Jump to navigation

Avaleht

Eesti Omastehooldus

  • Avaleht
  • Ühingust
  • Projektid
  • Üritused
  • Kasulik teada
  • Uudised

Sa oled siin

  1. Avaleht ›

Uudised

Hooldajad pöördusid alandava seaduse muutmiseks riigijuhtide poole

05.03.2012

Omastehooldajad saatsid täna riigijuhtidele pöördumise, kus paluvad neid alandava perekonnaseaduse muutmist.

Oma pöördumises soovivad puuetega laste vanemad, et perekonnaseadus saaks rakendusmääruse, mis annaks kõigile kohtutele ühised juhtnöörid eestkostet puudutavate seadusesätete tõlgendamiseks, sealhulgas eristaks järelevalve rangust vastavalt sellele, kes on eestkostja.

Ka soovitakse, et riik leiaks perekonnaseaduse täitmisel tekkivatele olukordadele, kus 25-eurosest hooldajatoetuses elatuv ema ja tema 244-eurosest töövõimetuspensionist elatuv laps ei tohiks seaduse mõttes justkui funktsioneerida ühtse perekonnana. «Samas loetakse toimetulekuseaduse järgi see pere üheks leibkonnaks ja toimetulekutoetust seadus niisugusele emale maksta ei luba,» seisab pöördumises.

Pöördujad soovivad, et kiiremas korras koostatakse üksikasjalikud juhendid eestkostjatele, kus oleks lihtsalt ja selgelt kirjas kogu vajalik teave eestkostjale: mida ja kuidas ta tohib ja ei tohi teha eestkostetava rahaga. Missuguseid kulusid tõendavaid dokumente ja mis puhul tuleb koguda jne. «Eeldame ka, et seadusandja vabandab eestkostjate ees neile riigi poolt tegemata jäänu tõttu põhjustatud moraalse kahju pärast.»

Puuetega laste vanemad tahavad, et vaadataks üle seaduse see säte, mis kohustab eestkostjat hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi ja sotsiaalteenuseid. «Kahjuks ei sõltu sotsiaalteenuste kättesaadavus eestkostja või lapsevanema heast tahtest või hoolitsusest. Teenused jäävad saamata sel põhjusel, et neid kas polegi, need pole puudega inimese elukohas kättesaadavad või tuleb nende eest nii palju maksta, et see ületab perekonna võimalused. Sama tuleb kahjuks öelda ka paljude raviteenuste kohta (taastusravi, hambaravi jne),» toonitavad pöördumise koostajad.

Pöördumine saadeti presidendile, peaministrile, justiitsministrile, sotsiaalministrile, riigikohtu esimehele, riigikogu liikmetele, riigikogu sotsiaalkomisjonile ja õiguskantslerile. Tänaseks on sellele pöördumisele andnud allkirja 1400 inimest.

Allikas: 
http://www.postimees.ee/760732/hooldajad-poordusid-alandava-seaduse-muutmiseks-riigijuhtide-poole

Ametnik: kulutuste tõendamise kohustus kehtis ka varem

01.03.2012

Justiitsministeeriumi ametniku Andra Olmi kinnitusel oli ka vanas perekonnaseaduses sees nõue, et eestkostjad peavad esitama aruandeid kulutuste kohta.

«Tegelikult ei ole süsteem muutunud muus osas, kui vaid selles, et järelevalve viidi omavalitsustest kohtutesse. Aruandekohustus oli eestkostjatel ka varem,» kinnitas justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Andra Olm. Kuna perekonnaseaduse kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, kellel on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest, siis on ametniku sõnul vaja tagada, et eestkostja tegutseks eestkostetava huvides ega kuritarvitaks oma positsiooni mingil moel.

Eestkostetav ise seda kuidagi kontrollida ei saa ning teiste isikuteni ei pruugi info võimalike kuritarvituste kohta jõuda, põhjendas Olm kontrolli vajalikkust. «Kohtupraktikast on paraku tuua mitmeid näiteid, kus eestkostja (k.a lapsevanem) on kuritarvitanud piiratud teovõimega isiku vara,» sõnas ametnik.

Perekonnaseadust tehti kokku 15 aastat, sealhulgas toimus selle menetlus valitsuses ja riigikogus ligikaudu neli aastat. «Selle pika aja jooksul konsulteeriti paljude erinevate huvigruppide ja ühendustega ning kõikidel neil oli võimalus uue seaduse loomise protsessis kaasa rääkida,» kinnitas ametnik.

Olmi sõnul vajab iga uus seadus, eriti nii mahukas kui perekonnaseadus, rakendumispraktika kujunemiseks aega. «Seejärel on vaja analüüsida, kuidas seadus on praktikas toimima hakanud ning vajadusel töötada välja parandused või täpsustused,» rääkis Olm.

Ta lisas, et justiitsministeerium esitas laiale asutuste ringile juba 2011. aasta alguses üleskutse uue perekonnaseaduse rakendusprobleemide ja muutmisettepanekute edastamiseks, mille põhjal koostati esialgne ülevaade perekonnaseaduse rakenduspraktikast.

