EOH uudised

Omastehooldaja vaeva tasumist alustab omastehooldaja

28.08.2015

Kes tasub omastehooldaja vaeva? – Arvamusfestival, Paide Vallimäe Heaoluala, 15. august 2015

Ivar Paimre – MTÜ Eesti Omastehooldus, Tõnis Vaik – Sotsiaalministeerium, Uku Torjus – Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Vaeva kolm tahku:

1. Seadusjärgne kohustus muutub koormuseks – puudub valik

  • Perekonnaseaduse muutmine ei ole hetkel esiplaanil
  • Sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu toob kaasa teenuste miinimumpaketi

2. Tasustamata töö – kui on töö ilmingud, miks omastehooldus töö ei ole

  • Kohalikud omavalitsused võivad omastehooldajat toetada – see eeldaks diferentseeritud hoolduskoormuse ja hooldusvajaduse hindamist
  • Sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetus, mida saab iga kohalik omavalitsus riigieelarve tasandus- ja toetusfondist – võimalus toetada omastehooldajaid

3. Alternatiivid – puuduvad teenused

  • Teenuste olemasolu ja kättesaadavus ebaühtlane
  • Teenuste ja toetuste vajadus tuleb ilmsiks ennekõike omastehooldaja ametliku avalduse teel – enda nähtavaks tegemine, abivajaduse teadvustamine kohalikule omavalitsusele

Omastehooldaja vaeva tasumine saab alata nii omastehooldajate kui ka esindusorganisatsioonide järjepideva teavitustöö tulemusena. Selle sihiks peavad olema nii kohalikud omavalitsused kui ka rahvasaadikud Riigikogus.

Omastehooldus on töö!

10.08.2015

Viimane tõenduspõhine riikliku tasemega uuring, mis pühendab ka omastehooldajatele põgusa pilgu, pärineb aastast 2009. Mälu värskendamiseks väljavõtteid „Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringust“, mille leiud 6 aastat tagasi ei ole tänaseni erilise tähelepanu all olnud. Seejuures on kasulik meelde tuletada küsimus - „Kes tasub omastehooldaja vaeva?“ ja jagada oma arvamust juba sellel laupäeval, 15. augustil, Paide Vallimäe Heaolualal.

Häid mõtteid, arvamusi ja soovitusi kuulavad erilise innuga just pildil toodud T-särki kandvad festivallased!

  • Pereliikmena käsitletakse uuringus puudega inimesega samas eluruumis elavat leibkonnaliiget. Peamiseks abistajaks või hooldajaks (edaspidi hooldajaks) loetakse seda pereliiget, kes puudega inimese abistamisele või hooldamisele kõige rohkem aega või raha panustab. Hooldajate üldkogumi suuruseks on hinnanguliselt 72 142 inimest.
  • Enamasti on hooldajate leibkond kaheliikmeline (65%), s.t leibkonda kuuluvadki ainult hooldaja ja hooldatav ise. Üle poole (59%) peamistest hooldajatest ongi oma puudega pereliikme ainukeseks hooldajaks.
  • Peaaegu 60% hooldajatest osutab puudega inimesele abi iga päev vähemalt kolm tundi ehk enam kui 20 tundi nädalas. Suurema hoolduskoormusega on sagedamini pensioniealised ning mittehõivatud tööealised hooldajad.
  • 18% õppivatest või töötavatest 16-64-aastastest hooldajatest on pidanud puudega pereliikme abistamiseks või hooldamiseks viimase aasta jooksul vähendama koormust või loobuma õppimisest-töötamisest.
  • Puudega inimese hooldamise tõttu on jäänud 69% hooldajatel ka vähem vaba aega oma meelepäraste tegevustega tegelemisele. Eriti vähe on hooldajatel jäänud aega iseendale ning aktiivsele suhtlemisele väljaspool perekonda. Kõige vähem vaba aega on naistel, suurema hoolduskoormusega ja sügava puudega inimeste eest hooldajatel.
  • Veidi enam kui kolmandik (37%) hooldajatest vajab enda hinnangul hooldamisel lisaabi, 11% olulisel määral. Täiendavat abi vajavad eelkõige suure hoolduskoormusega ning sügava puudega inimeste hooldajad.
  • Kõige enam vajatakse transporditeenuseid, rahalist toetust ning teenuseid, mis aitaksid hoolduskoormust jagada ja vähendada: tugiisiku, isikliku abistaja, koduabilise ja põetaja, aga ka ööpäevase hoiu või päevakeskuse teenuseid. Lisaks tunnevad hooldajad vajadust rehabilitatsiooni-, tervishoiu- ja nõustamisteenuste järele.

