Jump to navigation

Avaleht

Eesti Omastehooldus

  • Avaleht
  • Ühingust
  • Projektid
  • Üritused
  • Kasulik teada
  • Uudised

Sa oled siin

  1. Avaleht ›
  2. Uudised ›
  3. Uudised ›

EOH uudised

Sotsiaalministri vastus Eesti Patsientide Esindusühingu pöördumisele

01.03.2012

Vastus pöördumisele

Lugupeetud proua Ilves

Täname Teid pöördumise ja ettepanekute eest. Mõistame Teie muret seoses omastehooldajate suure hoolduskoormusega.

Eesti hoolekande korraldamise olulisteks põhimõteteks on isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete eest ning abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad.

Hooldusega seotud inimeste hoolduskoormuse leevendamiseks pakutakse erinevaid sotsiaalteenuseid ja hooldajatoetust. Kohaliku omavalitsuse pakutavad hoolekandeteenused on näiteks isikliku abistaja, tugiisiku-, invatranspordi-, elukoha kohandamise, turvakodu-, varjupaiga-, sotsiaaleluaseme-, perekonnas hooldamise, sotsiaalnõustamis-, hooldusabi- ja koduteenus. Puudega laste hooldajatel on võimalik kasutada riigi rahastatavat lapsehoiuteenust kuni 371 eurot aastas ja hooldusravi, mille saamise kohta informeerib perekonda lapse arst. Igal aastal on Sotsiaalministeerium toetanud puudega laste vaba aja ja koolivaheaegade sisustamise projekte, mis on esitatud Hasartmängumaksu Nõukogule ning mille eesmärk on olnud lapsevanemate töötamise toetamine.

Puhkuse võimaldamiseks või hooldaja haigestumise ajaks on hooldajal võimalik hooldatav ajutiselt hoolekandeasutusse paigutada. Sotsiaalhoolekandeseaduse § 45 lõige 1 sätestab teenuse eest tasu võtmise tingimused. Kui hooldatav on psüühikahäirega ning tal on õigus saada erihoolekandeteenuseid, siis pereliikmetel teenuse eest tasumise kohustust ei ole, kuid kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse korral peab isik tasuma toitlustamise ja majutusega seotud kulude eest. Kui hooldatava tervislik seisund perearsti või eriarsti hinnangul vajab õendushooldusteenust, on võimalik hooldatav paigutada hooldusravihaiglasse arsti saatekirja alusel. Haigekassa võtab üle tasu maksmise kohustuse kuni 60 päeva eest.

Hooldajatoetuse saajale on tagatud sotsiaalsed garantiid Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 11 punkti 1 alusel, mis sätestab, et vald või linn maksab sotsiaalmaksu hooldajatoetuse saaja eest.

Koduteenuse ja hooldusteenuste süsteemi korrastamiseks on Sotsiaalministeeriumis valminud teenuste juhised, mis on loodud eesmärgiga ühtlustada teenuse kvaliteeti.

Koduteenuseid kasutab Eestis ca 5500–6000 klienti ning koduhooldustöötajaid oli 2010. aastal 670. Koduhooldajaks saab õppida kaheksas kutseharidusasutuses, kus on kokku umbes 200 õppekohta. Tervise Arengu Instituut on lisaks kutseharidussüsteemile koolitanud koduhooldajaks 48 osalejat.

Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatakse riiklikult rahastatavaid rehabilitatsiooniteenuseid. Parima tulemuse saavutamiseks on vajalik teha koostööd erinevate sotsiaalvõrgustikega, sh kohaliku omavalitsusega, et osutada näiteks elukoha kohandamise teenust, tugiisikuteenust, isikliku abistaja teenust või hooldusteenust. Rehabilitatsiooniplaanis soovitatud toetavate teenuste kaardistamisel on kohalikul omavalitsusel võimalik planeerida oma piirkonna puuetega inimestele suunatud sotsiaalvaldkonna eelarvet, et edaspidi vastavaid teenuseid osutada. Rehabilitatsiooniplaani koostamise ajal antakse hinnang isiku tegevusvõimele, kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusele ning tuuakse ära isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks lõimumiseks vajalikud tegevused. Saadud hinnangu alusel selgitatakse välja rehabilitatsiooniteenuse vajadus ning planeeritakse vajalikud tegevused. Plaani koostamise raames hinnatakse ka lapsehoiuteenuse vajadust, mis selgub puudega lapse vanema toimetuleku hindamisel. Täisealise isiku hooldamisvajadust rehabilitatsiooniteenuse raames ei hinnata, sest kodust keskkonda arvestades saavad ja peavad hooldusvajadust hindama kohaliku omavalitsuse sotsiaalvaldkonna spetsialistid. Hooldusvajaduse hindamiseks on välja töötatud hindamisinstrumendid ning kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad on saanud asjakohase koolituse. Rehabilitatsiooniplaani koostamise raames hooldusvajaduse hindamine tooks kaasa täiendavat ajalist ja ressursside kulu, mis omakorda vähendaks rehabilitatsiooniteenuse eelarve mahtu. Hooldusvajaduse hindamist on võimalik tellida vastava ettevalmistusega geriaatriliselt meeskonnalt.

Sotsiaalministeerium ja Hasartmängumaksu Nõukogu on toetanud mitmeid hooldusega seonduvaid projekte. Samuti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi rahadest projekte, mille eesmärk on hooldusteenuste, lapsehoiuteenuse või tugiisikuteenuse pakkumine inimestele, kes ei ole saanud varem hooldamise tõttu tööl käia. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrusega „Tööhõiveprogramm 2012–2013“ on laiendatud tööturuteenuste liike, saamise tingimusi jms. Määrusega on ette nähtud abi andmine tööle asumisel ka neile inimestele, kes hooldavad eakat või puudega isikut. Määruse §-s 12 sätestatud individuaalne töölerakendamine on isiku töölesaamise toetamine juhendamise ja muude tugitegevuste vormis eesmärgiga aidata tööle isik, kelle töölesaamine on raskendatud muu hulgas hoolduskohustuse tõttu. Tugitegevusteks on tööotsingute motiveerimine ja toetamine, sobiva töö otsimine, abistamine tööandjaga suhtlemisel, juhendamine töökohal. Individuaalseid vajadusi hindab töötukassa juhtumikorraldaja, kaasates vajadusel ka teisi spetsialiste. Töö otsimiseks ja töölesaamiseks vajalikke tugitegevusi kavandab ja osutab tugiisik, kaasates vajaduse korral kohalikku omavalitsust või teisi teenusepakkujaid ning võimalusel ka kliendi lähedasi. Töötule võib hüvitada tööturuteenusel osalemise ja tööleasumisega seotud lisakulud, eelkõige hooldusteenuse kulu. Kui töötu leiab hooldusteenuse osutaja, hüvitab töötukassa talle hooldusteenuse kulu tööturuteenusel osalemise ajal ja/või esimesel kolmel töökuul kuni 16 eurot päevas ühe hooldatava kohta. Kui hooldusteenuse kulu sisaldab kohatasu, hüvitatakse hooldusteenuse kulu kuni 352 eurot kuus ühe hooldatava kohta sõltumata tööturuteenusel osaletud või töötatud päevade arvust. Hooldatava erivajaduste korral võib hooldusteenuse kulu hüvitada suuremas ulatuses (kui tegemist on raske vaimse puude või psüühikahäiretega või komplekspuuetega inimeste hooldusega). Kulu hüvitatakse kuludokumentide alusel. Eesti Töötukassa ei hüvita hooldusteenuse kulu, kui selle hüvitab isikule kohaliku omavalitsuse üksus. Hooldusteenuse kulu hüvitatakse reeglina juhtumikorralduslikul põhimõttel, mis tähendab, et Eesti Töötukassa arutab esmalt kohaliku omavalitsusega läbi, millised on kohaliku omavalitsuse võimalused konkreetset töötut hoolduskohustuse täitmisel aidata. Praktikas on hooldusteenuse ajutise hüvitamise järel inimene olnud hiljem ise võimeline oma palgast hooldusteenuse eest tasuma või on selle aja jooksul omavalitsus leidnud võimaluse lapsehoiu või hoolduse tagamiseks.

