Jump to navigation

Avaleht

Eesti Omastehooldus

  • Avaleht
  • Ühingust
  • Projektid
  • Üritused
  • Kasulik teada
  • Uudised

Sa oled siin

  1. Avaleht ›
  2. Uudised ›
  3. Uudised ›

Omastehooldus meedias

Tiina Kangro: Riik hakkab rikkuma inimõigusi

09.09.2014

Järgmisel kolmapäeval loetakse riigikogus töövõimereformi jaoks uuenduskuuri läbinud sotsiaalhoolekande seaduseelnõu. Just selle seadusega lubasid sotsiaalministrid lahendada kõik probleemid, mis suve hakul vastuvõtmismasinasse lükatud töövõimetoetuse seaduseelnõu õhku jättis. Toetus küll väheneb ja kohustusi saate juurde, aga selle kompenseerib uus hoolekandeseadustik, tõotasid reformijad puuetega inimestele.

Nüüd on messias saabunud.

Ainult et kirjas on selles eelnõus ei vähemat kui see, et riik hakkab rikkuma inimõigusi.

Töövõimereformi ettevalmistamine algas 2011/2012 talvel igati õigest ideest: tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi loomisest. See olnuks mõistlik alguspunkt pensionikulude ohjeldamisele, sest oleksime sulgenud töövõimetute hoogsa juurdevoolu. Praegu meenutab algideed vaid reformi retoorikasse ununenud fraas inimeste «tööle tagasi» toomisest, mida uustulnukad, sealhulgas reformi kirglikult patroneeriv peaminister, seletadagi ei oska.

Tegelemine tööandjate ega meditsiinisüsteemiga riigiisasid aga ei köitnud (esimesi ei soovinud poliitikud pahandada ja teist ei tahetud koormata). Vaja oli kiiremat ja selgemat tulemust – pensionikulude lõiget ja sotsiaalkulutuste viimist töötukassasse. Nii sooritatigi äkiline pööre ja otsustati panna tööle need, kes kadunud tervise tõttu juba töölt välja langenud või kogu elu kodus veetnudki. Ehk siis inimesed, kelle rehabiliteerimine on kõige töömahukam, kulukam ja sageli ka täiesti ebarealistlik.

Innukalt joonistati skeem, kus kõik 100 000 inimest võetakse arvele töötukassas. Need, kes töötavad, samuti täiesti töövõimetud, lubati rahule jätta, ülejäänutele nähti ette kohustus, olgu või omaksehooldaja käevangus, igapäevaselt tööd otsida. Töötukassa lubas abiks ohtralt teenuseid, abivahendeid ja rehabilitatsiooni. Reformi prognoosidest leiab, et tööle plaaniti 2020. aastaks saada närune kümnendik sihtgrupist.

Siit jõuamegi uue sotsiaalhoolekande seaduse juurde. Mida hakkab kadunud tervisega inimestele pakkuma uus sotsiaalteenuste süsteem? Aus vastus on: enamikule mitte midagi – ja nüüd juba täiesti seaduslikult.

Töövõimereformi seadustikuga fikseeritakse, et riigi jaoks on 16–64-aastane puudega inimene nüüdsest alates üksnes tööloom, kelle ainus õigustus eksistentsiks on töötamine või permanentne tööle pürgimine. Seaduse seletuskirjast leiab viite, et riigi soodustusega abivahendi, näiteks karkude, proteesi või kuuldeaparaadi taotlemisel on nõudeks, et see on vajalik töö jaoks ja heaks kiidetud töötukassa poolt. Siit pole kaugel mõte, et lapsi kasvatada, kontserdil käia või tuba koristada puudega inimene riigi antud abivahendiga ei tohi, parem oleks see koju minnes üldse tööle jätta.

Jääktöövõimega inimeste rehabilitatsioon muutub üksnes tööalaseks. Riik rahastab seda vaid juhul, kui töötukassa esindaja tuvastab mõõdetava seose teenuse ja töölesaamise vahel. Kui inimene siiski ei rehabiliteeru (tööle ei saa), kaob ka näidustus teenuse saamiseks. Kui puudega inimene töötab, pole tal samuti näidustust: ligi 40 000 inimesele, kes praegugi tööl käivad, on planeeritud alla 0,5 protsendi (!) teenuste mahust – mis sest, et paljud end tööle võidelnud puudega inimesed möönavad, et suudavad vormis püsida üksnes tänu rehabilitatsiooniteenusele, millele maksavad jõudumööda ise pealegi.

