Kes on abivahendikeskuse füsioterapeut?
Abivahendikeskuse füsioterapeut on põhjalikult kursis liikumiseks ja igapäevatoiminguteks vajalike abivahendite ja nende kasutamisega erinevate terviseseisundite puhul. Abivahendikeskuse füsioterapeut oskab anda nõu, missugust abivahendit inimene võib vajada ning kas seda on vaja lühiajaliselt või pikaajaliselt. Tema õpetab ka abivahendit korrektselt kasutama. Koos abivahendikeskuse füsioterapeudiga saab valida sobiva abivahendi, seda proovida, parajaks kohandada ja õppida seda õigesti kasutama.
Teatud tervisemurede puhul on meditsiiniasutuse füsioterapeut patsiendi esmaseks suunajaks abivahendikeskuse füsioterapeudi vastuvõtule. Meditsiiniasutuse füsioterapeut on kursis inimese tervisliku seisundi, tegevusvõime ja igapäevategevustega hakkamasaamisega. Kui patsiendil on vajadus mingisuguse abivahendi järele, on sageli tema see, kes suunab patsiendi või tema lähedased edasi abivahendikeskusesse, et sealse füsioterapeudi abiga sobiv abivahend valida.
Millal tuleks pöörduda abivahendikeskuse füsioterapeudi poole?
ITAKi füsioterapeudid nõustavad kliente, kes vajavad abi liikumisvõime toetamisel ja taastamisel, ning soovitavad selleks sobivaid abivahendeid.
Millega saavad ITAKi füsioterapeudid aidata?
Sobiva abivahendi valimine ja kasutama õpetamine
Füsioterapeudi eesmärgiks on leida kliendile sobiv abivahend, mis toetaks tema raviskeemi järgimist ja/või tegevusvõime säilitamist, taastamist ja tõstmist. Sobiva abivahendi leidmiseks aitab füsioterapeut kõigepealt välja selgitada, missugustes igapäevatoimingutes vajab inimene abi. Neid on sageli mitmeid, kuid koos otsustatakse, millega on kõige olulisem esmajoones tegeleda.
Oletame näiteks, et lapsel on juhtunud õnnetus ja selle tagajärjel ei saa ta ajutiselt iseseisvalt liikuda. Sellises olukorras aitab abivahendikeskuse füsioterapeut läbi mõelda, millal ja millist abivahendit läheb lapsel liikumiseks vaja. Näiteks valitakse esmalt õues liikumiseks välja lapse mõõtudele vastav ratastool, arvestades ka auto ja kodu iseärasusi. Kipsis jala puhul saab jalatoe asemele paigaldada spetsiaalse toe kipsis jalale, et haige jalg saaks horisontaalses asendis olla. Toas liikumiseks võib vaja minna hoopis küünarkeppe. Kui kipsis jalaga trauma ei ole väga tõsine ja perel on plaanis minna randa, võib abi olla veekindlast kipsikaitsmest. Kogenud füsioterapeut oskab erinevaid nüansse märgata ning soovitada abivahendeid nii, et inimene saaks võimalikult mugavalt ja aktiivselt oma igapäevaelu jätkata.
Erilahenduste leidmine, kui standardne abivahend ei sobi
Kui standardlahendusest ei piisa ja abivahend vajab täiendavat kohandamist või muud erilahendust, kaasatakse vajadusel ka abivahendi tehnikut ja eluruumide kohandamise spetsialisti. Nendega koos töötatakse kliendi vajaduste põhjal välja terviklik lahendus.
Muutuva seisundi jälgimine
On oluline, et abivahendit kasutav inimene säilitaks kontakti spetsialistiga ja annaks teada, kuidas tal läheb. Niimoodi saab terviseseisundi muutudes vajadusel abivahendit ümber kohandada või hoopis uue abivahendi leida. Võib juhtuda ka, et abivahendit ei lähegi enam vaja ja sellest võib loobuda.
Näiteks kui liikumisraskusega laps õpib kõndima, võib ta alguses vajada tuge seisuraamilt. Hiljem aga võib iseseisev liikumisvõime olla piisavalt arenenud, et toas tulla toime ilma seisuraamita. Võib-olla vajab ta abivahendit näiteks ainult õues kasutamiseks. Füsioterapeut saab muutuvat seisundit jälgida ning anda soovitusi vastavalt liikumisvõime muutusele.
