EOH uudised

Omastehoolduse toetusmeetmed - spikker Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmetele

18.02.2019

Lugupeetud 2019. aasta Riigikogu valimistel osalev Eesti erakonna kandidaat!

Sotsiaalkaitse küsimuste paremaks läbimõtlemiseks ja otsuste langetamiseks peame oluliseks Teid informeerida omastehooldajatele vajalikust toetusest.
 
Sõltumata valimistulemustest on tegemist aja- ja asjakohaste soovitustega, mida uus valitsuskoalitsioon lepingu koostamisel saab arvesse võtta Eesti sotsiaalkaitse paremal korraldamisel.
 
Erakondade valimisplatvormidest on rohkemal või vähemal määral võimalik leida omastehoolduse arenguks vajalikke samme. Juuresolev dokument võimaldab veelgi täpsemalt omastehoolduse temaatikat käsitleda.
 
Soovime Teile julgust ja tarkust võtta vastu ühiskondlikult olulisi otsuseid!

Sotsiaalkaitseminister tunnustas eakaid vabatahtliku töö eest - EOH liikmed teiste seas

27.08.2018

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva tunnustas 16. augustil Estonia teatri Valges saalis aktiivseid eakaid, kes on andnud olulise panuse kogukonna elu edendamisse. Tunnustuse sai 41 inimest üle Eesti.

„Kõigil peavad olema võrdsed võimalused osaleda ühiskonnas ja elada inimväärset elu,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „On suur rõõm, et meil on Eestis nii palju aktiivseid vanemaealisi inimesi, kes teevad Eesti elu paremaks kõigile. Sel aastal peame oluliseks väärtustada kogukonnatöö edendamist. Soovime tunnustada inimesi, kes on oma piirkonnas silma paistnud ühistöö eestvedajana või aktiivse tegijana.“ 

Kogukonnatöö tegija aitab ühiste huvidega inimestel kokku saada, selgitab välja kogukonna vajadused ja paneb inimesed ühiselt tegutsema nende vajaduste lahendamise suunas. Nad võivad seda teha üheskoos oma praktilise tööga või mõeldes välja projekte ja uusi lahendusi, mis aitaks teatud sihtgruppe toetada. 

MTÜ Eesti Omastehooldus liikmetest pälvisid tunnustuse Kaja Rebane ja Marianne Hermann!

KAJA REBANE: Kaja on energiat täis MTÜ Eesti Omastehooldus liige Ida-Virumaalt, kes on aastate jooksul koondanud enda ümber toreda ja üksmeelse piirkondliku, lähedase hooldusega seotud inimeste kogemusrühma. Kaja algatusel on korraldatud aastaid erinevaid tervist hoidvaid ja heaolu edendavaid kursusi ning koolitusi Jõhvi ja selle ümbruse omastehooldajatele. Lisaks kõigele on tema tegevus olnud heaks eeskujuks kahe erineva kultuuritausta ja traditsioonidega kogukonna – eesti- ja venekeelse – ühendajana.

MARIANNE HERMANN: Marianne on sotsiaaltöötajana loonud vabariigi algusaastatel uut ja arendanud saavutatut, õpetanud- juhendanud väetimaid, kaasanud aktiivsesse tervise- ja sporditegevusse nii noori kui eakaid. Marianne tegutseb MTÜ-s Maana, kus on sõbraks ja tugiisikuks eelkõige abi vajavatele noortele ja töötutele, läbi MTÜ Lasva Sõprade Selts panustab koduküla ettevõtlikkusse. Tänu Mariannele hakkas Võrumaal aktiivselt tegutsema esimene omastehooldajate kogemusrühm. Teda on hea seada eeskujuks teistele kogemusrühmade juhtidele!

Allikas: 
http://www.omastehooldus.eu/sotsiaalkaitseminister-tunnustas-eakaid-vabatahtliku-too-eest#

25. juunil möödus 25 aastat Viini inimõiguste deklaratsiooni vastuvõtmisest

26.06.2018

Viini deklaratsiooni 25. aastapäeva puhul tõlkis Inimõiguste Instituut esmakordselt deklaratsiooni ja tegevuskavatäismahus eesti keelde.