Kuid ka töövõimetute puhul jääb rehabilitatsioon uues süsteemis vaid väikse osa privileegiks, kui eelhindamise kohaselt toimub rehabiliteerumine hiljemalt kahe aastaga. Psüühiliste erivajadustega inimeste rehabilitatsiooni senine kõrgem rahastusmäär kaob aga üldse.

Seletuskirjas öeldakse, et rehabiliteerimisele mittekvalifitseeruvad inimesed saavad edaspidi kõik vajaliku meditsiinisüsteemist (taastusravi näol) ja omavalitsustelt (elukohajärgsete sotsiaalteenuste näol). Ühtki uut hooba, mis kohustaks edaspidi haigekassat inimesi rohkem taastama või omavalitsusi neid toetama, seaduses ei leidu.

Nii toobki kiidetud töövõimereform kaasa selle, mida me juba aastaid ületada püüame – ühiskonna lõhenemise edunäljas Esimeseks ja unustatud Teiseks Eestiks. Võib-olla saab aga sellest esimene seadustatud samm apartheidi kehtestamiseks Maarjamaal.

Peaministripartei kaval trikk vägistada probleemsed eelnõud jõuga parlamenti, kus need ludinal vastu võetakse, töötab muidugi hästi. Kogu austusega rahvasaadikute vastu tuleb tõdeda, et töövõimereformist sealne jõud üle ei käi. Reformi eelnõude materjale on sadu lehekülgi, tekst on poolenisti arusaamatu ja selles sisalduvatest riugastest läbinägemiseks läheb tarvis ainese sügavat tundmist. Seega hääletataksegi taas «usu», mitte arusaamise järgi, ja seda reformi läbipressijail vaja ongi.

Ummikusse jooksnud reform on vaja peatada ja õigetele alustele seada. Seda on pooleteise aasta jooksul järjestikustele ministritele juba soovitatud. Viimane aeg oleks rookida dokumentidest välja ka silmakirjalik fraas: kontseptsiooni ja väljatöötamiskavatsust pole koostatud «kiireloomulise menetluse» tõttu.

Allikas: 
http://arvamus.postimees.ee/2914273/tiina-kangro-riik-hakkab-rikkuma-inimoigusi

Töövõimereformi anatoomia - Vastus küsimusele, mis veebisait see on

08.09.2014

Mõtelda on mõnus (Hando Runnel)

Ma ise sellesse teemasse tegelikult eriti ei puutugi, pole puudega inimene ega ka tööalaselt selle temaatikaga seotud. Olen lihtsalt keegi, kellele pakub huvi, kuidas ühiskond töötab, kuidas poliitika töötab, kuidas meedia (ajakirjandus) seda kajastab ja kuidas see omakorda mõjutab ühiskonnas toimuvat.

Kevadel jäi mulle Postimehest silma Tiina Kangro artikkel „Ühe reformi anatoomia“ (PM 4.03.2014), mis paljastas üsna jõhkraid rahamänge ja kui mitte enamat, siis kardetavat suurraiskamist eelmise ja praeguse valitsuse läbiviidava töövõimereformi kulisside taga.

Ma ise mõtlesin, et selle artikli peale läheb andmiseks. Mis aga järgnes – oli vaikus. Vähemalt avalikus ruumis. Teemaga ei haakunud meedia, asjaosalised poliitringkonnad aga säilitasid suhtelise külmaverelisuse, kuigi jah, telgitagustes ikka midagi ilmselt toimus. Aga asjaosaliste õnneks tuli praktiliselt kohe peale valitsusevahetus. Sellega paisati mõned pisemad kaardid laual segi ja võideti aega. Tiksuv aeg – see on aga teadagi tänuväärne päästja, sest mälu (ka ajakirjanduse oma) on ju lühike.

