“Eesti on arenenud kiires tempos, kuid mõnedel selle maa inimestel on oht olla kõrvale jäetud. Et saavutada kaasavam ühiskond, peab Eesti võitlema eakate diskrimineerimise ja väärkohtlemise vastu, tegelema meeste ja naiste palgaerinevustega ja naistevastase vägivallaga, ning rohkem pingutama sotsiaalse ühtekuuluvuse loomisel” ütleb Dunja Mijatović, Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik riigi viiepäevase külastuse lõpus. Volinik rõhutab, et inimõigused tagavad kõikidele inimestele olulise kaitse ja nendest tuleb juhinduda poliitika kujundamisel kõikides valdkondades, muuhulgas ka ambitsioonikate digitaliseerimise ja tehisintellekti projektide elluviimisel.
Sarnaselt paljudele teistele Euroopa riikidele peaks ka Eesti käsitlema rahvastiku vananemisega seotud mõjusid inimõigustele. Vastavalt Eurostati andmetele on Eestis üks kõige suurematest vaesusriski ja sotsiaalse tõrjutuse määradest vanemaealiste hulgas Euroopa Liidus (EL). Selline olukord on silmatorkav ka venekeelsesse vähemusse kuuluvate eakate inimeste hulgas ja kujutab endast jätkuvaid majanduslikke erinevusi etniliste kogukondade vahel Eestis. “Eesti ametkonnad peaksid vastu võtma Euroopa sotsiaalharta artikli 23 ja tagama piisava sotsiaalkaitse ning pensionid kõikidele vanuritele, et kõik vanurid saaksid elada inimväärset elu,” ütleb volinik. Samuti kutsub volinik üles ametkondi korraldama avalikke kampaaniaid vanemate inimeste ealise diskrimineerimise ja eelarvamuste teemal, et võidelda toimuva diskrimineerimisega ja edendada põlvkondadevahelist solidaarsust.
Volinik külastas Eesti idapiirkonnas Kohtla-Järve vanurite hooldekodu, milles on kohti kuni 140 inimesele. “Ma soovitan tungivalt riigil ja kohalikel omavalitsustel liikuda deinstitutsionaliseerimise suunas ja investeerida rohkem kodu- ja kogukonnapõhistesse teenustesse pikaajalist hooldust vajavate vanurite jaoks,” ütleb volinik ja lisab, et “oluline on suurendada abi ja toetust ka omastehooldajatele, et austada ka nende inimõigusi.” Mis puudutab märkimisväärseid erinevusi valdade vahel eakatele sotsiaalteenuste osutamisel, siis voliniku soovitus riiklikele ametitele on süsteem harmoneerida. “Igaüks meist võib kunagi vanaks saada ja ka siis, kui oleme põdurad või haiged, peaks meil olema kindlus teatud asjade osas: et meie õigusi kaitstakse, meie inimväärikust ja meie kui inimeste väärtust austatakse,” ütleb volinik Mijatović. “Eesti ametiasutused peavad tagama pikaajalises hoolduses kõrge kvaliteedi ja standardid, teostama teenuste üle järelevalvet ning tagama väärkohtlemise ohvritele juurdepääsu õiguskaitsevahenditele.”
Volinik rõhutab Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsiooni) ratifitseerimise tähtsust Eesti poolt eelmise aasta septembris. See on märgilise tähtsusega õigusakt, mis sisaldab kõikehõlmavaid, terviklikke vahendeid võitluseks nimetatud vägivalla vastu. Riigis on juba 24/7 hädaabiliin ja varjupaikade kindel võrgustik ohvrite kaitsmiseks ja abistamiseks. Volinik Mijatović külastas Ida-Eestis asuvat varjupaika lähisuhtevägivalla ohvritele ning seksuaalvägivalda kogenud ohvrite ravi- ja nõustamiskeskust. Naistevastase vägivalla ja perevägivalla levimus Eestis on tõsine probleem ning volinik kutsub Eesti ametivõime üles tagama piisav ja jätkusuutlik rahastus toetamaks kvaliteetteenuseid vägivallaohvritele. “Naistevastasel vägivallal on laastavad tagajärjed nii naistele, nende perekondadele kui ka tervele ühiskonnale,” ütleb volinik. “Vajalik on õigusabi ohvritele ning koolitus politsei- ja kohtutöötajatele, et tagada kaitse seksuaalvägivalla ohvritele ja vägivalla toimepanijate vastutusele võtmine.”
Volinik Mijatović kutsub Eesti ametivõimusid üles suurendama jõupingutusi ületamaks soolisi stereotüüpe ja eelarvamusi naiste rolli kohta ühiskonnas, rõhutades, et need takistavad edasiliikumist soolise võrdõiguslikkuse poole ning soodustavad naistevastast vägivalda soosivate hoiakute teket. Volinik julgustab ametivõimusid korraldama rohkem koolitusi ja teadlikkuse parandamise kampaaniaid, millega tuleks hõlmata ka venekeelne vähemus. Volinik Mijatović tervitab valitsuse algatust soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmiseks, et käsitleda soolist palgalõhet, mis on ELi kõrgeim. Ta rõhutab, et selle küsimuse tulemuslikuks lahendamiseks on vaja tegeleda palgalõhet põhjustavate paljude erinevate teguritega nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas segregatsioon erialade või tegevuste valikul nii haridusvaldkonnas kui ka tööturul, nn. klaaslae efekt ning ebavõrdne hoolduskohustuste jagunemine perekonnas.
Inimõiguste üle tõhusa järelevalve teostamiseks riiklikul tasemel, soovitab volinik Mijatović Eestil tugevdada riiklikke inimõiguste struktuure. Ta tervitab Õiguskantsleri seaduse täienduste heakskiitmist parlamendi poolt 13.juunil, mis võimaldavad sellel organil tegutseda riikliku inimõiguste asutusena, ning kutsub ametivõimusid üles tagama piisavalt vahendeid ja sõltumatuse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule.
Visiidi jooksul kohtus volinik Riigikogu (Eesti parlamendi) esimehega, peaministriga, sotsiaalkindlustuse ministriga, töö- ja tervishoiu ministriga, mitmete muude valitsusametnikega ja parlamendisaadikutega, sealhulgas Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (PACE) delegatsiooni liikmetega, õiguskantsleriga, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ning kohalike ametnikega. Samuti kohtus ta kodanikuühiskonna ja vabaühenduste esindajatega.
Tulemas on voliniku raport tema Eesti visiidi kohta.