Omastehooldus meedias

Omastehooldusse hakatakse vabatahtlikke kaasama

12.03.2018

Riik soovib toetada eakaid ja erivajadustega inimesi sellise vabatahtlike abiga, milleks erialast haridust tarvis ei ole. Välja on kuulutatud hange, et leida selleks sobiv mudel.

Kõiksugu vabatahtlik tegevus kogub Eestis üha hoogu, aga paraku mitte hoolekandesüsteemis. Nüüd on sotsiaalministeerium kuulutanud välja hanke, kuhu ootab plaane, kuidas seda ikkagi korraldada.

"Vabatahtlikud tahavad käia ja abistada loomi või lapsi, aga eakad ja erivajadusega inimesed ei ole just kõige populaarsemad. Seekord siis püüamegi hankega leida pakkujad, kes esitab meile omapoolse nägemuse vabatahtliku töö korraldamiseks hoolekande süsteemis," rääkis sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Ketri Kupper.

Oma nägemust tuleb seejärel testida Lõuna- ja Põhja-Eestis ning esitada siis ministeeriumile mudel, kuidas see üle riigi toimima saada. Sotsiaalministeerium ootab pakkumisi hiljemalt 6. aprilliks ja katsed hoolekandes vabatahtlikku tööd korraldada võiks alata umbes poole aasta pärast. Projekt loetakse õnnestunuks, kui testimise käigus on isiklikult abi saanud vähemalt tuhat inimest. Hankele oodatakse osalema kõiki, kellel on juba olemas vabatahtliku tegevuse kogemus ja ka juriidiline keha.

Kupperi sõnul läheb vabatahtliku abistamisena kirja see, kui minnakse abivajale koju ning aidatakse tal näiteks puid lõhkuda või aknaid pesta. Samuti võib olla saatjaks arsti juures käimisel.

Et hoolekande vabatahtlik pääseb abistatavale niivõrd lähedale, peab teda saama usaldada. Vabatahtlik ei tohi olla karistatud näiteks tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Abiliste koordinaator peab ka veenduma, et vabatahtlik on koolitatud ja teab, millist abi erivajaduse korral pakkuda, lisas Ketri Kupper.

MTÜ Eesti Omastehoolduse juhatuse liige Ivar Paimre ütles, et lisaks oskustele ja ajale peab vabatahtlikul olema ka avatud meelt puutuda kokku väga erinevate olukordadega, sest erivajadus võib ilmneda väga erineval moel. "Eelarvamustevaba suhtumine on see, mis peaks olema esmatähtis."

Paimre usub, et ministeeriumi algatusest võivad omastehooldajad täiendavat abi ja toetust loota. Alati jääb aga erisusi. Näiteks võib Paimre sõnul olla raske vabatahtlikke leida väikestes piirkondades, kus kõik kõiki tunnevad.

Allikas: 
https://www.err.ee/689042/omastehooldusse-hakatakse-vabatahtlikke-kaasama

Uuring: enamikul puudega lastega peredest on majandusraskused

06.03.2018

Vaid paarkümmend protsenti puuetega lastega peredest hindab enda majanduslikku toimetulekut hõlpsaks ning märkimisväärne osa sotsiaalteenuseid vajavaist lastest pole neid piisavalt saanud, selgus värskest uuringust.

Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar ja Turu-uuringute AS-i läbi viidud puuetega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringust selgus, et puuetega laste arv on tunduvalt kasvanud.

Kui 2009. aasta alguses oli kolm protsenti kuni 17-aastastest lastest puudega, siis eelmise aasta seisuga oli samas vanuserühmas puudega lapsi 5,2 protsenti. Seejuures on kasvanud just keskmise ja raske puudega laste arv.

Puudega lastega perede hinnang enda majanduslikule toimetulekule on uuringu kohaselt halvem kui kõikidel lastega peredel Eestis keskmiselt. Puudega lastega peredest tajub vaid 19–26 protsenti, et tuleb toime hõlpsalt, samas kui kõikide lastega perede hulgas on selliseid peresid 40–51 protsenti.