Kolm kuud hiljem sama autori sulest Eesti Päevalehes ja Delfis ilmunud teine artikkel„TöövõimereformGate“ (EPL 10.06.2014) rääkis tegelikult täpselt samast, aga tõstatas seekord küsimuse ka teatava 4-tähelise organisatsiooni Kapo kaasamise vajalikkusest reformiga kaasnevate kummaliste asjaolude selgitamiseks. Ja seekordhakkas üht-teist toimuma – konnatiik lõi lausa lainetama. Kuigi jah… ilmselt ka nüüd mitte tavameedia tavareporterite jaoks, vaid üksnes tähelepanelikule ja vaatamisvõimelisele vaatlejale. Poliitikud ja reformiga seotud ametnikud hakkasid vassima, valetama ja keerutama täiesti mõõdutundetult. Meedia muidugi kajastas nende ütlusi ja jutukesi süüdimatult ega küsinud iialgi liigseid küsimusi. Mõnel üksikul suitseva suuga vassijal oli (kehakeele ja näoilmete põhjal) vahel vist isegi natuke häbi, enamikul mitte.

Aga valitsusel oli vaja reformiga edasi minna, maksku mis maksab – eesmärk, teadagi, pühitseb abinõud. Veel hiljutine ministripraktikant, nüüdne valitsusjuht, kes oli millegipärast teinud ummikusse jooksvast töövõimereformist oma isikliku mantra järgmisteks valimisteks, viis toore seaduseelnõu väe ja võimuga valitsusest riigikokku ja sealt esimesele lugemisele, kust see hoolimata puuetega inimeste korraldatud meeleavaldusest ja muudest tõsistest vastuargumentidest reformi- ja sotsipartei saadikute ühishäältega ka läbi läks. Eriti kummastav oli, kuidas selle nimel tehti „kahjutuks“ sotsist sotsiaalminister Helmen Kütt, kes endise sotsiaaltöötajana oli samuti nõudnud jõuliselt eelnõu remonti.

Suvepuhkuste ajal toimus veel igasuguseid põnevaid asju. Ja nüüd, kus täiesti irratsionaalse reformi stardieelnõu seisab oma 2. lugemine lävel ja teada on, et koalitsioon (reformierakond) on ette ära otsustanud ja seda väljagi öelnud, et seadus tuleb kiirelt ja praktiliselt muutmata kujul vastu võtta, on hea hetk teha tagasivaade sellele, kuidas Eesti poliitiline süsteem töötab ja milliseid võtteid seal kasutatakse.

Lugege ja uurige. Ehk tekib teil mõtteid, mille mõlgutamine teeb targemaks ja viib Eesti elu edasi.

Allikas: 
http://toovoime.wordpress.com/about/

Puuetega inimeste esindusorganisatsioonid valmistuvad uuteks pikettideks

21.08.2014

Valitsuskoalitsioon jätkab poolikult läbitöötatud töövõimereformi läbisurumist ega ilmuta soovi võtta kuulda sihtgrupilt ning asjatundjatelt saadud kriitikat ja põhjalikke ettepanekuid.

Poolt sotsiaalministeeriumi juhtiv töö- ja terviseminister Urmas Kruuse on meedias avaldanud lootust, et riigikogu võtab palju poleemikat tekitanud töövõimetoetuse seaduse paljudest lahtistest otstest hoolimata vastu juba varasügisel.

Kuigi riigikogu sotsiaalkomisjon hakkab eelnõule suvepuhkuste eel toimunud esimese lugemise järel esitatud rohkeid parandusettepanekuid arutama alles 25. ja 26. augustil toimuvatel istungitel, on sotsiaalministeerium ja Reformierakond saatnud välja manipuleeriva sõnastusega pressiteateid, milles püütakse jätta mulje, et valitsuskoalitsiooni samaks tähtajaks esitatud pisimuudatused on juba eelnõusse sisse viidud ja seadus on vastuvõtmiseks valmis.

„Kiire on takus sellepärast, et muidu jääb teema üles ja sadu tuhandeid inimesi puudutava reformi üle jätkuv avalik arutelu võib mõnegi erakonna jaoks ära rikkuda valimiste-eelse kampaania,” avas Linnalehele telgitaguseid üks koalitsioonipoliitik, kes soovis, et ajalehes ta nime ei nimetataks.