Euroopa Sotsiaalfondi kaudu on näiteks MTÜ Eesti Omastehooldus alustanud projektiga, mille käigus luuakse asendushooldajate süsteem.

Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse projekti PEHIT (psüühilise erivajadusega ning hoolduskoormusega isikute kompleksne aktiveerimine) meeskond on välja töötanud hoolduskoormusega isikute teenuste osutamise kontseptsiooni, mille eesmärk on eakate ja puudega isikute hooldajate tööturule toomisele ning seal püsimisele suunatud kompleksne motiveerimine ja informeerimine riigi ja kohalike omavalitsuste pakutavatest võimalustest kombineerituna psühholoogilise ja sotsiaalse nõustamise ning transporditeenusega.

Hasartmängumaksu Nõukogu on toetanud Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituuti uuringut, mille raames selgitatakse välja hooldajate seadmise ja toetuse maksmise kord ning kirjeldatakse omastehoolduse häid praktikaid Eestis. Lisaks töötatakse omastehooldajatele välja koolitusmoodulid, kuna uuringud on näidanud, et äsja omastehooldusega alustanud inimesed vajavad teadmisi ja oskusi, et koduses olukorras toime tulla. Uuringu tulemused on avaldamiseks valmis 2013. aasta I poolaastal.

Lugupidamisega
Hanno Pevkur
Minister

Vastus on kättesaadav ka PDF-formaadis.

Eesti Patsientide Esindusühingu pöördumine Sotsiaalministri poole

17.01.2012

Lp. V.a. Hanno Pevkur
Sotsiaalministeerium
Gonsiori 29
Tallinn

Koopia:
Riigikogu sotsiaalkomisjon
Eesti Linnade Liit
Eesti Maaomavalitsuste Liit
Sotsiaalkindlustusamet
17. jaanuar 2012

Austatud Sotsiaalminister Hr. Hanno Pevkur

Pöördume Teie poole murega oma lähedasi hooldavate Eesti Vabariigi kodanike pärast sooviga leida võimalusi neid toetavate meetmete väljatöötamiseks ja -arendamiseks.

Tuginedes Perekonnaseaduses sätestatud hoolduskohustusele on oma raske ja sügava puudega lapsi ning invaliidistunud või eakaid pereliikmeid hooldavad inimesed jäetud ilma piisavast riigipoolsest toetusest ja sotsiaalsetest garantiidest. Arenenud Euroopa riikides ei ole hoolduskohustus ja majanduslik koormus sel moel lähedaste kanda, lähtutakse konkreetse inimese sissetulekust ja vajadustest. Soovime, et ka Eesti seadusandlus tagaks kõigile inimväärse toimetuleku ega seaks vaesusse peresid, kelle liikmed on lähedaste hooldada. Kahetsusväärselt on tekkinud olukord, kus ametlikelt hooldajatelt nõutakse eriväljaõpet, kuid omaste hooldajatel puuduvad igasugused võimalused vastavat eriõpet saada.

Eesti Patsientide Esindusühinguni on jõudnud juhtumid, kus inimesed on pidevalt oma lähedast hooldades kaotanud vaimse ja füüsilise tervise ning on olnud sunnitud loobuma õpitud erialast, karjäärist ja eneseteostusest ning elanud alandavas vaesuses, kus ainukeseks sissetulekuks on üliväike hooldajatoetus.