 
Viini deklaratsiooni ja tegevuskava poolt hääletasid konsensuslikult 171 riiki, sealhulgas Eesti, 25. juunil 1993. aastal Viinis toimunud inimõiguste maailmakonverentsil, mis on ligi 7000 delegaadiga ja rohkem kui 800 valitsusvälise organisatsiooniga jäänud siiani suurimaks inimõigusfoorumiks. Eesti delegatsiooni juhtis tollane välisminister Trivimi Velliste.

1993. aasta inimõiguste maailmakonverentsil viibis Inimõiguste Instituudi esindus, kuhu kuulus ka Mart Rannut. Viini deklaratsiooni ja tegevuskava vastuvõtmine oli Rannuti sõnul märgiline samm, et kaardistada uued inimõigust perspektiivid pärast külma sõja lõppu. Naiste, vähemuste ja põlisrahvaste õigused said konverentsil palju tähelepanu. Samas ähvardas riikidevaheline vaidlus inimõiguste universaalsuse versus suhtelisuse üle oluliselt kärpida inimõiguslikke väärtusi. Rannuti sõnul esitati konverentsil ka seisukohti, mille kohaselt tuleb inimõigused mugandada vastavalt kohalikule kultuurile, universaalsed standardid on aga riigi siseasjusse sekkumine.

 
Küll aga oli ka hoiatavaid näiteid. „Näiteks soovis Venemaa Föderatsioon vähemuste määratlusele täiendust, mille kohaselt oleks vähemusteks loetud ka okupeeritud territooriumidel elav sisserännanud elanikkond,” sõnas Rannut. Eestis oleks see tähendanud Nõukogude okupatsiooniajal sisserännanud elanikkonnale kõikide õiguste andmist ilma eesti keele oskuseta ja lojaalsuseta, mis oleks oluliselt takistanud Eesti demokraatlikku arengut. Selle taotluse tagasilükkamisel tegi suure töö ära toonane Eesti ÜRO esindus.

Tollane ÜRO peasekretär Boutros Boutros-Ghali ütles oma avalduses 1993. aasta maailmakonverentsi delegaatidele, et Viini deklaratsiooni ja tegevuskava vastuvõtmisega uuendasid nad rahvusvahelise üldsuse pühendumust edendada ja kaitsta inimõigusi. Boutros-Ghali sõnul kinnistas kokkutulek uue visiooni inimõiguste kaitsmisest järgmisel sajandil.

Maailmakonverentsi päevakord hõlmas ka arengu, demokraatia ning majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste, tsiviil- ja poliitiliste õiguste vahelisi seosed ja ÜRO tegevuse efektiivsuse hindamist.

Juba alates Viini deklaratsiooni esimesest ettevalmistava komisjoni koosolekust Genfis 1991. aasta septembris, oli selge, et need olid toona väljakutsed, mis tekitasid keerulisi, mõnikord ka lõhestavaid, lahkarvamusi. Näiteks küsimused riiklikust suveräänsusest, universaalsusest, valitsusväliste organisatsioonide rollist ning uute inimõigusalaste õigusaktide teostatavusest ja jätkusuutlikkusest. Ettevalmistav protsess hõlmas kolme olulist piirkondlikku koosolekut –Tunises, San Josées ja Bangkokis, kus esitati deklaratsioonid, milles keskenduti just Aafrika, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna probleemidele. Lisaks eelnesid deklaratsioonile mitteametlikud kohtumised Euroopas ja Põhja-Ameerikas.

Originaaldokument: https://www.ohchr.org/EN/ProfessionalInterest/Pages/Vienna.aspx

Allikas: 
https://www.humanrightsestonia.ee/25-aastat-viini-inimoiguste-deklaratsiooni-vastuvotmisest/

Lehed