Uus (hooldus)teenuste platvorm - HOPSTI

03.12.2019

HOPSTI on abivajaja ja teenusepakkuja digitaalne kohtumispaik.

Keskkonna kasutajateks on abivajajad, vabatahtlikud, teenusepakkujad ja kohalikud omavalitsused üle Eesti.

HOPSTI kasutamine on abivajajale ja vabatahtlikule TASUTA!

Abivajajaks on nii hooldatavad, hoolduskoormusega isikud, kui ka kõik teised argimuredega inimesed, kel on soov leida oma murele abi ja lahendusi. Eriti ootame platvormiga liituma omastehooldajaid, kuna nende tagasiside ja kasutajakogemus on projekti õnnestumiseks väga oluline. Kuid kõik kasutajad, olenemata abivajadusest, on oodatud liituma ja kasutama!

MIKS?

Meie eesmärk on muuta abi saamine, osutamine ja abivajaduse haldamine lihtsaks, kiireks ja mugavaks. Kõigile ja kõikjal üle Eesti. HOPSTI koondab ja jagab infot abi otsimise ja osutamise kohta. Lisaks motiveerib ja võimestab HOPSTI oma keskkonna kasutajaid leidma uusi lahendusi argimuredele ja avastama uusi (äri)võimalusi nii kodukandis kui ka kaugemal.

KELLELE?

HOPSTI keskkonda on oodatud kasutama abivajajad ja tegijad. Abivajajana ootame liituma kõiki inimesi, kel on vaja abi. Teenusepakkuja ehk tegijana, kes soovivad pakkuda abi, on oodatud nii äriettevõtted, eraisikud kui ka vabatahtlikud. Kohalikule omavalitsusele on HOPSTI tööriist, mis võimaldab efektiivselt hallata infot piirkonna abivajaduste, abivajajate ja teenusepakkujate kohta.
HOPSTI on partnerid on erinevad riiklikud, kohalikud, kogukondlikud organisatsioonid.

VÕIMESTAMINE

HOPSTI jaoks on oluline roll võimestamisel. Selleks on keskkonnas olemas e-õppe moodul, mis võimaldab end testida ja täiendada. Tahame aidata kaasa uute mikro-ettevõtlusvõimaluste loomiseks nii kogukondlikult kui ka kogukondade üleselt. Nii saame toetada uute ettevõtlusideede arengut ja elluviimist. E-õppe mooduliga saab tutvuda juba õige pea.

Tule, teeme üheskoos abi saamise, osutamise ja haldamise lihtsaks, kiireks ja mugavaks!

 

HOPSTIt kaasrahastab SA Innove/Euroopa Liidu Struktuurfond.

Allikas: 
https://www.hopsti.ee/meist/

Tuleval aastal väheneb puude taotlemisel bürokraatia

05.11.2019

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis võimaldab edaspidi muutumatu või progresseeruva seisundiga raske või sügava puudega lastele määrata puude ühekordselt kuni 16aastaseks saamiseni.

Lisaks saavad sotsiaalkindlustusameti ekspertarstid hinnata töövõimet välistavas seisundis tööealiste inimeste puudetaotlusi edaspidi terviseandmete alusel.

„Muudatuste jõustudes ei pea raske terviseseisundiga tööealised inimesed puude tuvastamiseks kirjeldama oma terviseseisundist tulenevaid piiranguid. Lisaks plaanime vähendada bürokraatiat väga keerulises seisus raske ja sügava puudega laste ja nende vanemate jaoks,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Praegune korraldus on abivajajatele ja nende lähedastele ebamõistlikult koormav.“

Muutumatu või progresseeruva seisundiga laste puhul lihtsustub puude taotlemine. „Praeguse seaduse järgi kehtib tuvastatud puude raskusaste kõige rohkem kolm aastat. See pole mõistlik lahendus laste jaoks, kelle seisund on muutumatu või süvenev,“ ütles minister Kiik. „Sellistel juhtudel saaks puude raskusastme määrata ka pikemaks ajaks, maksimaalselt kuni lapse 16aastaseks saamiseni. Pean oluliseks jätkata ka edaspidi tarbetu bürokraatia vähendamist puude raskusastme taotlemisel ning tervishoiu- ja sotsiaalkaitse valdkonnas tervikuna.“

Eestis oli 2019. aasta 31. märtsi seisuga keeruliste diagnoosidega raske ja sügava puudega ning muutumatute seisunditega lapsi ligikaudu 1800. Sotsiaalkindlustusamet menetles 2018. aastal 674 sellise seisundiga lapse puude taotlust.

Eesti Töötukassa 2017. ja 2018. aasta andmetel esitatakse töövõimet välistava seisundiga hindamise taotluseid aastas keskmiselt 1400–1500. Umbes 90% juhtudest on inimene koos töövõime hindamisega taotlenud ka puude raskusastme tuvastamist. Sotsiaalkindlustusamet tegi 2018. aastal 1257 ekspertiisi, kus puuduva töövõimega inimesel tuvastati ka puue.

Töövõimet välistav seisund on eriti raske ja muutumatu terviseseisund, mis põhjustab täielikku töövõimetust ehk töövõime puudumist. Taolised seisundid on näiteks IV astme vähkkasvaja, väljakujunenud dementsus, raske või sügav vaimne alaareng, samuti olukorrad, kus inimene saab dialüüsravi, on juhitaval hingamisel või püsivalt voodihaige. Töövõimet välistava seisundi korral võib hindamise läbi viia lihtsustatud korras: ekspertarst kontrollib terviseandmete põhjal välistava seisundi esinemist ning koostab eksperdiarvamuse.

Muudatused on planeeritud jõustuma 1. märtsist 2020.

Allikas: 
https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2019/10/30/tuleval-aastal-vaheneb-puude-taotlemisel-burokraatia

Ilmunud on teine Dementsuse Kompetentsikeskuse uudiskiri

30.10.2019

Kõik inimesed on väärtuslikud ja tunneme elust rõõmu sellisena nagu oleme,  arvati Paide Arvamusfestivalil. Viljandis toimunud konverentsil räägiti põhjalikult ennetavatest sekkumistest kerge tajuhäire korral. Narvas aga toodi välja, et inimese põhivajadused ei muutu ei vanuse ega haigusega. Anname ülevaate kus toimuvad järgmised tugigrupid ja mida tehakse mälukohvikutes.  Head lugemist! 

Tutvu uudiskirjaga SIIN!

Tutvuge täiendavalt Dementsuse Kompetentsikeskuse tegevusega SIIN ja tellige endale juba järgmine uudiskiri.

Allikas: 
https://mixyioxf.smai.ly/browser/j9im41R3g3Ycxf03zYzurgdQ-9OydpEuie3CBAE6KwCWsNlEPJiWITGPjYea3q39GHvEkNma-ryrCf6fLReqSd9K31QYD8Cei9m4Jnnx6_85ZsdNCNdyR3SwuEovGePIUZ6yCxJ8_mb01B4FFFmvCA,,/

Lehed