Ajakirjanik Tiina Kangro kirjutas eile Postimehes ilmunud artiklis, et paljud omastehooldajad on Eestis läbi elu vaevelnud vaesuses, tehes orjatööd. Postimees küsis artiklis tõstatatud probleemide kohta sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Sirlis Sõmer-Kulli käest, kes vastas küsimustele kirjalikult.
Miks ei tegele riik omastehooldajate toetamise arendamisega? Miks ei töötata välja tugisüsteeme, mis lubaksid omastehooldajatel käia ka tööl ning seeläbi ennast teostada ja olla riigile majanduslikult kasulikumad (näiteks riigi poolt tagatud hooldajad vms)?
Hooldamise korraldamisega tegelevad peamiselt kohalikud omavalitsused. Erandiks on psüühikahäiretega inimesed, kelle hooldamist aitab korraldada riik.
Omavalitsused hindavad nii hooldatava kui hooldaja vajadusi ning pere toimetulekut tervikuna. Omavalitsuse poolt pakutav abi võib seisneda nii sotsiaalteenuste osutamises või rahastamises kui ka rahalise toetuse maksmises nii hooldajale kui hooldatavale.
Enamik omavalitsusi maksavad hooldajatele hooldajatoetust vastavalt omavalitsuse poolt kehtestatud korrale, hooldajatoetuse suuruse määrab iga kohalik omavalitsus ise. Kui varasemalt maksti hooldajatoetust riigi poolt ainult mittetöötavatele hooldajatele, siis enam seda piirangut seadusandluses ei ole ning omavalitsustel on võimalus iga pere vajadusi eraldi hinnata ja maksta hooldajatoetust vastavalt vajadusele.
Hooldajatoetuse maksmisega kaasneb sotsiaalkindlustusega hõlmamata hooldaja eest sotsiaalmaksu tasumine omavalitsuse poolt.
Sotsiaalministeerium ja hasartmängumaksu nõukogu on toetanud mitmeid hooldusega seonduvaid projekte. Samuti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi rahadest projekte, mille eesmärk on hooldusteenuste, lapsehoiuteenuse või tugiisikuteenuse pakkumine inimestele, kes ei ole saanud varem hooldamise tõttu tööl käia.
Selle aasta suvel avatakse neljas taotlusvoor teenuse osutamise toetamiseks hooldusvajadusega inimestele, et vähendada nende hooldajate koormust ja võimalusel ka parandada võimalusi tööl käimiseks.
Eesmärgiks on toetada tugiisiku ja isikliku abistaja kaudu teenuste osutamise puudega inimeste iseseisvat toimetulekut, tööhõivet ja ühiskonnas osalemist ning vähendada hoolduskoormust läbi lapsehoiuteenuse ning hooldusteenuste osutamise. Samuti on oluline kohalike omavalitsuste haldussuutlikkuse tugevdamine läbi avatud taotlusvoorude, osutatavate hoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi ühtlustamine.
Välja on antud mitu omahooldajatele suunatud käsiraamatut, korraldatud on koolitusi omastehooldajatele jm.
Valitsuse määrusega «Tööhõiveprogramm 2012-2013» on laiendatud tööturuteenuste liike, saamise tingimusi jms. Määrusega on ette nähtud abi andmine tööle asumisel ka neile inimestele, kes hooldavad eakat või puudega isikut.
Määruse § 12 sätestatud individuaalne töölerakendamine on isiku töölesaamise toetamine juhendamise ja muude tugitegevuste vormis eesmärgiga aidata tööle isik, kelle töölesaamine on raskendatud muu hulgas hoolduskohustuse tõttu.
Tugitegevusteks on tööotsingute motiveerimine ja toetamine, sobiva töö otsimine, abistamine tööandjaga suhtlemisel, juhendamine töökohal. Individuaalseid vajadusi hindab töötukassa juhtumikorraldaja, kaasates vajadusel ka teisi spetsialiste.
