Perekonnaseadus ütleb muu hulgas, et kohus võib eestkostjalt igal ajal nõuda infot tema ülesannete täitmise kohta, ning et eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule igal aastal kirjaliku aruande. Selles tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning lisada neid tõendavad dokumendid.

Eestkostjateks määratud inimeste kriitika selle seadusesätte kohta johtub sellest, et neile pannakse ebaproportsionaalne kohustus korjata tšekke.

Eelmisel nädalal ütles seaduse üks autoreid, justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Andra Holm "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et küsimus on seaduse tõlgendamises ja seda muutma ei pea. Päev hiljem ütles justiitsminister Kristen Michal valitsuse pressikonverentsil, et vajaduse korral tuleb seda siiski teha.

Kuidas aga üldse saavad tekkida sellised käärid, et seadusandja ei näe tšekkide korjamist ette, ent inimestelt seda ometi nõutakse?

"Tõepoolest, ehkki antud seadust menetles riigikogu pea 2,5 aastat, mis on ju ülipikk menetlus, ei nähtud seda probleemi kerkivat," ütleb justiitsminister Kristen Michal Õhtulehele. Ta kinnitab, et kui on vaja seadust täpsustada, siis on ministeeerium selleks valmis. Eelmisel nädalal algatasid ka puudega laste vanemad internetileheküljel petitsioon.ee allkirjade kogumise kampaania "Lõpetage eestkostjate alandamine", millele eile pärastlõunaks oli allkirja andnud ligi 1500 inimest.