Pikaaegne tugi püsiva liikumisraskuse puhul
Kaasasündinud või pikaaegsete haiguste puhul, mille tõttu tegevusvõime on püsivalt vähenenud, võivad paljud inimesed vajada abivahendeid kogu oma elu jooksul. Abivahendikeskuse füsioterapeudil on sellistel juhtudel oluline roll seisundi jälgimisel ja tagamisel, et kliendil oleksid õiged abivahendid, mis aitavad tal igapäevaselt toime tulla.
Füsioterapeut suhtleb vajadusel kliendi lähedaste ja arstidega, et leida parim lahendus
Abivahendikeskuse füsioterapeudi jaoks on oluline saada võimalikult palju infot inimese terviseseisundi kohta. Selleks suhtleb ta vajadusel kontakti meditsiini-, hooldus-, haridusasutuse töötajate ja inimese lähedastega.
Näiteks kui kliinikumist selgub, et patsiendil on lamatiste tekkimise oht, suhtleb füsioterapeut otse kliinikumi personaliga. Nii saab ta kõige paremini kindlaks teha, missugune on lamatiste tekkimise riskiaste (madal, keskmine, kõrge) ja inimese tegutsemise aktiivsus. Selle põhjal soovitab füsioterapeut abivahendeid, mis just seda patsienti aitavad, ning selgitab, kuidas neid õigesti kasutada.
Koolitused ja koostöö teiste füsioterapeutide ja asutustega
ITAKi füsioterapeutide poole saavad pöörduda ka teiste asutuste spetsialistid, kes vajavad abivahendite alast nõu või koolitust. Meie füsioterapeudid nõustavad konkreetsete probleemide puhul ja aitavad välja töötada erilahendusi ka keerukamatel juhtudel. Lisaks hoiavad nad end kursis uute abivahenditega ja viivad tellimisel läbi koolitusi nende tutvustamiseks ja kasutama õpetamiseks.
ITAKi füsioterapeudid teevad koostööd Lõuna-Eesti suuremate kliinikumidega, erinevate taastusravi- ja rehabilitatsiooniasutustega, hooldekodudega, erivajadustega laste koolide ja lasteaedadega, asenduskodudega jms.
Kui palju maksab füsioterapeudi konsultatsioon?
Abivahendi soetamisel on ITAKi kliendile ette nähtud tasuta konsulteerimine spetsialistidega, sealhulgas füsioterapeudiga. ITAKi füsioterapeudid tegutsevad igapäevaselt Tartu teeninduspunktis, kuid kokkuleppel külastavad asutusi ja kodusid ka muudes asukohtades.
Võta ühendust ITAKi füsioterapeudiga
Kui sa ei ole päris kindel, kust alustada ja kelle poole pöörduda, võta meiega julgelt ühendust ITAKi üldkontaktide kaudu (737 0070 / info@itak.ee), kust sind õige inimeseni suunatakse. Kui tead täpsemalt, mida vajad, võid kontakteeruda otse meie füsioterapeutidega. Allpool on põhjalikumalt välja toodud, millega meie füsioterapeudid tegelevad.
ITAKi füsioterapeudid tegutsevad igapäevaselt Tartu teeninduspunktis, kuid kokkuleppel külastavad asutusi ja kodusid ka muudes asukohtades.
Aili Lopman
füsioterapeut
aili.lopman@itak.ee
tel. 737 00 96
Füsioterapeut Aili Lopman nõustab kliente liikumisabivahendite ning hügieeni- ja tualetitoimingute alal. Aili üheks peamiseks tegevusvaldkonnaks on erinevad laste abivahendid, mis aitavad lapsel liikuda, toetavad mänguasendeid, istumist, seismist, transporti (kärud) ja hügieenitoiminguid. Sobivate lahenduste leidmisel ja abivahendite parajaks kohandamisel teeb ta koostööd abivahendi tehnikuga.
Margit Mäll
füsioterapeut
margit@itak.ee
tel. 737 00 93
Füsioterapeut Margit Mäll on spetsialiseerunud eelkõigelamatiste ennetamisele ning kergemate liikumisabivahenditele(nt kepid). Margit soovitab lamatiste ennetamiseks sobivaid tooteid ning õpetab õigeid võtteid voodihaige liigutamiseks, nii et hooldaja koormus oleks võimalikult väike.