Tema sõnul tagab probleemse seaduse kiire vastuvõtmine kohe septembris või hiljemalt oktoobri algul selle, et see teema kaob mõneks ajaks päevakorrast – reform stardib ju kõige varem 2016. aasta jaanuaris, mis tähendab, et enne seda ei hakka juhtuma ka midagi hullu. Nii saab praegune valitsus endale vastu rinda taguda: näete, me seljatasime rumalad tagurlased, me toome Eesti puuetega inimeste heaks Euroopast kohale suured rahad ja viime otsustavalt ellu reformi, millest võidavad kõik. „Jamad hakkavad endast märku andma kõige varem uue valitsuse teisel tööaastal. Kogu supp tuleks aga ära süüa ülejärgmisel valitsusel, kuid nii kaugele ei mõtle mitte ükski poliitik,” lisas ta.

*

Soovimatus arvestada

Algse plaani järgi pidi töövõimetoetuse seadus vastu võetama juba aasta tagasi, mullu hilissügisel, seejärel nüüd jaanipäevaks. Puuetega inimeste organisatsioonide protestid, uuringufirma Saar Poll koostatud ja selgesõnaliselt probleemidele osutav mõjuanalüüs ning kevadel ootamatult toimunud valitsuse vahetus, millele uues koalitsioonis järgnesid erimeelsused sotsiaalsfääri juhtivate poliitikute seas, on seni suutnud seadusandja hakklihamasinat pidurdada.

Kahjuks on aga otsustajate poolel suurem osa viivitatud aastast niisama ära raisatud – seaduseelnõusse on puuetega inimeste “ärarääkimiseks” tehtud vaid käputäis väiksema tähtsusega pisiparandusi ning kõik oluline (omavalitsuste sotsiaalteenused, tööandjate motiveerimine, tulemuslik rehabilitatsioon jne), millest tulevikus sõltub reformi õnnestumine, on kangekaelselt kõrvale jäetud.

Neil põhjustel teatasidki puuetega inimesi esindavad organisatsioonid teisipäeval, et valmistuvad uuteks pikettideks kõigis maakondades, juhul kui riigikogu sotsiaalkomisjon otsustab reformi käivitava seaduseelnõu põhimõtteliste parandusteta ka teisele ja kolmandale lugemisele saata. Lõplik otsus tehakse komisjoni 25. ja 26. augusti istungitel sündiva otsuse põhjal.

Eelnõule on praeguseks esitatud ligi 20 parandusettepanekute paketti, millest enamikus nõutakse, et tervisehäiretega inimeste töövõimetuspensioni kallale ei tohi minna enne, kui on üheselt selge, kuidas riik kavatseb reformida rehabilitatsiooni- ja taastusravisüsteemi ning omavalitsuste sotsiaalteenuseid, mis aitaksid puuetega inimestel kodust välja pääseda ning praegusest aktiivsemalt tööl käima hakata. Kõige selle kohta annab aga riik praegu üksnes lubadusi, et kõik muutub paremaks ja saab korda.

*

Nõudmised on samad

Just samasugused nõuded andsid 17. juunil riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle ka esimese piketi korraldajad. Paraku pole ühtki neist arvestatud. „Meile on aetud üksnes udujuttu, meid on ka suve jooksul kutsutud nn kaasamise sildi all mitmele koosolekule, kus erinevat sorti tähtsad ametnikud on teinud ettekandeid ja kus siis meie organisatsioonide esindajatele on antud lõpuks ka viis minutit oma juttu rääkida. Enamasti on siis aga aeg läbi ning mõnel järgmisel korral võib-olla saame jälle viis minutit, et sama jutt maha rääkida,” teeb asjade käigust ülevaate pikettide korraldustoimkonna liige Tiia Sihver.