Töö otsimiseks ja töölesaamiseks vajalikke tugitegevusi kavandab ja osutab tugiisik, kaasates vajaduse korral kohalikku omavalitsust või teisi teenusepakkujaid ning võimalusel ka kliendi lähedasi.
Töötule võib hüvitada tööturuteenusel osalemise ja tööleasumisega seotud lisakulud, eelkõige hooldusteenuse kulu. Kui töötu leiab hooldusteenuse osutaja, hüvitab töötukassa talle hooldusteenuse kulu tööturuteenusel osalemise ajal ja/või esimesel kolmel töökuul kuni 16 eurot päevas ühe hooldatava kohta.
Kui hooldusteenuse kulu sisaldab kohatasu, hüvitatakse hooldusteenuse kulu kuni 352 eurot kuus ühe hooldatava kohta sõltumata tööturuteenusel osaletud või töötatud päevade arvust. Hooldatava erivajaduste korral võib hooldusteenuse kulu hüvitada suuremas ulatuses (kui tegemist on raske vaimse puude või psüühikahäiretega või komplekspuuetega inimeste hooldusega).
Kulu hüvitatakse kuludokumentide alusel. Eesti Töötukassa ei hüvita hooldusteenuse kulu, kui selle hüvitab isikule kohaliku omavalitsuse üksus. Hooldusteenuse kulu hüvitatakse reeglina juhtumikorralduslikul põhimõttel, mis tähendab, et Eesti Töötukassa arutab esmalt kohaliku omavalitsusega läbi, millised on kohaliku omavalitsuse võimalused konkreetset töötut hoolduskohustuse täitmisel aidata. Praktikas on hooldusteenuse ajutise hüvitamise järel inimene olnud hiljem ise võimeline oma palgast hooldusteenuse eest tasuma või on selle aja jooksul omavalitsus leidnud võimaluse lapsehoiu või hoolduse tagamiseks.
Olgugi, et seaduses on nii kirjas, siis kas on Teie hinnangul mõistlik, et lapsevanem peab üksi hakkama saama puudega lapse hooldamise ja elatamisega?
Sotsiaalhoolekandeseadus ja muud seadused näevad ette terve rida teenuseid nii kohaliku omavalitsuse kui riigi poolt osutatavaid, samuti sotsiaalkindlustushüvitisi. Seega pole eeldatud, et puudega lapse lapsevanem peab üksi hakkama saama.
Millest koosneb praegu omastehooldajate riigipoolne toetus?
Hooldusega seotud inimeste hoolduskoormuse leevendamiseks pakutakse erinevaid sotsiaalteenuseid ja hooldajatoetust. Kohaliku omavalitsuse pakutavad hoolekandeteenused on näiteks isikliku abistaja, tugiisiku-, invatranspordi-, elukoha kohandamise, turvakodu-, varjupaiga-, sotsiaaleluaseme-, perekonnas hooldamise, sotsiaalnõustamis-, hooldusabi- ja koduteenus.
Raske või sügava puudega laste vanematel on võimalik kasutada riigi rahastatavat lapsehoiuteenust kuni 371 eurot aastas.
Enamus puudega lastest käib (eri)lasteaias või (eri)koolis. Nii puudega lastel kui täiskasvanud hooldust vajavatel inimestel on võimalik saada hooldusravi, mida pakutakse tervishoiuasutustes või vajadusel koduõendusteenusena.
Täpsema info saamiseks tuleb pöörduda lapse perearsti või raviarsti poole, kes annab vastava saatekirja. Kuni 60 päeva tasub hooldusravi eest Eesti Haigekassa. Seda aega saab vajadusel pikendada vastavalt Haigekassa ja teenuseosutaja vahelisele kokkuleppele.