Käesolev olukord tekitab ka tugevat soolist ebavõrdsust kuna sagedamini kannatavad ülemäärase hoolduskoormuse all just naised, sest praegu kehtiva hooldajatoetusega pole tavaliselt isad nõus koduseks jääma ja oma puudega last või haigestunud vanemat ülalpeetavana hooldama. Paraku lahkuvad sageli isad puudega lapsega pere juurest sootuks, sest kogu pere ülalpidamise kohustus võib käia üle jõu.

EV Põhiseaduse § 28 sätestab: „Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. ... puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.“

Puudega inimesed on ühiskonna üks kõige õrnematest sihtguppidest, kellel on vääramatu õigus inimväärikusele ja elukvaliteedile ning on riigi ja kohalike omavalitsuste ülesanne selle tagamise eest hoolitseda. Käesolevaga informeerime teid olukorrast kus puuetega inimeste hoolekanne on põhiseaduslikku vastutust eirates lükatud omaste kanda ja seda omakseid ülemääraselt kurnava ning inimõigusi rikkuva olukorra hinnaga.

Eesti Vabariigis kehtiva seadusandluse tõttu on ülisuure hoolduskoormusega kodanike olukord hetkel järgmine:

  • omaste hooldajatel puudub võimalus kasutada olemasolevaid hooldusteenuseid, ühelt poolt nende teenuste vähesuse ning teiselt poolt nende teenuste kalliduse tõttu. Isegi Eesti keskmisest palgast ei piisa oma eaka vanema või sügava puudega lapse paigutamiseks hoolekandeasutusse või hooldaja palkamiseks, seejuures enda (ja laste) inimväärse elu tagamiseks
  • pereliiget kodus hooldavale isikule ei laiene ei pensioni- ega ravikindlustus. Ametlikult hooldajaks või isiklikuks abistajaks vormistamist takistab sageli kohaliku omavalitsuse soovimatus hakata valla eelarvest maksma isiku eest tööjõumakse
  • enamikes omavalitsustes makstav 19 € hooldajatasu ei võimalda mingilgi moel inimväärset äraelamist, isegi mitte ellujäämist
  • on inimväärikust alandav, et pereliikme hooldajal tuleb hakata elama hooldatava töövõimetuspensionist ja /või puudetoetustest (st hooldaja on hooldatava ülapeetav) ja taotlema aastaid igakuiselt toimetulekutoetust
  • pereliikme hooldajale, kes on hooldamisega hõivatud kuni 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas ei ole ette nähtud vähimatki puhkust. Neile ei laiene ükski töötervishoidu ega tööõigust käsitlev seadusesäte
  • pärast pikaajalist omaste hooldamist ei ole hooldajad sageli enam töövõimelised ega suuda tööturule naasta, samas puudub neil ravikindlustus ja haigestumise korral võimalus end ravida (kui tegemist pole pensionäriga)
  • vanem, kes aastakümneid on hooldanud oma sügava puudega last, hakkab pensioniikka jõudes saama sageli kõige väiksemat pensioni
  • eriti raskesse olukorda on pandud üliraskes seisundis laste vanemad. Neil on valida kolme eriti alandava või ebaõiglase variandi vahel:
    1. hooldada järjepidevalt oma 24 h hooldust vajavat last, kurnata ennast füüsiliselt ja vaimselt viimse piirini ja saada lõpuks ka ise puue (sel juhul muutub nende olukord veel halvemaks, sest väheneb võimalus tööturul konkureerida ning KOVil tekib õigustus loobuda vanemale hooldjatoetuse maksmisest, sest hooldajaks ei saa olla puudega isik. Samal ajal kohustus hooldada ju ei kao.)
    2. naasta tööle ja leida lapsele koht hooldusasutuses, mille eest tuleb maksta kümnekordset hinda võrreldes nn tavalise lapse lasteaiakohaga. Kuna valdav osa töötasust kulub raskes seisundis lapse hoolduse eest tasumiseks, siis tuleb perel enamasti elada vaesuses
    3. loobuda kohtu kaudu vanemlikest õigustest, et saada laps riigieelarvelisele asenduskoduteenusele
  • kui invliidistunud abikaasa eest ise hoolitseda ei suuda ja hoolekandeasutuses maksta ei jõua, siis on ainsaks lahenduseks pealesunnitud ja enamasti pooltele emotsionaalselt ebaõiglane lahutus, selleks et 2 a pärast peale lahutust taotleda lahutatud abikaasale KOV-i poolt toetatud kohta hooldekodus (Perekonnaseadus § 67 lg 2)
  • väidetavalt puudub KOV-del ressurss abistada omastehooldajaid, samuti puudub ka seadus, mis selleks otseselt kohustaks. See on tekitanud olukorra kus puudu on vajalikest abimeetmtetest, koduhoolduteenustest, teabest, väljaõppega spetsialistidest ning tahtest.

