Jump to navigation

Avaleht

Eesti Omastehooldus

  • Avaleht
  • Ühingust
  • Projektid
  • Üritused
  • Kasulik teada
  • Uudised

Sa oled siin

  1. Avaleht ›

Uudised

Puudega lapse ema: "Seni ei tundnud keegi huvi, kuidas mu laps elab, nüüd pean tšekke esitama!"

07.03.2012

Hooldajaks määratud lapsevanemad on pahased, et peavad esitama riigile kirjalikke aruandeid oma täiskasvanud lapse rahaga ümberkäimise kohta.

"Kuigi ma olin teistelt eestkostjatelt kuulnud, et pean tšekke koguma, olin tõsiselt šokeeritud, kui mulle tuli kohtust nõue esitada aruandlus oma lapse rahaga ümberkäimise kohta," meenutab ema, kelle kohus oma 20aastasele pojale eestkostjaks on määranud.

Angela Lorenz on oma 20aastasele pojale Jurmole kohtumääruse alusel eestkostjaks olnud juba üle poolteise aasta. "Kohtumäärus kohustab mind lapse varaga ümberkäimisel lähtuma tema huvidest ning iga aasta esitama selle kohta kirjaliku aruande," räägib ema. Jurmo varaks on 244 euro suurune igakuine riiklik pension.

Alandav ja solvav kohustus

Seda ehmatavamalt mõjus Lorenzile teiste eestkostjate jutt, et nüüd tuleb kõikide tehingute kohta tšekke koguda. "Ma tegin seda paar-kolm kuud, kuid see kõik tundus liiast. Loobusin, kui sahtel hakkas piltlikult öeldes üle ajama," tunnistab ta.

Kui Lorenz mullu septembris kohtult kirja sai, et peab nüüd esitama aruandluse lapse rahaga ümberkäimise kohta, mõjus see talle šokeerivalt. "Ma olen oma last kasvatanud kuni täisealiseks saamiseni. Kuni 18. eluaastani ei tundnud keegi meie vastu huvi, kas laps on söönud ja maganud, kas tal on oma voodi või laud. Aga nüüd pean äkki andma riigile aru, kuidas ma seda kõike ikkagi teen," nimetab ta niisugust aruandekohustust alandavaks ja solvavaks.

Pahane ema räägib, et oli 16 aastat lapsega kodus ja pühendas end tema hooldamisele 24 tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas ja 365 päeva aastas. Alles siis, kui Tartu linnas loodi toetavad sotsiaalteenused lastehoiu ja päevakeskuse näol, sai ta minna tööle. Seni elati abikaasa palgast ja pisikesest hooldajatoetusest.

Pärast kohtult kirja saamist otsustas Lorenza: mingeid tšekke ta esitama ei hakka, isegi mitte nende kuude kohta, mis tal olemas on. Eesmärgil, et aruanne saaks korralikult koostatud.

Selle asemel täitis ta vormikohase blanketi ja esitas kohtule pangaväljavõtte. "Tegin seda juba oktoobris ja pole senimaani kohtult lisanõudmisi saanud. Aga mis nad minuga siis ikka teha saavad, vangi nad mind ju panna ei saa, keegi peab mu last edasi hooldama," lausub ema söakalt.

Ühtne praktika puudub

Lorenz teeb riigijuhtidele ettepaneku muuta seadust nii, et sotsiaaltöötajad hoiaksid puudega lapsi kasvatavatel peredel rohkem silma peal. "Kui meil oleks seda tehtud, oleks olemas ka teadmine, et lapse eest hoolitsemises meil puudusi pole. Aruandeid võiks nõuda ikka neilt, kelle tegevuses esineb puudusi," arvab ta.

Tartu linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Meida Griini sõnul on praegu suurim häda see, et erinevad kohtud rakendavad järelevalvet erinevalt ning ühtne üleriigiline praktika puudub. "Meie siin Tartus loeme probleemidest ajalehest. Tartu kohtusüsteem ei näe ette väiketehingute tšekkide esitamist. Ka nendel inimeste puhul, kelle üle teostab eestkostet linn, on aruandluseks piisanud vormikohasest aruandest ja pangakonto väljavõttest," kinnitab Griin.

Justiitsminister Kristen Michal lisab, et tegelikult ei muutunud eeskostes põhimõtted, muutus vaid järelevalve selle üle. "Varem teostas seda omavalitsus, nüüd teeb seda kohus ja sellest tulenebki vahe," räägib minister. "Kohtutele pandud kohustusi tõlgendatakse erinevalt ning seetõttu on vaja seadust täpsustada. Seda möönavad kõik, et ega kontroll laste ja eeskostetavate kaitseks ei ole vale, vaid küsimus on, et vahet tuleks teha neil juhtumitel, kus põhjalikum kontroll on vajalik ja kus mitte. Valdaval osal juhtumitest selleks vajadust pole."

Justiitsministeeriumis on pooleli mullu alustatud analüüsi koostamine uue perekonnaseaduse rakendamise osas. Eestkostjaid puudutav seadusesäte on ministeeriumis võetud erilise tähelepanu alla.