Hooldusravi omaosalus on 15 protsenti voodipäeva maksumusest (ühe voodipäeva hind 43,01 eurot, 15 protsenti sellest on 6,45 eurot). Kohalikud omavalitsused on hakanud puudega inimestele sh lastele pakkuma ka tugiisikuteenust, mis samuti parandab perede toimetulekut. Tugiisiku tööülesanded sõltuvad teenuse saaja vajadustest.
Psüühilise erivajadusega inimestele pakub riik erinevaid hoolekandeteenuseid, mis toetavad nii inimese elamist tavapärases elukeskkonnas kui suurema hooldusvajaduse puhul ööpäevaringset hooldust.
Tavapärases elukeskkonnas elamise toetamiseks pakutakse igapäevaelu toetamise, toetatud elamise, kogukonnas elamise ja töötamise toetamise teenust. Ööpäevaringseks hoolduseks on nelja erineva raskusastmega teenust vastavalt inimese vajadustele.
Riik on ette võtnud samme viia ööpäevaringset hooldust vajavate inimeste elutingimused ka kodu sarnaseks. Teenustel võivad küll olla järjekorrad, kuid see ei takista teenuste taotlemist ja teatava ja pärast ka teenuste saamist. Mõnikord on probleemiks, et vanemad ei taha oma raske või sügava psüühikahäirega last kodust väljapoole elama lubada.
Puudega lastel on õigus rehabilitatsiooniteenusele, mille raames osutatakse vajadusel psühholoogi, logopeedi, füsioterapeudi, sotsiaaltöötaja, eripedagoogi, loovterapeudi ja tegevusterapeudi teenust ning teenust osutatakse kas individuaalset, grupile või perele. Puudega lapsel ja tema perel on võimalik vajadusel saada ühes aastas rehabilitatsiooniteenust kuni 1295 euro mahus aastas.
Töölepingu seadus näeb ette täiendavad puhkusepäevad puudega laste vanemale. Puudega lapse emal või isal on õigus saada lapsepuhkust 1 tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel. Nimetatud puhkusetasu hüvitatakse riigieelarvest.
Igal aastal on sotsiaalministeerium toetanud puudega laste vabaaja ja koolivaheaegade sisustamise projekte, mis on esitatud Hasartmängumaksu Nõukogule ning mille eesmärk on olnud lapsevanemate töötamise toetamine.
Puhkuse võimaldamiseks või hooldaja haigestumise ajaks on hooldajal võimalik hooldatav ajutiselt hoolekandeasutusse paigutada. Sotsiaalhoolekandeseadus sätestab teenuse eest tasu võtmise tingimused.
Kui hooldatav on psüühikahäirega ning tal on õigus saada erihoolekandeteenuseid, siis pereliikmetel teenuse eest tasumise kohustust ei ole, kuid kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse korral peab isik tasuma toitlustamise ja majutusega seotud kulude eest.
Kui hooldatava tervislik seisund perearsti või eriarsti hinnangul vajab õendushooldusteenust, on võimalik hooldatav paigutada hooldusravihaiglasse arsti saatekirja alusel. Haigekassa võtab üle tasu maksmise kohustuse kuni 60 päeva eest.
Kangro kirjutab, et need omastehooldajad, kes on oma puudega lapsi juba aastakümneid hooldanud, jäävad järjest vanemaks ja võimetumaks seda teha, kuid arengukavades ei käsitleta seda teemat, kuidas mahutada lähiaastatel hooldekodudesse hüppeliselt suurenev abivajajate hulk. Miks pole selle probleemiga tegeletud? Mida kavatsetakse ette võtta nende abivajavate puudega lastega, kelle vanemad pole enam võimelised nende eest hoolitsema?
Lapsevanemad saavad oma täiskasvanud psüühikahäirega lapsele erihoolekande teenuseid taotleda ka enne vanaks jäämist ning paljud teevad seda. Seepärast ei näe me ette hüppelist hooldekodukohtade vajaduse tõusu.