„Ei ole normaalne olukord, kus puuetega inimestele laotakse kohustusi juurde ja vähendatakse garantiisid, aga riigi kohustus puuetega inimestele midagi garanteerida ei parane,” selgitab Tallinna tehnikaülikooli õigusteaduse tudeng Sven Kõllamets, kes tegutseb ka kogemusnõustajana. Tema sõnul pole asi mitte selles, et puuetega inimesed ei tahaks töötada, teenida ja aktiivsed olla, vaid avalike teenuste puudumise tõttu riik sageli lihtsalt ei võimalda neil seda teha. „Kuidas tagada ise endale puuduvaid hädavajalikke teenuseid, kui karistuseks ka toetus veel peatatakse või ära võetakse?”

*

Vaja on tasuvuse kalkulatsioone

Reformi läbiviimiseks plaanib riik kulutada järgmisel kuuel aastal ligi 350 miljonit eurot, millest 180 miljonit eurot on Euroopa Liidu abiraha ja ülejäänu võetakse Eesti Töötukassasse kogunenud töötuskindlustusmaksetest. Vaid alla poole sellest rahast jõuaks sihtgrupini otseste teenuste näol, kuivõrd ülejäänu kuluks uue süsteemi administreerimisele. Samal ajal soovib riik kokku tõmmata töövõimekaoga inimestele makstavaid pensione, asendades need enamiku puhul väiksemate ja vähenevate töövõimetoetustega.

Valitsuskoalitsioon andis 11. augustil sotsiaalkomisjonile üle oma muudatusettepanekud töövõimereformi eelnõule, millega lükkuks poole aasta võrra edasi reformi algus ja tõuseks töötasu piir, alates millest hakkab töövõimetoetus vähenema. Kuid endiselt pole töövõimereformi rakenduskava, kus oleks näidatud konkreetsed tegevused, tähtajad ja kulutuste eelarve.

Sihtgrupil on palutud küll mitmel korral esitada arvamusi, kuid puuetega inimeste esindusorganisatsioonidega pole reformikava sisulises lõikes siiani läbi arutatud ega kooskõlastatud. Lisaks soovivad puuetega inimesed näha põhjendatud kalkulatsioone reformi majandusliku ja sotsiaalse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse kohta pärast 2020. aastat.

-------

Eelmisel piketil esitatud nõudmised, millega pole siiani arvestatud:

# Luua stipendiumid ja tugiprogrammid, mis suurendavad puuetega inimeste kvalifikatsiooni tööturul – toetavad hariduseta ja töökogemuseta puuetega inimesi ja teiste haavatavate sihtgruppide esindajaid, välistades reformi tulemusena nende sattumise elu hammasrataste vahele.

# Käivitada riiklik töökohtade loomise programm, sealhulgas sotsiaalsete töökohtade loomise programm ja motivatsioonipakett tööandjatele, kes palkavad osalise töövõimega töötajaid.

# Töövõimetoetuse maksmist ei saa seada sõltuvusse töötasu suurusest enne, kui on rakendatud adekvaatne süsteem, kuidas puudest/terviseseisundist tulenevad lisakulutused hüvitatakse.

# Lahendada sotsiaalteenuste kättesaadavuse probleem, milleks on vaja riigi ja omavalitsuste vahel saavutada kokkulepe teenuste ühtsete standardite (liigid, maht, õigustatud isikud jne) ja rahastamise vallas.

# Reformikavaga tuleb integreerida rehabilitatsiooni, abivahendite, erihoolekande ja omastehooldajate toetamise meetmed. Vaja on selgete prioriteetide seadmist (juba töötavad inimesed, tööturule sisenevad noored, omastehooldajad, töötada soovijad jne) reformi rakendamisel, et tagada ressursside kasutamise optimaalsus ja parim võimalik tulemus riigile.

Allikas: 
http://www.linnaleht.ee/592038/puuetega-inimeste-esindusorganisatsioonid-valmistuvad-uuteks-pikettideks

Lehed

  • « esimene
  • ‹ eelmine
  • …
  • 15
  • 16
  • 17
  • 18
  • 19
  • 20
  • 21
  • 22
  • 23
  • …
  • järgmine ›
  • viimane »
  • Omastehooldus meedias
  • EOH uudised
  • Teated
  • Eurocarers uudised
  • MTÜ Eesti Koduabi Selts
  • Telefon: 50 688 22
  • E-mail: info@omastehooldus.eu