Allikas: 
http://www.postimees.ee/757024/ametnik-kulutuste-toendamise-kohustus-kehtis-ka-varem

Sotsiaalministri vastus Eesti Patsientide Esindusühingu pöördumisele

01.03.2012

Vastus pöördumisele

Lugupeetud proua Ilves

Täname Teid pöördumise ja ettepanekute eest. Mõistame Teie muret seoses omastehooldajate suure hoolduskoormusega.

Eesti hoolekande korraldamise olulisteks põhimõteteks on isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete eest ning abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad.

Hooldusega seotud inimeste hoolduskoormuse leevendamiseks pakutakse erinevaid sotsiaalteenuseid ja hooldajatoetust. Kohaliku omavalitsuse pakutavad hoolekandeteenused on näiteks isikliku abistaja, tugiisiku-, invatranspordi-, elukoha kohandamise, turvakodu-, varjupaiga-, sotsiaaleluaseme-, perekonnas hooldamise, sotsiaalnõustamis-, hooldusabi- ja koduteenus. Puudega laste hooldajatel on võimalik kasutada riigi rahastatavat lapsehoiuteenust kuni 371 eurot aastas ja hooldusravi, mille saamise kohta informeerib perekonda lapse arst. Igal aastal on Sotsiaalministeerium toetanud puudega laste vaba aja ja koolivaheaegade sisustamise projekte, mis on esitatud Hasartmängumaksu Nõukogule ning mille eesmärk on olnud lapsevanemate töötamise toetamine.

Puhkuse võimaldamiseks või hooldaja haigestumise ajaks on hooldajal võimalik hooldatav ajutiselt hoolekandeasutusse paigutada. Sotsiaalhoolekandeseaduse § 45 lõige 1 sätestab teenuse eest tasu võtmise tingimused. Kui hooldatav on psüühikahäirega ning tal on õigus saada erihoolekandeteenuseid, siis pereliikmetel teenuse eest tasumise kohustust ei ole, kuid kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse korral peab isik tasuma toitlustamise ja majutusega seotud kulude eest. Kui hooldatava tervislik seisund perearsti või eriarsti hinnangul vajab õendushooldusteenust, on võimalik hooldatav paigutada hooldusravihaiglasse arsti saatekirja alusel. Haigekassa võtab üle tasu maksmise kohustuse kuni 60 päeva eest.

Hooldajatoetuse saajale on tagatud sotsiaalsed garantiid Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 11 punkti 1 alusel, mis sätestab, et vald või linn maksab sotsiaalmaksu hooldajatoetuse saaja eest.

Koduteenuse ja hooldusteenuste süsteemi korrastamiseks on Sotsiaalministeeriumis valminud teenuste juhised, mis on loodud eesmärgiga ühtlustada teenuse kvaliteeti.

Koduteenuseid kasutab Eestis ca 5500–6000 klienti ning koduhooldustöötajaid oli 2010. aastal 670. Koduhooldajaks saab õppida kaheksas kutseharidusasutuses, kus on kokku umbes 200 õppekohta. Tervise Arengu Instituut on lisaks kutseharidussüsteemile koolitanud koduhooldajaks 48 osalejat.

Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatakse riiklikult rahastatavaid rehabilitatsiooniteenuseid. Parima tulemuse saavutamiseks on vajalik teha koostööd erinevate sotsiaalvõrgustikega, sh kohaliku omavalitsusega, et osutada näiteks elukoha kohandamise teenust, tugiisikuteenust, isikliku abistaja teenust või hooldusteenust. Rehabilitatsiooniplaanis soovitatud toetavate teenuste kaardistamisel on kohalikul omavalitsusel võimalik planeerida oma piirkonna puuetega inimestele suunatud sotsiaalvaldkonna eelarvet, et edaspidi vastavaid teenuseid osutada. Rehabilitatsiooniplaani koostamise ajal antakse hinnang isiku tegevusvõimele, kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusele ning tuuakse ära isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks lõimumiseks vajalikud tegevused. Saadud hinnangu alusel selgitatakse välja rehabilitatsiooniteenuse vajadus ning planeeritakse vajalikud tegevused. Plaani koostamise raames hinnatakse ka lapsehoiuteenuse vajadust, mis selgub puudega lapse vanema toimetuleku hindamisel. Täisealise isiku hooldamisvajadust rehabilitatsiooniteenuse raames ei hinnata, sest kodust keskkonda arvestades saavad ja peavad hooldusvajadust hindama kohaliku omavalitsuse sotsiaalvaldkonna spetsialistid. Hooldusvajaduse hindamiseks on välja töötatud hindamisinstrumendid ning kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad on saanud asjakohase koolituse. Rehabilitatsiooniplaani koostamise raames hooldusvajaduse hindamine tooks kaasa täiendavat ajalist ja ressursside kulu, mis omakorda vähendaks rehabilitatsiooniteenuse eelarve mahtu. Hooldusvajaduse hindamist on võimalik tellida vastava ettevalmistusega geriaatriliselt meeskonnalt.

