailmapanga raport tõi välja Eesti sotsiaalhoolduse valupunktid

05.07.2017

Äsja esitatud maailmapanga raport soovitas Eestil omaste hooldamise üle vaadata. Majandusteadlase Aparnaa Somanathani esitletud uuringu järgi on Eesti probleem selles, et elanikkond vananeb kiiresti, aga mitte nii tervena kui mujal Euroopas.

«Põhiline mure Eesti osas on omastehooldajate koormuse vähendamine. Väga palju hooldamistööd teevad nimelt ära näiteks vanuri lähikondsed, kes seetõttu töölt peavad eemale jääma. Kuna valitsus tundis sellepärast muret, tellitigi raport maailmapangalt,» seletas panga vanemteadur Somanathan.

Samuti tõi raport välja omastehooldaja probleemid ning et tagada tuleb nende sotsiaalne staatus ja parandada garantiisid.

Eestis jääb omaste kanda ebaproportsionaalselt suur osa hooldusest

Praegu on Eesti sisemajanduse kogutoodangust pikaajalisse hooldusesse panustatud 0,5 protsendiga rivi tagaosas, enim panustab Holland 4,3 protsendiga, OECD maade keskmine on 1,8 protsenti. Kreeka ja Slovakkia vastavad näitajad on 2013. aasta andmetel nullilähedased.

Eestis on pikaajaline hooldus kas siis vanurite või puudega inimeste eest suuresti perekonna õlul ja riiklik rahastus on viimastel aastatel langenud. Somanathani kinnitusel jääb lähedaste kanda ebaproportsionaalselt suur osa, lisaks kannatavad omastehooldajad peale tööturult eemalejäämise  ka tervise- ja psühhosotsiaalsete probleemide tõttu.

Kui Eesti sooviks ideaalset pikaajalise hoolduse stsenaariumi, läheks see Maailmapanga hinnangul 2030. aastaks maksma 3,5–4 protsenti SKTst.

Kriitilised küsimused, mis vajavad esmalt lahendamist

Maailmapanga analüüs ja diskussioon, kuidas vananevas ühiskonnas tervishoiu sotsiaalteenuseid arendada, on haigekassa juhi Tanel Rossi sõnul väga oluline. Põhiliselt tuleks tema sõnul tegutseda kolmes liinis:

  1. Võimalikult inimesekeskne lähenemine, kasutada rohkem tervisekeskusi ja teha rohkem koostööd osapoolte vahel.
  2. Raha sotsiaalteenustesse peab rohkem tulema kas maksude, ühiskondliku teenuse osutamise või erateenuse ja inimeste enda panuse arvelt.
  3. Kirjeldada teenuseid paremini. Kui ravikindlustuse poolel on need suhteliselt hästi tehtud, siis sotsiaalpoolel on olukord teistsugune ning vajab standardiseerimist ja koordineerimist.

«Need on kriitilised küsimused, kuid vajavad kõigepealt lahendamist,» sõnas haigekassa juht.

Lähedaste hooldamise tõttu on tööturult eemal 17 000 inimest

Sotsiaalministeerium kinnitas oma pressiteates, et pikaajalise hoolduskohustuse tõttu on takistatud paljude inimeste osalemine tööturul ja ühiskondlikus elus.

Pereliikmete hooldamise tõttu on sotsiaalministeeriumi andmetel mitteaktiivseid 15–74-aastaseid inimesi üle 17 000.

Kohalikud omavalitsused said 2016. aastal taotleda toetust omastehooldajate tugiteenuste, näiteks koduteenuse või tugiisikuteenuse, arendamiseks. Selleks oli Euroopa Sotsiaalfondist projektidele ette nähtud 5,3 miljonit eurot.

 

Allikas: 
http://tervis.postimees.ee/4136259/maailmapanga-raport-toi-valja-eesti-sotsiaalhoolduse-valupunktid

Üle Eesti hakkavad kohalikud omavalitsused projektide raames arendama ja osutama hoolekandeteenuseid

23.01.2017

Innovest saavad toetust 12 projekti, mis hakkavad üle Eesti arendama ja osutama hoolekandeteenuseid tööealiste inimeste hoolduskoormuse vähendamiseks ning tööturule asumiseks. Samuti toetatakse erivajadustega inimeste tööturule naasmist. Projekte rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist kokku üle 2,6 miljoni euroga.

