Ratastooli jäämine muudab inimese elu väga äkitselt ning keegi meist ei ole selleks valmis. Et raskel hetkel segadust vähendada, toome siin artiklis välja kolm olulist tegevust, millest värske ratastoolikasutaja võiks oma elu ümberkorraldamisel alustada. ITAKi kogemusnõustaja Heldur Otsa annab nõu nõustamise, toetuste ja kodu kohandamise kohta.
1. PÖÖRDU ESMAJOONES KOGEMUSNÕUSTAJA POOLE
Kogemusnõustaja oskab olukorda terviklikult analüüsida ning anda nõu toetuste, kodu kohandamise, abivahendite ja igapäevase toimetuleku kohta.
Kõige olulisem on esimene kogemusnõustamine siis, kui inimene on just ratastooli jäänud.
ITAKi kogemusnõustaja Heldur Otsa rõhutab, et niimoodi saab kohe õiges suunas mõtlema hakata, leida parimad lahendused ja kasutada ressursse mõistlikult.
Tihtipeale hakatakse ratastooli jäämise järel iseenda teadmiste põhjal tegutsema, kuid sellest võib sündida rohkem kahju kui kasu, kui olukorda ei ole terviklikult analüüsitud. Näiteks omaalgatuslikult kodus ettevõetud ümberehituste või kohanduste puhul võib hiljem selguda, et mõni algselt olemas olnud väga oluline võimalus on ehituse käigus ära kadunud. Hilisem korrigeerimine on aga juba tunduvalt kulukam.
Kogemusnõustaja viib kurssi ka erinevate toetustega, millega inimesed tihti kursis ei ole, kuid mis neid märkimisväärselt aidata saaksid.
2. VII ENNAST KOHE KURSSI RAHALISTE TOETUSTEGA
Mitmel juhul on toetuse saamise eelduseks õigeaegne taotlemine.
Uuri esmalt enda kohalikust omavalitsusest, missugused toetused on sinu olukorra jaoks olemas.
Kui ratastooli jäämine on toimunud autoõnnetuse tulemusena, tuleks Heldur Otsa sõnul kohe esitada tervisekahju nõue. “Liikluskindlustuses on selgelt öeldud, et kui autoõnnetuse tagajärjel tekib tervisekahju, siis kuulub hüvitamisele ka kodu kohandamine. Seega oleks kodu kohandamist võimalik lahendada kindlustusega. Kuna inimestel aga puuduvad sellised teadmised ja kogemused, siis ei võeta kindlustusega õigeaegselt ühendust ning jäädakse seetõttu hüvitisest ilma.”
Riiklikku toetust saab taotleda ka ratastoolikasutaja jaoks kohandatud (käsijuhtimisega) auto ostmisel. See on oluline võimalus just neile, kelle asukohas ei ole ühistransport nende vajaduste jaoks piisav ning kes soovivad iseseisvalt liikuda. Auto soetamise toetuse taotlus tuleb kindlasti esitada enne auto ostmist, kuna juba soetatud autole tagantjärele enam toetust ei anta.
3. MÕTLE LÄBI, KAS SINU KODU SOBIB RATASTOOLIGA LIIKUMISEKS
Kohad, mis varem olid ligipääsetavad, võivad ratastooli jäädes muutuda ligipääsmatuks või ohtlikuks ja nõuavad kohandamist. Enne kui alustad oma kodus suuremate ümberkorraldustega, võiksid aga mõelda järgnevatele olulistele küsimustele (soovitatavalt koos kogemusnõustajaga).
Kas pääsed ratastooliga koju ja kodust välja? Kui ei pääse, siis mida oleks selleks vaja teha?
Kui elad kortermaja esimesel korrusel ja peaukse kasutamine ratastooliga ei ole võimalik, soovitab Heldur Otsa luua võimalusel väljapääsu rõdu kaudu.
