Justiitsministeeriumis toimunud ümarlaual jõuti ühiselt arusaamale, et kui eestkostja on puudega inimese eest seni hästi hoolitsenud, siis eeldatakse ilma täiendava kontrollita, et see jätkub ka edaspidi.

Ümarlaual osalenud telesaate Puutepunkt autor Anne Lille sõnul oli kohtumine vajalik juba üksnes probleemist ühtemoodi arusaamise tekkimiseks ning see aitas lähemale jõuda ka lahenduse leidmisele.

«Pean oluliseks ministeeriumis tekkinud arusaama, et kui eestkostja on seni hoolitsenud hästi oma eestkostetava eest siis peaks ka aruandluse nõudmisel seda arvesse võtma ning eeldama, et selline hoolitsus jätkub ka ilma detailse aruandluseta,» ütles Lill.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul said ümarlaual eestkostjate tegevust puudutavad perekonnaseaduse kitsaskohad läbi räägitud.

«Kohtumise lõpuks jõuti üksmeelele, et kohus peaks eestkostja tegevuse üle põhjalikumat järelevalvet teostama üksnes igapäevakulutusi ületava vara osas või kui on kahtlusi puudega isiku eestkoste kvaliteedis. Rõhutan veelkord, et perekonnaseaduse eesmärk ei ole kunagi olnud kohustada ausat ja kohusetundlikku eestkostjat koguda igapäevakulutuste tõendamiseks ostutšekke ja tunda hirmu kohtuliku järelevalve ees,» ütles minister.

Kohtumisest osa võtnud Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esinaise Monika Haukanõmme sõnul võib kohtumise tulemusega rahule jääda ning kokkulepitu põhjal saab väita, et probleem võiks lahenduse saada.

«Kohtumisel tekkis teineteisemõistmine, et tegemist ei ole mitte niivõrd erimeelsustega vaid pigem selgitustöö vähesusega. Usun, et edaspidiseks kokkulepitud tegevused toovad probleemile lahenduse kas siis seaduse mõtte parema selgituse või seadusemuudatuse kaudu,» lisas juhatuse esinaine

Justiitsministeeriumi kokku kutsutud ümarlauast võtsid osa Eesti Puuetega Inimeste Koja, Tallinna tugikeskuse «Juks» ja päevakeskus Käo esindajad, eestkosteasjadele spetsialiseerunud Harju Maakohtu kohtunik Sirje Õunpuu, sotsiaaltöötajad, puuetega laste vanemad ning sotsiaalministeeriumi ametnikud.