Projektide raames plaanivad kohalikud omavalitsused koostöös arendada ja pakkuda erinevaid hoolekandeteenuseid: koduteenus, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus või väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (päevahoiu- või intervallhooldusteenus). Kõige enam nähakse vajadust tugiisiku- ja koduteenuse ühtlustamiseks, arendamiseks ja pakkumiseks. Enamus projekte keskendub kahele teenusele, kuid üks projekt kavandab rakendada kõiki nelja teenust.

Innove tööelu keskuse juhi Ülle Luide sõnul on meeldiv tõdeda, et ollakse koostöövalmis ja soovitakse koos ühtlustada ning arendada hoolekandeteenuseid, jagada kogemusi ja teha midagi olulist ära oma kogukondades. Hea näide on Maakondlikud Omavalitsusliidud, kes võtsid juhtrolli endale ja kaasasid maakonna omavalitsusüksused, et üheskoos saavutada võetud eesmärke. Kuigi kõik maakonnad ei ole esindatud toetuse saajatena, on kaasatud projektidesse kohalikke omavalitsusi naabermaakondadest. „Eestis on sageli pereliikmetel suur hoolduskoormus, mis põhjustab tööturult kõrvale jäämist ning väheolulisem ei ole ka tööealiste erivajadustega inimeste tööturule asumise võimaluste nappus. Tänu toetust saavatele projektidele avarduvad võimalused hoolekandeteenuste ühtlustamiseks, nende edasiarendamiseks ning kvaliteetsemaks muutmiseks,“ tõdeb Luide.

Ühe projekti kohta jagatav toetussumma jääb 70 tuhande ja 344 tuhande euro vahele. Kokku jagatakse projektide vahel 2, 6 miljonit eurot Euroopa Sotsiaalfondi toetusraha, vooru kogueelarve on 5,3 miljonit eurot.

Toetuse saajate nimekiri on leitav Innove kodulehelt.
 

Taotlusvooru „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused" korraldas SA Innove koostöös Sotsiaalministeeriumiga, projekte rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Taotlusvoor oli avatud 1. augustist kuni 31. oktoobrini 2016.

Allikas: 
http://innove.ee/et/uudised/705/ule-eesti-hakkavad-kohalikud-omavalitsused-projektide-raames-arendama-ja-osutama-hoolekandeteenuseid

Omastehooldajate elu läheb veerandi miljoni euro võrra kergemaks

23.01.2017

Läänemaa omavalitsuste liit sai üle 280 000 euro, et pakkuda kodust hoolekandeteenust, mis annaks iseseisvust puudega inimestele ja hõlpu nende omastele.

Haapsallane Merle Kaustel käib paar-kolm korda nädalas päevakeskuses oma kerge vaimupuudega tütrega.

„Tütar tahab sinna väga. Seal on tema töö: nad teevad käsitööd ja meisterdavad. Nad laulavad, mängivad seal,” kirjeldas naine.

See on mõnus jalutuskäik, et saaks rohkem värskes õhus olla. Aga praegu on Merle kodune. „Kui ma peaks tööle minema, siis last üksi päevakeskusse ma küll ei julgeks saata. Meie kodust sotsiaalmajja ei ole pikk maa, aga ta ei oska autode eest hoiduda. See tee on talle liiga ohtlik,” ütles ta.

Juba sel aastal võivad Merle Kaustel ja tema saatusekaaslased Läänemaa omastehooldajate tugigrupist saada omavalitsuselt toetaja.

Projekt sai raha

Sel nädalal teatas sihtasutus Innove, et on välja valinud 12 projekti, mis hakkavad üle Eesti arendama ja osutama hoolekandeteenuseid tööealiste inimeste hoolduskoormuse vähendamiseks ning tööturule asumiseks. Samuti toetatakse erivajadustega inimeste tööturule naasmist.