"Samuti on puudega lastega leibkondade seas Eesti keskmisega võrreldes rohkem neid, kellel on vähemalt ühel korral viimase aasta jooksul olnud raskusi kommunaalkulude maksmisel," sedastab uuring.

Puudega lapse vanemad teevad lapse tarbeks kulutusi ravimitele, vitamiinidele ja toidulisanditele, aga enam kui pooltel puudega lastega leibkondadel on lapse jaoks tulnud teha kulutusi ka transpordile, ravi- ning rehabilitatsiooniteenustele ja abivahenditele.

Suurimad puudega lapse tarbeks tehtud kulud on seotud eritoiduga, mille mediaankulu peredes, kus see esineb, on 80 eurot kuus.

Uuringu kohaselt ei ole enamasti peredele lapse puudega kaasnevad lisakulutused kaetud puudega laste toetusega, mis möödunud aastal oli keskmise puude raskusastme korral 69,04 eurot kuus ning raske ja sügava puude korral 80,55 eurot kuus. 

Vajalikud teenused pole piisavalt kättesaadavad

Üle 95 protsendil juhtudest on puudega lapse eest peamiselt hoolitsev inimene eelkõige lapsevanem ja üle 90 protsendil juhtudest ema.

Peaaegu kõigil puudega lastel on vanemate hinnangul vajadus vähemalt ühe sotsiaalteenuse järele, kuid paljude teenuste puhul pole märkimisväärne osa teenuseid vajanud lastest saanud teenust üldse või pole saanud seda piisavas mahus.

"Kättesaadavuse poolest probleemsemad on kogemusnõustaja teenus, sotsiaaltranspordi teenus, tugiisikuteenus ja lapsehoiuteenus – enam kui pooled neid teenuseid vajanutest pole saanud teenuseid üldse või piisavalt," loetletakse uuringus.

Tervishoiuteenuste puhul oli enim probleeme kogetud eriarstiabiga, sagedasim mure oli pikk ootejärjekord ja raskused aja broneerimisel.

Taastusraviteenust vajavad vanemate hinnangul enam kui pooled puudega lastest, kuid piisavalt sai seda kasutada vaid 39-45 protsenti vajanutest.

Valdav osa puudega lastest osaleb haridussüsteemis. Enam levinud probleem on nii koolis kui ka lasteaias rehabilitatsiooniteenuste puudumine või ebapiisavus. Lisaks leidsid paljud koolilaste vanemad, et lapse puude tõttu esines probleeme kaasõpilaste või nende vanematega või puudusid õpetajatel oskused või teadmised puudega lapse õpetamiseks.

Uuringu tulemusi tutvustati teisipäeval sotsiaalministeeriumis. Kogu uuringut saab lugeda siit.

Allikas: 
https://www.err.ee/687707/uuring-enamikul-puudega-lastega-peredest-on-majandusraskused

Eestis saavad vajalikku abi vaid tugevamad puuetega inimesed

01.03.2018

Puuetega inimestest saavad vajalikku abi tugevamad, kes oma õigustes ja võimalustes paremini orienteeruvad, tõdetakse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni variraportis. Puuetega Inimeste Koda koostas variraporti vastukaaluks riigi poolt ÜRO-le esitatud aruandele, mis keskendus õigusruumi analüüsile.

Kuigi riik peaks kontrollima, kuidas puuetega inimeste õigusi kaitstakse, seda ei tehta, sest sõltumatuks järelevalveks puudub seaduslik alus. Võrdse kohtlemise volinik Liisa-Ly Pakosta ütles "Aktuaalsele kaamerale", et talle on arusaamatu, miks seda pole.

Pöördumistega tegeleb võrdse kohtlemise voliniku büroos kolm inimest ja mullu oli pöördumisi kokku üle 400.

"2007. aastal olid kõik pöördumised voliniku poole 78 tükki, eelmisel aastal meil oli ainuüksi puuetega inimeste pöördumisi 85 tükki. Me ei jõua tegelikult nende pöördumistegagi tegeleda," tõdes Pakosta.

Lisaks järelevalve puudumisele on suurimate probleemide seas see, et abi ei saa kõige nõrgemad, vaid tugevamad, kes teavad oma õigusi ja oskavad küsida.