Kes tasub omastehooldaja vaeva? Vastus küsimusele 15. augustil Paide Vallimäel!

15.07.2015

14. – 15. augustil toimub Paide Vallimäel ja selle ümbruses Arvamusfestival 2015. Tegemist on järjekorras 3. Festivaliga, mille programm on mahukas ja mitmekesine – mõttevahetused arutelualadel, teema- ja meediaaladel, maailmakohvikutes, lastealal, raamatualal, kahel vaba mikrofoni alal ja õhtusel ajal festivali klubis.

Taaskord on festivali kavas ka Heaoluala, mis 15. augustil on kell 12:30 kuni 19:00 MTÜ Eesti Omastehoolduse, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni ja SOS Lasteküla Eesti Ühingu päralt.

Heaoluala

Heaolu erinevaid aspekte hinnates püütakse välja selgitada inimeste nii individuaalne kui kollektiivne heaolu.

Sotsiaaltöötaja tööpuudust kartma ei pea, küll aga kummitavad praktikuid inimvõimete piire kompav töökoormus, alamakstus ja ameti kõikuv maine. Aga äkki meile polegi sotsiaaltöötajat  vaja?

Omastehooldaja täidab oma seadusjärgset kohustust ilma õiglase toetuse ja abita. Kes tasub omastehooldaja vaeva, kui omastehooldustööd tehakse lähedase heaks, riigi hüvanguks ja isikliku elu arvelt?

Osad inimesed haaravad eluraskustes alkoholipudeli ja süstla järele, teised mitte. Kas omadega võib põhja käia igaüks meist või juhtub see üksnes laiskade ja rumalatega? Kus läheb aitamise piir?

Vastused omastehooldajatele

Omastehooldajatel on seadusjärgne kohustus pakkuda oma pereliikmetele ülalpidamist. Oma lapse, vanema või õe-venna hooldusvajaduse ilmnemisel langeb ka hoolduskoormus just omastehooldaja õlule, sest puudub valik otsustada teisiti. Omastehooldus on tasutamata töö, millel on töölepinguseaduses kirjeldatuga palju ühist. Ometi puudub omastehooldusel nii seaduslik kui ka ühiskondlik tunnustus. Omastehooldajad on üha suureneva hoolduskoormuse all, kuna puuduvad alternatiivid – hoolekandeteenuste kvaliteet ja kättesaadavus on ebaühtlane ja omastehooldajad on sotsiaalselt ja majanduslikult ebavõrdsel positsioonil.

Omastehooldajate olukorra üle arutlevad ja nende heaolu erinevaid tahke lahkavad kell 15:00 - 16:30 Helmen Kütt (Riigikogu liige, SDE), Ivar Paimre (juhatuse liige, omastehooldaja, MTÜ Eesti Omastehooldus), Uku Torjus (sotsiaalhoolekande- ja terviseosakonna juhataja, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet) ja Tõnis Vaik (nõunik, Hoolekande osakond, Sotsiaalministeerium). Sketše omastehooldaja argipäevast ja probleemidest esitavad arutelus osalejatele klounid Piip ja Tuut algusega kell 14:15.

Arva ja arutle

Arvamusfestivalil osalemine võimaldab arvamust avaldada ja kaasa mõelda teemadel, mis on aktuaalsed ja kodanikuühiskonna arengu seisukohalt olulised. Tegemist on teemadega, mis määravad Eesti tuleviku.

Anna enda osalemisest märku läbi Facebook-i või tervita meid juba Paide Vallimäel koos oma sõprade-tuttavatega.
Heaoluala leidmist lihtsustab selle eriline kujundus, mille eest seisavad hea Linnaruumi ala korraldajad EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise teaduskond ning Eesti Arhitektide Liit. 

Loe lisaks Arvamusfestivali blogist!

 

Lehed