Allikas: 
http://www.ohtuleht.ee/467611

Michal: seadus võib muutuda

07.03.2012

Perekonnaseadus ütleb muu hulgas, et kohus võib eestkostjalt igal ajal nõuda infot tema ülesannete täitmise kohta, ning et eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule igal aastal kirjaliku aruande. Selles tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning lisada neid tõendavad dokumendid.

Eestkostjateks määratud inimeste kriitika selle seadusesätte kohta johtub sellest, et neile pannakse ebaproportsionaalne kohustus korjata tšekke.

Eelmisel nädalal ütles seaduse üks autoreid, justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Andra Holm "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et küsimus on seaduse tõlgendamises ja seda muutma ei pea. Päev hiljem ütles justiitsminister Kristen Michal valitsuse pressikonverentsil, et vajaduse korral tuleb seda siiski teha.

Kuidas aga üldse saavad tekkida sellised käärid, et seadusandja ei näe tšekkide korjamist ette, ent inimestelt seda ometi nõutakse?

"Tõepoolest, ehkki antud seadust menetles riigikogu pea 2,5 aastat, mis on ju ülipikk menetlus, ei nähtud seda probleemi kerkivat," ütleb justiitsminister Kristen Michal Õhtulehele. Ta kinnitab, et kui on vaja seadust täpsustada, siis on ministeeerium selleks valmis. Eelmisel nädalal algatasid ka puudega laste vanemad internetileheküljel petitsioon.ee allkirjade kogumise kampaania "Lõpetage eestkostjate alandamine", millele eile pärastlõunaks oli allkirja andnud ligi 1500 inimest.

Allikas: 
http://www.ohtuleht.ee/467609

Ümarlaud: hästi hakkama saanud eestkostjat kontrollima ei hakata

06.03.2012

Justiitsministeeriumis toimunud ümarlaual jõuti ühiselt arusaamale, et kui eestkostja on puudega inimese eest seni hästi hoolitsenud, siis eeldatakse ilma täiendava kontrollita, et see jätkub ka edaspidi.

Ümarlaual osalenud telesaate Puutepunkt autor Anne Lille sõnul oli kohtumine vajalik juba üksnes probleemist ühtemoodi arusaamise tekkimiseks ning see aitas lähemale jõuda ka lahenduse leidmisele.

«Pean oluliseks ministeeriumis tekkinud arusaama, et kui eestkostja on seni hoolitsenud hästi oma eestkostetava eest siis peaks ka aruandluse nõudmisel seda arvesse võtma ning eeldama, et selline hoolitsus jätkub ka ilma detailse aruandluseta,» ütles Lill.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul said ümarlaual eestkostjate tegevust puudutavad perekonnaseaduse kitsaskohad läbi räägitud.

«Kohtumise lõpuks jõuti üksmeelele, et kohus peaks eestkostja tegevuse üle põhjalikumat järelevalvet teostama üksnes igapäevakulutusi ületava vara osas või kui on kahtlusi puudega isiku eestkoste kvaliteedis. Rõhutan veelkord, et perekonnaseaduse eesmärk ei ole kunagi olnud kohustada ausat ja kohusetundlikku eestkostjat koguda igapäevakulutuste tõendamiseks ostutšekke ja tunda hirmu kohtuliku järelevalve ees,» ütles minister.

Kohtumisest osa võtnud Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esinaise Monika Haukanõmme sõnul võib kohtumise tulemusega rahule jääda ning kokkulepitu põhjal saab väita, et probleem võiks lahenduse saada.

«Kohtumisel tekkis teineteisemõistmine, et tegemist ei ole mitte niivõrd erimeelsustega vaid pigem selgitustöö vähesusega. Usun, et edaspidiseks kokkulepitud tegevused toovad probleemile lahenduse kas siis seaduse mõtte parema selgituse või seadusemuudatuse kaudu,» lisas juhatuse esinaine

Justiitsministeeriumi kokku kutsutud ümarlauast võtsid osa Eesti Puuetega Inimeste Koja, Tallinna tugikeskuse «Juks» ja päevakeskus Käo esindajad, eestkosteasjadele spetsialiseerunud Harju Maakohtu kohtunik Sirje Õunpuu, sotsiaaltöötajad, puuetega laste vanemad ning sotsiaalministeeriumi ametnikud.

Allikas: 
http://www.postimees.ee/764934/umarlaud-hasti-hakkama-saanud-eestkostjat-kontrollima-ei-hakata

Lehed

  • « esimene
  • ‹ eelmine
  • …
  • 95
  • 96
  • 97
  • 98
  • 99
  • 100
  • 101
  • 102
  • 103
  • …
  • järgmine ›
  • viimane »
  • Omastehooldus meedias
  • EOH uudised
  • Teated
  • Eurocarers uudised
  • MTÜ Eesti Koduabi Selts
  • Telefon: 50 688 22
  • E-mail: info@omastehooldus.eu