Erihoolekande kohtadele võib olla järjekord, kuid teenused on siiski olemas ja riigi poolt rahastatud. Üldhooldekodu kohti on Eestis piisavalt ja olukorras, kus pere ei ole võimeline oma hooldust vajava pereliikme eest hoolitsema, on omavalitsuse kohustus hooldamine korraldada.
Pensioniikka jõudnud omastehooldajad saavad väga väikest pensionit, kuna nad pole maksustatavat tööd teinud. Miks ei tehta pensioniikka jõudnud omastehooldajatele erisusi, et nende sissetulekud oleksid pensionieas suuremad ja tagaksid võimaluse hoolitseda nii enda kui oma puudega lapse eest?
Hooldajate pensioni osas kehtivad järgmised soodustused:
- Puudega lapse kasvatamist loetakse tööga võrdsustatud tegevuseks ja pensioni arvutamisel loetakse see aeg staazi sisse.
- Vanaduspensioni määramiseks nõutava pensionistaazi (15 aastat Eestis omandatud pensionistaazi) olemasolul tekib õigus soodustingimustel vanaduspensionile. Emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last, on õigus soodustingimustel vanaduspensionile 5 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. Soodustust saab kasutada ainult üks last kasvatanud isik.
ETV saates Puutepunkt rääkis üks omastehooldaja, et kui ta ei suuda enam oma puudega lapse eest hoolitseda, siis teeb ta enesetapu ja võtab lapse kaasa. Väidetavalt on selline mõttekäik tuttav kümnetele omastehooldajatele. Kui omastehooldajad räägivad sellist juttu, siis on kahtlemata olukord väga tõsine. Mida kavatseb riik omalt poolt teha, et omastehooldajate olukorda leevendada?
Sotsiaalministeeriumi prioriteet on eelkõige teenuste kättesaadavuse parandamine, sh kohalike omavalitsuste toetamine teenuste väljaarendamisel ning riiklike teenuste kättesaadavuse ja tulemuslikkuse parandamine.
Sotsiaalministeerium on toetanud ja toetab edasi kohalikke omavalitsusi teenuste pakkumisel ja arendamisel (nt Euroopa Sotsiaalfondi rahadest projektid, mille eesmärk on hooldusteenuste, lapsehoiuteenuse või tugiisikuteenuse pakkumine inimestele, kes ei ole saanud varem hooldamise tõttu tööl käia. Euroopa Sotsiaalfondi kaudu on näiteks MTÜ Eesti Omastehooldus alustanud projektiga, mille käigus luuakse asendushooldajate süsteem).
Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse projekti PEHIT (psüühilise erivajadusega ning hoolduskoormusega isikute kompleksne aktiveerimine) meeskond on välja töötanud hoolduskoormusega isikute teenuste osutamise kontseptsiooni, mille eesmärk on eakate ja puudega isikute hooldajate tööturule toomisele ning seal püsimisele suunatud kompleksne motiveerimine ja informeerimine riigi ja kohalike omavalitsuste pakutavatest võimalustest kombineerituna psühholoogilise ja sotsiaalse nõustamise ning transporditeenusega.
Hasartmängumaksu Nõukogu on toetanud Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudi uuringut, mille raames täpsustatakse omastehooldajate vajaduse ning toetamise võimalusi, samuti kirjeldatakse omastehoolduse häid praktikaid Eestis.
Lisaks töötatakse omastehooldajatele välja koolitusmoodulid, kuna uuringud on näidanud, et äsja omastehooldusega alustanud inimesed vajavad teadmisi ja oskusi, et koduses olukorras toime tulla. Samuti pakutakse omastehooldajatele koolitusi. Uuringu tulemused on avaldamiseks valmis 2013. aasta 1. poolaastal.
Lisaks jätkatakse hooldusravi ja hooldekodu kohtade juurdeloomist või olemasolevate elutingimuste parandamist ning erihoolekandes suurte institutsioonide asemel väikeste kodusarnaste tingimuste loomist.