Veel märgitakse variraportis, et puuetega laste toetused ei kata lisakulutusi ravimitele, toidulisanditele või transpordile ja et e-riik pole jõudnud puuetega inimesteni, kuna riigi ja kohalike omavalitsuste andmebaasid ei suhtle omavahel ja ei toimu andmete ristkasutust.

"Puudega inimesed sageli vajavad erinevate institutsioonide poolt osutatavat abi ja nad peavad täna igale poole eraldi pöörduma ja oma andmeid ise esitama," selgitas Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht.

See omakorda võib tähendada, et inimene jääb abita, sest teabes orienteeruda on keeruline.

Eesti Kurtide Liidu juhatuse esimees Tiit Papp rääkis, et Eesti kaugemates piirkondades on juba aastaid probleemiks viipekeele tõlketeenuse kättesaadavus, millesse mõni omavalitsus suhtub kui luksusteenusesse.

Nägemis- ja liikumispuudega inimesed rääkisid juurdepääsu puudumisest.

"Puuduvad helilised valgusfoorid, mis tähendab seda, et pime inimene või nägemispuudega inimene ei saa üle tee. Puuduvad helidega, häälteavitusega ühistranspordi numbrid," loetles Eesti Pimedate Liidu juhatuse liige Jakob Rosin.

Nägemispuudega inimesed ei pääse ligi ka internetipanga teenustele ja e-poodidele. Ka mobiilirakendused pole neile.

Liikumispuudega inimeste mure on isikliku abistaja, tugiisiku ja transporditeenuse kättesaadavus.

"Kui riik eeldab aktiivset olemist puudega inimeselt, siis tegelikult teenused teda ei toeta. Siin on käärid sees, sest mida aktiivsem on inimene, seda rohkem vajab ta sotsiaalteenuseid," ütles Eesti liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liige Tom Rüütel.

140-leheküljelises variraportis on probleeme palju rohkem, need puudutasid 12 valdkonda.

Iva: tehtud on palju, kuid teenused on ebaühtlased

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et viimastel aastatel on puuetega inimeste heaks palju asju tehtud ja seda näitab ka variraport. Ta ütles, et loodud on palju uusi teenuseid ja võimalusi, aga need on ebaühtlased ja need ei ole kõigile ühtmoodi kättesaadavad.

Tema sõnul tuleb süsteemi muuta tugevamaks ja ka süsteemsemaks, et igaüks teaks, kust ja millist abi ta saab, sõltumata elukohast ja inimese aktiivsusest.

Iva sõnul on juba sel aastal kavas pilootprojektid, kus vaadatakse, kuidas viia kokku kohaliku omavalitsuse, sotsiaalvaldkonna ja tervishoiusüsteemid nii, et suurema abivajadusega inimesed ei peaks erinevate süsteemide vahel ekslema.

"Edasi tulevad kõik muud teemad /.../ - üldine infoväli, koduleheküljed, info erinevate teenuste, asutuste võimaluste kohta peab järgemööda paranema ja selleks ka tööd tehakse," lisas minister.

Rääkides järelevalvest puuetega inimeste õiguste kaitse üle, ütles Iva, et kontrolli on kahte sorti.

"Üks on see, mis jälgib üldiselt teenuseid, teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Selleks on sellest aastast ka muudatus, kus enamiku sotsiaalhoolekande teenuste üle teeb järelevalvet sotsiaalkindlustusamet. Varem tegid seda maavalitsused, see oli väga killustunud," rääkis Iva.

"Teine pool, mis räägib üldiselt konventsiooni täitmise järelevalvest, nõuab seadusemuudatust ja ka lõplikku kokkulepet, kuidas see järelevalve jagada. See on arutelude ja uute juriidiliste analüüside vahel, sest esimese kooskõlastusvooru on seaduseelnõu läbinud, aga on tulnud erinevad ettepanekud, kas jagada seda võrdõigusvoliniku ja õiguskantsleri vahel. Nii et see on arutelude taga. See on halvasti, et see on pikalt viibinud, aga läheme pika sammuga edasi," lisas ta.

Allikas: 
https://www.err.ee/686847/eestis-saavad-vajalikku-abi-vaid-tugevamad-puuetega-inimesed

Lehed