Hooldajaks määratud lapsevanemad on pahased, et peavad esitama riigile kirjalikke aruandeid oma täiskasvanud lapse rahaga ümberkäimise kohta.
"Kuigi ma olin teistelt eestkostjatelt kuulnud, et pean tšekke koguma, olin tõsiselt šokeeritud, kui mulle tuli kohtust nõue esitada aruandlus oma lapse rahaga ümberkäimise kohta," meenutab ema, kelle kohus oma 20aastasele pojale eestkostjaks on määranud.
Angela Lorenz on oma 20aastasele pojale Jurmole kohtumääruse alusel eestkostjaks olnud juba üle poolteise aasta. "Kohtumäärus kohustab mind lapse varaga ümberkäimisel lähtuma tema huvidest ning iga aasta esitama selle kohta kirjaliku aruande," räägib ema. Jurmo varaks on 244 euro suurune igakuine riiklik pension.
Alandav ja solvav kohustus
Seda ehmatavamalt mõjus Lorenzile teiste eestkostjate jutt, et nüüd tuleb kõikide tehingute kohta tšekke koguda. "Ma tegin seda paar-kolm kuud, kuid see kõik tundus liiast. Loobusin, kui sahtel hakkas piltlikult öeldes üle ajama," tunnistab ta.
Kui Lorenz mullu septembris kohtult kirja sai, et peab nüüd esitama aruandluse lapse rahaga ümberkäimise kohta, mõjus see talle šokeerivalt. "Ma olen oma last kasvatanud kuni täisealiseks saamiseni. Kuni 18. eluaastani ei tundnud keegi meie vastu huvi, kas laps on söönud ja maganud, kas tal on oma voodi või laud. Aga nüüd pean äkki andma riigile aru, kuidas ma seda kõike ikkagi teen," nimetab ta niisugust aruandekohustust alandavaks ja solvavaks.
Pahane ema räägib, et oli 16 aastat lapsega kodus ja pühendas end tema hooldamisele 24 tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas ja 365 päeva aastas. Alles siis, kui Tartu linnas loodi toetavad sotsiaalteenused lastehoiu ja päevakeskuse näol, sai ta minna tööle. Seni elati abikaasa palgast ja pisikesest hooldajatoetusest.
Pärast kohtult kirja saamist otsustas Lorenza: mingeid tšekke ta esitama ei hakka, isegi mitte nende kuude kohta, mis tal olemas on. Eesmärgil, et aruanne saaks korralikult koostatud.
Selle asemel täitis ta vormikohase blanketi ja esitas kohtule pangaväljavõtte. "Tegin seda juba oktoobris ja pole senimaani kohtult lisanõudmisi saanud. Aga mis nad minuga siis ikka teha saavad, vangi nad mind ju panna ei saa, keegi peab mu last edasi hooldama," lausub ema söakalt.
Ühtne praktika puudub
Lorenz teeb riigijuhtidele ettepaneku muuta seadust nii, et sotsiaaltöötajad hoiaksid puudega lapsi kasvatavatel peredel rohkem silma peal. "Kui meil oleks seda tehtud, oleks olemas ka teadmine, et lapse eest hoolitsemises meil puudusi pole. Aruandeid võiks nõuda ikka neilt, kelle tegevuses esineb puudusi," arvab ta.
Tartu linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Meida Griini sõnul on praegu suurim häda see, et erinevad kohtud rakendavad järelevalvet erinevalt ning ühtne üleriigiline praktika puudub. "Meie siin Tartus loeme probleemidest ajalehest. Tartu kohtusüsteem ei näe ette väiketehingute tšekkide esitamist. Ka nendel inimeste puhul, kelle üle teostab eestkostet linn, on aruandluseks piisanud vormikohasest aruandest ja pangakonto väljavõttest," kinnitab Griin.
Justiitsminister Kristen Michal lisab, et tegelikult ei muutunud eeskostes põhimõtted, muutus vaid järelevalve selle üle. "Varem teostas seda omavalitsus, nüüd teeb seda kohus ja sellest tulenebki vahe," räägib minister. "Kohtutele pandud kohustusi tõlgendatakse erinevalt ning seetõttu on vaja seadust täpsustada. Seda möönavad kõik, et ega kontroll laste ja eeskostetavate kaitseks ei ole vale, vaid küsimus on, et vahet tuleks teha neil juhtumitel, kus põhjalikum kontroll on vajalik ja kus mitte. Valdaval osal juhtumitest selleks vajadust pole."
Justiitsministeeriumis on pooleli mullu alustatud analüüsi koostamine uue perekonnaseaduse rakendamise osas. Eestkostjaid puudutav seadusesäte on ministeeriumis võetud erilise tähelepanu alla.