Leiame, et rahva tervise huvides ja tööjõuliste inimeste töövõime säilitamiseks on äärmiselt vajalik teha vastavad seadusemuudatused ja -täiendused, et hoolduskoormusega kaetud isikutele ja nende peredele tagada riiklik abi ning kindlustada neile inimväärne toimetulek ja elukvaliteet.

Oma pereliikme hooldaja peab saama jätkata normaalset elu, mitte loobuma oma tööst, õpitud ametist ja karjäärist. Ühiskonnale on lubamatu ja korvamatult kahjulik olukord, kus töövõimelised inimesed invaliidistuvad ja kaotavad oma inimväärikuse aastakümneid allpool toimetulekupiiri ja pidevas puuduses elades.

Käesolevaga esitame EPE ja teiste allakirjutanud organisatsioonide ettepanekud omastehooldajaid toetavate meetmete väljatöötamiseks ja arendamiseks, et taastada omaste hooldajate inimväärikus ning aktsepteeritav elukvaliteet:

  1. Seadustada Eesti sotsiaalhoolekandes ja vastavas seadusandluses omastehoolduse ja omastehooldaja mõiste.
  2. Lülitada hooldusvajaduse hindamine ja teenuse määramine rehabilitatsiooniplaani osaks.
  3. Tagada omastehooldajaile riiklikud sotsiaalsed garantiid: pensionikindlustus ja ravikindlustus, k.a mõelda läbi stsenaarium, mis saab hooldaja haigestumise korral
  4. Kõrvaldada Perekonnaseadusest põhimõte, mille alusel kogu hooldus- ja majanduslik koormus kandub üksnes lähedastele.
  5. Võimaldada mittetöötavale omastehooldajale vähemalt miinimumpalk ning pikendada raske/sügava puudega lapse vanema vanemapalga saamine seniks, kuni lapsele leitakse sobiv hoiuteenus, mis võimaldab vanemal tööle naasta.
  6. Eraldada täiendavaid sihtotstarbelisi rahalisi vahendeid KOV-idele puudega inimes(t)e rehabilitatsiooniplaanis välja toodud vajaduste katmiseks. (Käesoleval hetkel paljud puudega inimesed tihti ettenähtud teenust ei saa, kuna KOV-il puudub raha).
  7. Täiustada meetmed, mis võimaldaksid puuetega laste vanematel töötada (kõikjal üle Eesti ei ole koolivaheaegadel tagatud puuetega laste hoid ja järelevalve, tugiteenuste kättesaadavus jne).
  8. Riiklikul tasandil tagada hoolduskohustusega isikule võimalus hooldatava(te) hooldekandeasutusse paigutamiseks isiku ja tema pere toimetulekut kahjustamata
  9. Soodustada omastehooldaja tööhõivet läbi riiklikult tasustatud puhkuse ja osalise tööaja võimaldamisega. Luua tööandjaid motiveerivad ja toetavad meetmed, mis soodustavad hoolduskoormusega inimeste tööle võtmist.
  10. Tagada paindlik toetussüsteem läbi riiklikult rahastatavate erinevate tugiteenuste ja sihtotstarbelised vahendid omavalitsustele rehabilitatsiooniplaanis kaardistatud tegevuste ellu viimiseks.
  11. Arendada koduhooldussüsteemi ning kindlustada piisaval hulgal väljaõppinud hoolekandetöötajate olemasolu. 
  12. Luua võimalused omavalitsuste võimekuse suurendamiseks omastehooldajatele suunatud teenuste ja toetuse väljatöötamiseks, sealhulgas:
    • omastehooldajate igakülgne nõustamine, koolitamine
    • asendushoolduse võimalused hooldajatele puhkuse andmise eesmärgil.
  13. Eraldada täiendav raha (vähemalt miinimumpalk kuus hooldatava kohta) sügava puudega inimese hooldamiseks ja siduda see inimese (või tema eestkostja) otsustega. On otstarbekas et puudega isik koos perekonnaga saaks ise otsustada kuidas raha kasutada (kas hooldada ise, palgata hooldaja, kasutada hooldekodutasuks, osta teraapiaid või abivahendeid vmt)

