Jump to navigation

Avaleht

Eesti Omastehooldus

  • Avaleht
  • Ühingust
  • Projektid
  • Üritused
  • Kasulik teada
  • Uudised

Sa oled siin

  1. Avaleht ›

Uudised

Sotsiaalkomisjon arutas hooldajaid alandava seaduse probleeme

05.03.2012

Riigikogu sotsiaalkomisjoni tänasel istungil käsitleti eestkoste korraldamise ja järelevalve probleeme, mis seotud tehtud kulutuste kohta aruandluse esitamisega.

Nimetatud teema on kerkinud viimasel ajal eriti teravalt päevakorda seoses perekonnaseaduse vastava sätte tõlgendamisega, teatas riigikogu. Seadus nõuab, et eestkostja peab igal aastal esitama kohtule kirjaliku aruande, kus tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning lisada neid tõendavad dokumendid.

Aruandluse esitamine on aga igapäevases elus tekitanud rida probleeme, mille lahendamist pidasid vajalikuks nii sotsiaalkomisjoni liikmed kui ka tänasel sotsiaalkomisjoni istungil osalenud justiitsministeeriumi, sotsiaalministeeriumi kui ka Puuetega Inimeste Koja esindajad. Arutluse käigus leiti, et igapäevaste mõistlike kulutuste kohta poleks vaja esitada aruandlust. Justiitsministeeriumi esindaja informeeris, et seaduse täpsustamiseks toimub lähipäevil asjaomaste asutuste osavõtul vastav nõupidamine.

Allikas: 
http://www.postimees.ee/760756/sotsiaalkomisjon-arutas-hooldajaid-alandava-seaduse-probleeme

Hooldajad pöördusid alandava seaduse muutmiseks riigijuhtide poole

05.03.2012

Omastehooldajad saatsid täna riigijuhtidele pöördumise, kus paluvad neid alandava perekonnaseaduse muutmist.

Oma pöördumises soovivad puuetega laste vanemad, et perekonnaseadus saaks rakendusmääruse, mis annaks kõigile kohtutele ühised juhtnöörid eestkostet puudutavate seadusesätete tõlgendamiseks, sealhulgas eristaks järelevalve rangust vastavalt sellele, kes on eestkostja.

Ka soovitakse, et riik leiaks perekonnaseaduse täitmisel tekkivatele olukordadele, kus 25-eurosest hooldajatoetuses elatuv ema ja tema 244-eurosest töövõimetuspensionist elatuv laps ei tohiks seaduse mõttes justkui funktsioneerida ühtse perekonnana. «Samas loetakse toimetulekuseaduse järgi see pere üheks leibkonnaks ja toimetulekutoetust seadus niisugusele emale maksta ei luba,» seisab pöördumises.

Pöördujad soovivad, et kiiremas korras koostatakse üksikasjalikud juhendid eestkostjatele, kus oleks lihtsalt ja selgelt kirjas kogu vajalik teave eestkostjale: mida ja kuidas ta tohib ja ei tohi teha eestkostetava rahaga. Missuguseid kulusid tõendavaid dokumente ja mis puhul tuleb koguda jne. «Eeldame ka, et seadusandja vabandab eestkostjate ees neile riigi poolt tegemata jäänu tõttu põhjustatud moraalse kahju pärast.»

Puuetega laste vanemad tahavad, et vaadataks üle seaduse see säte, mis kohustab eestkostjat hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi ja sotsiaalteenuseid. «Kahjuks ei sõltu sotsiaalteenuste kättesaadavus eestkostja või lapsevanema heast tahtest või hoolitsusest. Teenused jäävad saamata sel põhjusel, et neid kas polegi, need pole puudega inimese elukohas kättesaadavad või tuleb nende eest nii palju maksta, et see ületab perekonna võimalused. Sama tuleb kahjuks öelda ka paljude raviteenuste kohta (taastusravi, hambaravi jne),» toonitavad pöördumise koostajad.

Pöördumine saadeti presidendile, peaministrile, justiitsministrile, sotsiaalministrile, riigikohtu esimehele, riigikogu liikmetele, riigikogu sotsiaalkomisjonile ja õiguskantslerile. Tänaseks on sellele pöördumisele andnud allkirja 1400 inimest.

Allikas: 
http://www.postimees.ee/760732/hooldajad-poordusid-alandava-seaduse-muutmiseks-riigijuhtide-poole

Ametnik: kulutuste tõendamise kohustus kehtis ka varem

01.03.2012

Justiitsministeeriumi ametniku Andra Olmi kinnitusel oli ka vanas perekonnaseaduses sees nõue, et eestkostjad peavad esitama aruandeid kulutuste kohta.

«Tegelikult ei ole süsteem muutunud muus osas, kui vaid selles, et järelevalve viidi omavalitsustest kohtutesse. Aruandekohustus oli eestkostjatel ka varem,» kinnitas justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Andra Olm. Kuna perekonnaseaduse kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, kellel on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest, siis on ametniku sõnul vaja tagada, et eestkostja tegutseks eestkostetava huvides ega kuritarvitaks oma positsiooni mingil moel.

Eestkostetav ise seda kuidagi kontrollida ei saa ning teiste isikuteni ei pruugi info võimalike kuritarvituste kohta jõuda, põhjendas Olm kontrolli vajalikkust. «Kohtupraktikast on paraku tuua mitmeid näiteid, kus eestkostja (k.a lapsevanem) on kuritarvitanud piiratud teovõimega isiku vara,» sõnas ametnik.

Perekonnaseadust tehti kokku 15 aastat, sealhulgas toimus selle menetlus valitsuses ja riigikogus ligikaudu neli aastat. «Selle pika aja jooksul konsulteeriti paljude erinevate huvigruppide ja ühendustega ning kõikidel neil oli võimalus uue seaduse loomise protsessis kaasa rääkida,» kinnitas ametnik.

Olmi sõnul vajab iga uus seadus, eriti nii mahukas kui perekonnaseadus, rakendumispraktika kujunemiseks aega. «Seejärel on vaja analüüsida, kuidas seadus on praktikas toimima hakanud ning vajadusel töötada välja parandused või täpsustused,» rääkis Olm.

Ta lisas, et justiitsministeerium esitas laiale asutuste ringile juba 2011. aasta alguses üleskutse uue perekonnaseaduse rakendusprobleemide ja muutmisettepanekute edastamiseks, mille põhjal koostati esialgne ülevaade perekonnaseaduse rakenduspraktikast.

Allikas: 
http://www.postimees.ee/757024/ametnik-kulutuste-toendamise-kohustus-kehtis-ka-varem

Lehed

  • « esimene
  • ‹ eelmine
  • …
  • 97
  • 98
  • 99
  • 100
  • 101
  • 102
  • 103
  • 104
  • 105
  • …
  • järgmine ›
  • viimane »
  • Omastehooldus meedias
  • EOH uudised
  • Teated
  • Eurocarers uudised
  • MTÜ Eesti Koduabi Selts
  • Telefon: 50 688 22
  • E-mail: info@omastehooldus.eu