Sotsiaalministeerium ja Hasartmängumaksu Nõukogu on toetanud mitmeid hooldusega seonduvaid projekte. Samuti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi rahadest projekte, mille eesmärk on hooldusteenuste, lapsehoiuteenuse või tugiisikuteenuse pakkumine inimestele, kes ei ole saanud varem hooldamise tõttu tööl käia. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrusega „Tööhõiveprogramm 2012–2013“ on laiendatud tööturuteenuste liike, saamise tingimusi jms. Määrusega on ette nähtud abi andmine tööle asumisel ka neile inimestele, kes hooldavad eakat või puudega isikut. Määruse §-s 12 sätestatud individuaalne töölerakendamine on isiku töölesaamise toetamine juhendamise ja muude tugitegevuste vormis eesmärgiga aidata tööle isik, kelle töölesaamine on raskendatud muu hulgas hoolduskohustuse tõttu. Tugitegevusteks on tööotsingute motiveerimine ja toetamine, sobiva töö otsimine, abistamine tööandjaga suhtlemisel, juhendamine töökohal. Individuaalseid vajadusi hindab töötukassa juhtumikorraldaja, kaasates vajadusel ka teisi spetsialiste. Töö otsimiseks ja töölesaamiseks vajalikke tugitegevusi kavandab ja osutab tugiisik, kaasates vajaduse korral kohalikku omavalitsust või teisi teenusepakkujaid ning võimalusel ka kliendi lähedasi. Töötule võib hüvitada tööturuteenusel osalemise ja tööleasumisega seotud lisakulud, eelkõige hooldusteenuse kulu. Kui töötu leiab hooldusteenuse osutaja, hüvitab töötukassa talle hooldusteenuse kulu tööturuteenusel osalemise ajal ja/või esimesel kolmel töökuul kuni 16 eurot päevas ühe hooldatava kohta. Kui hooldusteenuse kulu sisaldab kohatasu, hüvitatakse hooldusteenuse kulu kuni 352 eurot kuus ühe hooldatava kohta sõltumata tööturuteenusel osaletud või töötatud päevade arvust. Hooldatava erivajaduste korral võib hooldusteenuse kulu hüvitada suuremas ulatuses (kui tegemist on raske vaimse puude või psüühikahäiretega või komplekspuuetega inimeste hooldusega). Kulu hüvitatakse kuludokumentide alusel. Eesti Töötukassa ei hüvita hooldusteenuse kulu, kui selle hüvitab isikule kohaliku omavalitsuse üksus. Hooldusteenuse kulu hüvitatakse reeglina juhtumikorralduslikul põhimõttel, mis tähendab, et Eesti Töötukassa arutab esmalt kohaliku omavalitsusega läbi, millised on kohaliku omavalitsuse võimalused konkreetset töötut hoolduskohustuse täitmisel aidata. Praktikas on hooldusteenuse ajutise hüvitamise järel inimene olnud hiljem ise võimeline oma palgast hooldusteenuse eest tasuma või on selle aja jooksul omavalitsus leidnud võimaluse lapsehoiu või hoolduse tagamiseks.

Euroopa Sotsiaalfondi kaudu on näiteks MTÜ Eesti Omastehooldus alustanud projektiga, mille käigus luuakse asendushooldajate süsteem.

Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse projekti PEHIT (psüühilise erivajadusega ning hoolduskoormusega isikute kompleksne aktiveerimine) meeskond on välja töötanud hoolduskoormusega isikute teenuste osutamise kontseptsiooni, mille eesmärk on eakate ja puudega isikute hooldajate tööturule toomisele ning seal püsimisele suunatud kompleksne motiveerimine ja informeerimine riigi ja kohalike omavalitsuste pakutavatest võimalustest kombineerituna psühholoogilise ja sotsiaalse nõustamise ning transporditeenusega.

Hasartmängumaksu Nõukogu on toetanud Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituuti uuringut, mille raames selgitatakse välja hooldajate seadmise ja toetuse maksmise kord ning kirjeldatakse omastehoolduse häid praktikaid Eestis. Lisaks töötatakse omastehooldajatele välja koolitusmoodulid, kuna uuringud on näidanud, et äsja omastehooldusega alustanud inimesed vajavad teadmisi ja oskusi, et koduses olukorras toime tulla. Uuringu tulemused on avaldamiseks valmis 2013. aasta I poolaastal.

Lugupidamisega
Hanno Pevkur
Minister

Vastus on kättesaadav ka PDF-formaadis.

Lehed

  • « esimene
  • ‹ eelmine
  • …
  • 97
  • 98
  • 99
  • 100
  • 101
  • 102
  • 103
  • 104
  • 105
  • …
  • järgmine ›
  • viimane »
  • Omastehooldus meedias
  • EOH uudised
  • Teated
  • Eurocarers uudised
  • MTÜ Eesti Koduabi Selts
  • Telefon: 50 688 22
  • E-mail: info@omastehooldus.eu