Loodame väga, et antud olukord teeb ka Teile muret ning et saame peagi kuulda teiepoolsetest praktilistest sammudest Eestis elavate omastehooldajate inimväärse elu tagamiseks. Oleme valmis andma igakülgset lisainformatsiooni, mis on meie valduses.

Hoolduskoormusega inimeste elukvaliteedi paranemist soovides,

Pille Ilves
Juhataja
Eesti Patsientide Esindusühing

Iivi Kallaste
53335041

Eesti Patsientide Esindusühingu pöördumist toetavad:

Eesti Puuetega Inimeste Koda
Monika Haukanõmm / juhatuse esimees
Karin Hanga / tegevjuht

MTÜ Eesti Omastehooldus
Helle Lepik / esimees

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit
Auli Lõoke / tegevjuht

Eesti Lihashaigete Selts
Külli Reinup / esimees

Eesti Autismiühing
Marianne Kuzemtsenko / esimees

Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda
Toomas Mihkelson / esimees

MTÜ Naerata Ometi
Kuno Kompus / esimees

MTÜ Pärnumaa Erivajadustega Laste ja Noorukite Vanemate Ühing
Kaie Parts / esimees

Pärnu Downi Klubi
Maie Nuust / esimees

Pirgu mõisas toimus omastehooldajate kohtumine

09.12.2011

Kõik me vajame sotsiaalset tuge. Et vastu pidada; et koos näha, et meist hoolitakse ja mina hoolin; saada hingelist ja emotsionaalset tuge; et koos käia ja kuuluda kuhugi, teha asju, mida üksi ei jaksa.

Projekt "Tagasi tööellu- uued võimalused omastehooldajatele" hakkab jõudma lõpusirgele. Meie viimane suurem kohtumine toimus 2. detsembril Pirgu mõisas ja oli lisaks jõulumeeleolule ka pisut töine. Eriti meeldiv oli, et kokkutulnuid oli pea kõikidest aktiivselt tegutsevatest kogemusrühmadest üle Eesti: Sangaste, Võru, Halinga, Põltsamaa, Türi-Paide, Kuusalu, Toila, Saare- ja Hiiumaa ning viimasena liitunu, uustulnuk Viljandi linn, kokku üle 80 lähedase hooldaja.

Pildiseeria tuletab meelde neid toredaid ühiseid hetki ja annab lootust, et meie tegevus ei lõpe koos projektitoetusega. Aitäh kõikidele ja ilusate uute kohtumisteni uuel aastal! Vaata galeriid!

Lehed

  • « esimene
  • ‹ eelmine
  • …
  • 4
  • 5
  • 6
  • 7
  • 8
  • 9
  • 10
  • 11
  • 12
  • Omastehooldus meedias
  • EOH uudised
  • Teated
  • Eurocarers uudised
  • MTÜ Eesti Koduabi Selts
  • Telefon: 50 688 22
  • E-mail: info@omastehooldus.eu