Kõrgemate korruste puhul tuleks kindlasti mõelda korteri väljavahetamise peale. Siin võiks tegelikult abi olla liftist, aga kui see (eriti vanemates kortermajades) peatub poolkorrustel ja eeldab treppide kasutamist, ei ole see ratastoolikasutajale sobiv lahendus. Trepironijad ja tõstukid, mille abil saaks ratastooliga trepist üles, ei ole tema hinnangul kortermajas kasutamiseks head variandid. Selliste seadete puhul esineb tihti rikkeid ja ka tahtlikke lõhkumisi, kuna puudub ühine huvi nende kasutamise vastu. Piisab sellest, kui üks nupp on katki ja seade ei tööta ning ratastoolis inimene ei saagi näiteks tööle minna. Seadme korda saamiseks peab kutsuma tehniku ning varuosade tellimine võib võtta aega. Senikaua on ratastoolikasutajal kodust väljumine praktiliselt võimatu.
Eramajas on olukord veidi lihtsam, kuna seal on võimalik enda vajaduste järgi sissepääsu ümber ehitada või tasandada.
Kui juba praegu on selge, et sinu elukoht ei võimalda ratastooliga kodust väljas käia, tuleks kindlasti esmajoones mõelda kodu väljavahetamise peale. Pikemas perspektiivis on vähe kasu tubade kohandamisest, kui sa ei saa näiteks treppide tõttu väljas käia ja ümbritsevas elus osaleda.
Kas sinu kodus on piisavalt ruumi ratastooliga liikumiseks ja vajalike ümberehituste tegemiseks?
Ratastooliga liikumine eeldab rohkelt ruumi. Kui sinu elukoht on selle jaoks liiga väike, siis peaksid kindlasti kiiremas korras mõtlema elukoha vahetusele.
Eriti vajalik on ligipääs vannituppa. Pesemine ja korralik hügieen on määrava tähtsusega lamatiste ja tõsiste tüsistuste ennetamisel. Kui vannituppa ei ole võimalik ratastooliga minna, on pesemine väga raske ning paneb suure koormuse lähedastele või hooldajale. Veidi iseseisvam ratastoolikasutaja võiks samas pesemisega ise toime tulla, kui vannituppa pääseks ratastooliga ning vanni asemel oleks seal dušinurk ja tugikäepidemed.
TÕNISE KOGEMUS KODU ÜMBERKORRALDAMISEST
Pärast Tõnise ratastooli jäämist müüs tema pere enda korteri maha ning ostis maja, mida oli võimalik Tõnise vajaduste järgi kohandada. Uus maja võimaldas luua Tõnisele sobiva sissepääsu ning ehitada uksed nii laiaks, et sealt mahuks ratastooliga läbi. Lisaks laiadele ukseavadele ja tasandatud sissekäigule vajab ratastoolikasutaja kodus palju-palju ruumi. Avarust on vaja nii liikumiseks, manööverdamiseks, vannitoa ja WC kasutamiseks kui ka ratastoolide hoiustamiseks. Ratastoole on Tõnisel mitu, igaüks eri otstarbeks. Näiteks koju sisenedes vahetab ta õueratastooli toaratastooli vastu, mis nõuab samuti rohkelt ruumi. Köögipindu tema kodus ei ole kohandatud, mis tähendab, et köögis ta hästi toimetada ei saa. Küll aga on köögilaud valitud paraja kõrgusega, et sinna alla mahuks ratastooliga.
"Elukoha vahetus võib tunduda väga suure ettevõtmisena, kuid sellega peaks ratastooli jäädes kindlasti kohe tegelema. Ratastoolikasutaja vajaduste järgi loodud kodu loob võimaluse olla võimalikult iseseisev oma igapäevatoimetustes, käia kodust väljas ja kohtuda teiste inimestega ning isegi tööl käia."
KOKKUVÕTTEKS
Ratastooli jäämisega ja sellega kaasnevate ümberkorraldustega igapäevaelus ei pea üksi toime tulema. Parimate lahenduste leidmiseks tuleks koheselt pöörduda kogemusnõustaja juurde, et viia ennast kurssi nii toetuste kui tehniliste lahendustega. Sellisel moel saad juba algusest peale keskenduda just nendele muudatustele, mis sinu elu päriselt paremaks aitavad muuta. Nii väldid ka asjatut raha raiskamist ja poolikuid tegevusi, mis pikemas perspektiivis ei toimi ja võivad kaasa tuua täiendavaid kulutusi.
VÕTA ÜHENDUST KOGEMUSNÕUSTAJAGA
ITAKi kogemusnõustaja Heldur Otsa nõustab kliente erinevates asukohtades üle Eesti.
Heldur Otsa
Tel. 59 180 169
konsultatsioon@itak.ee