Projektid saavad Euroopa sotsiaalfondist kokku üle 2,6 miljoni euro. Läänemaa omavalitsuste kaheaastane ühisprojekt on sellest 280 405 eurot ja 95 senti. Kui juurde arvata omaosalus, on projekti eelarve 364 063 eurot.

Läänemaal peaks sellest jätkuma umbes kolmesaja inimese aitamiseks.

„See projekt on otseselt neile, kes elavad oma kodus ja keda hooldab lähedane, kes pääseb nüüd tööle,” selgitas Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare. „Projekti teine eesmärk on, et inimene, kes ei ole seni saanud oma puude tõttu tööl käia, saab isikliku abistaja, tänu kellele ta saab tööle minna.”

Kõigepealt kulub projektiraha aga Läänemaa omavalitsuste ühtse hooldusabikorra väljatöötamisele.

„Maakonnale kujundatakse üks ideoloogia. Näiteks teenuse saaja omaosalus – Haapsalu praegu raha ei võta, Lääne-Nigula aga koduhoolduse puhul näiteks võtab,” rääkis Rootare.

Ühtlustatakse ka kvaliteedinõuded. „Need on ühtlasi juhend hooldustöötajale, kuidas käituda kaalutlusotsuse korral, eetikaküsimused,” selgitas ta.

Kolm teenust

Projektiga hakatakse pakkuma kolme teenust: koduhooldust, isikliku abistaja teenust ja tugiisiku teenust.

Koduhooldus on kodus elavaile eakaile ja puudega inimestele. „Koduhooldaja täidab selle vahe, mida teeks muidu inimene ise, aga tervise pärast enam ei saa,” ütles Rootare. „Kas ei saa välja minna, sest tänav on libe, ei saa koristada, sest vererõhk on kõrge, ei saa kapi otsast asju kätte, sest süda… Koristamine, poeskäimine, võib-olla pesemisel aitamine.”

Kui koduhooldus teeb inimese eest asjad ära, siis isiklik abistaja aitab inimest nende tegemisel. „Mõte ongi selles, et näiteks perekond ei teeks puudega inimese eest asju ära, vaid tal kui täiskasvanud inimesel säiliks iseseisvus: ta ise otsustab, millal läheb õue, kontserdile, ratastooliga tööle,” ütles Kaja Rootare. „Eesmärk on sõltumatus.”

Tugiisik aetakse aeg-ajalt segi isikliku abistajaga ja need teenused ongi sarnased. Ka see on iseseisva toimetuleku toetamine, aga füüsilise abistamise juurde tuleb siis ka nõustamine ja juhendamine. „Näiteks paneme erivajadusega lapsele kooli kaasa tugiisiku, kes aitab tal koolis toime tulla,” kirjeldas Kaja Rootare.

Selliseid teenuseid pakutakse Läänemaal praegugi, aga projektiraha toel saab neid hoopis enam abivajajaid.

„Praegune jõudlus on osutada koduhooldusteenust neile, kes on üksi, kelle lapsed elavad Tallinnas, Tartus või Singapuris,” ütles Kaja Rootare. „Tahame laiendada piire, et jõuda omastehooldajateni.”

Abisaajate hulk

Koduhooldusteenust saab projekti abil 2017. aastal 53; 2018. aastal 78 inimest.

Tugiisiku teenust saab projekti abil 2017. aastal 20; 2018. aastal 35 inimest.

Isikliku abistaja teenust saab projekti abil 2017. aastal 14; 2018. aastal 15 inimest.

Allikas: 
http://online.le.ee/2017/01/23/laanemaa-omastehooldajate-elu-laheb-veerandi-miljoni-euro-vorra-kergemaks/

Lehed

  • « esimene
  • ‹ eelmine
  • …
  • 9
  • 10
  • 11
  • 12
  • 13
  • 14
  • 15
  • 16
  • 17
  • …
  • järgmine ›
  • viimane »
  • Omastehooldus meedias
  • EOH uudised
  • Teated
  • Eurocarers uudised
  • MTÜ Eesti Koduabi Selts
  • Telefon: 50 688 22
  • E-mail: info@omastehooldus.eu