Valitsusliidu aluspõhimõtted 2019-2023 Sotsiaalse turvalisuse edendamisel

11.04.2019

Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna valitsusliidu aluspõhimõtted 2019-2023 on avalikustatud.

Eessõna kohaselt on Eesti Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa Erakond kokku leppinud soovis kanda ühiselt valitsusvastutust, lähtudes Eesti riigi ja inimeste huvidest. Valitsusleppes on sõnastatud olulised põhimõtted sotsiaalvaldkonnas, eesmärgiga ehitada lasterikast, vaba ja kaitstud, sidusa ühiskonna ning tõhusa valitsemisega riiki.

Järgnevalt ülevaade Valitsusleppes välja toodud põhimõtted sotsiaalse turvalisuse edendamiseks.

• Kaasame eakaid ühiskondlikult oluliste küsimuste aruteludesse läbi eakate nõukogude.

• Jätkame seeniorite teenusmajade loomist, mis tagavad eakatele nii hoolekande kui ka olmeteenused.

• Seame eesmärgiks erakorralise pensionitõusu, et tõsta eakate toimetulekut ja heaolu.

• Kehtestame üleriigilised põhimõtted hooldajatoetuse maksmiseks.

• Kujundame püsiva puude tõestamise süsteemi lihtsamaks ja inimsõbralikumaks.

• Laiendame õendusteenuse kättesaadavust nii kodus kui hooldekodudes.

• Seame eesmärgiks parandada erivajadusega inimeste abivahendite kättesaadavust.

• Laiendame puuetega laste ja noorte õppevõimalusi.

• Kaasajastame erivajadustega inimeste teenuste ja toetuste korralduse ning rahastuse.

• Loome arusaadavad reeglid sotsiaalteenuste eest tasumisel maksimaalse omaosaluse määramiseks, lähtudes põhimõttest, et koduteenused peaks olema inimesele soodsamad kui hooldekodusse paigutamine.

• Parandame elukeskkonna ligipääsetavust kõigi valdkondade üleselt.

• Jätkame koostöös omavalitsustega intellektihäirega inimeste elukeskkonna parandamist ja teenuste (sh ööpäevaringsete) arendamist.

• Käivitame innovaatilisi lahendusi koduse toimetuleku ja hoolduse toetamiseks.

• Töötame välja Eestile sobiva vabatahtlike koostöömudeli hoolekandes.

• Tagame kooliaja lõppedes kõigile mitteiseseisvatele puudega noortele koha, kuhu edasi suunduda.

• Suurendame kodus pakutavate sotsiaalteenuste (sh hooldusteenuste) mahtu, valikut ja kvaliteeti.

• Suurendame nii rehabilitatsiooni kui ka taastusravi võimalusi.

• Paneme rõhku pikaajalise hoolduse valdkonnas töötavate spetsialistide väljaõppele ja täiendharidusele.

• Jätkame hooldust vajavatele keerulisematele sihtgruppidele (nt dementsusega inimesed, autismispektrihäirega inimesed) pakutavate teenuste ja hooldekodukohtade arendamist ja kaasajastamist.

• Jätkame sundüürnike ja represseeritute andmebaasi täpsustamist ning analüüsime koostöös omavalitsuste, Eesti Üürnike Liidu, Eesti Memento Liidu ja Eesti Omanike Keskliiduga võimalikke lahendusi.

Täiendavalt on sotsiaalse turvalisuse edendamisel kirjeldatud Pensioni II samba reformimiskava.

 

Kirjeldatud põhimõtted ja nende elluviimine on olulised sotsiaalse turvalisuse edendamiseks ning väärivad seetõttu pidevat jälgimist, et veenduda nende rakendumises.

Seni on sotsiaalministeeriumis olnud valdkonnad jaotatud kahe ministri vahel. Uus arvatav koalitsioon on kaks ametikohta ühendanud ühtseks sotsiaalministriks ning keskerakond pakub ametikohale seni peaministri bürood juhtinud Tanel Kiike.

Allikas: 
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/loe-taismahus-koalitsioonilepet-keskerakonna-ekre-ja-isamaa-volikogud-kinnitasid-tulevase-voimuliidu-plaanid?id=85835065

Omavalitsustel peagi võimalus arendada kodus elamist toetavaid teenuseid

08.04.2019

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas määruse, millega toetatakse kohalikke omavalitsusi tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamisel ja pakkumisel. Eesmärk on vähendada inimeste hoolduskoormust, soodustada töötamist ja parandada inimeste iseseisvat toimetulekut. Taotlusvooruks on ette nähtud seitse miljonit eurot. Plaanide kohaselt kuulutab Sihtasutus Innove taotlusvooru aprilli lõpus välja.

„Iga inimene soovib elada võimalikult väärikalt ja iseseisvalt oma kodus. Seetõttu on oluline arendada just neid kohaliku omavalitsuse teenuseid, mis seda ka toetaksid,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Kvaliteetsemate teenuste läbi paranevad erivajadusega inimeste võimalused igapäevaeluga toime tulla nii koduses keskkonnas kui ka ühiskonnas laiemalt, sealhulgas tööturul. Samuti vähendab see oluliselt lähedaste hoolduskoormust ja annab ka neile paremad võimalused eneseteostuseks.“

Toetust saab taotleda näiteks eakatele mõeldud päevahoiu- või intervallhooldusteenuse, koduteenuse, tugiisikuteenuse ja isikliku abistaja teenuse arendamiseks. Taotlusvoorus on võimalik saada toetust ka omastehooldajaid toetavate teenuste ja integreeritud hoolekandeteenuste arendamiseks. „Omastehooldajatele mõeldud tugiteenuste eesmärk on aidata kaasa hoolduskoormusega inimeste elukvaliteedi paranemisele ning toetada inimeste töö ja pereelu ühitamist,“ ütles minister Iva. „Integreeritud hoolekandeteenuste puhul on võimalik, sõltuvalt olukorrast, ühendada erinevad teenused ja tegevused. Näiteks siduda omavahel koduteenus ja tugiisikuteenus.“

Koduteenusega abistatakse inimest tema koduses keskkonnas, aidatakse toidukaupu koju tuua, koristada või küttepuid tuppa tuua. Samal ajal võib inimene vajada lisaks veel tugiisikuteenust, millega toetatakse inimest väljaspool kodu. 

Seekord on avatud taotlusvoorus lisaks omavalitsustele võimalik taotlus esitada ka erasektoril. Viimasele siiski kehtib nõue kaasata projekti ka kohalik omavalitsus.

Lisainfo:

Allikas: 
https://www.sm.ee/et/uudised/omavalitsustel-peagi-voimalus-arendada-kodus-elamist-toetavaid-teenuseid

Erihoolekandeteenustele pääseb nüüdsest lihtsamini

08.04.2019

Aprillis jõustus sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, mis võimaldab raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealisel inimesel saada erihoolekandeteenuseid, pöördudes otse sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja poole.

„Muudatuste eesmärk on lühendada ja lihtsustada inimese erihoolekandeteenuste saamise teekonda. Enam ei pea teenuse taotlemisel esitama selliseid lisadokumente nagu rehabilitatsiooniplaan või psühhiaatri hinnang. „Varem võis teenuse saamiseks vajalike dokumentide kogumine kesta 3–4 kuud. Kõik sõltus sellest, kui ruttu sai inimene aja psühhiaatri või rehabilitatsioonimeeskonna juurde. Nüüd suhtleb inimene ainult meie juhtumikorraldajaga, kes teeb teenuse saamise otsuse 40 tööpäeva jooksul,“ seletas sotsiaalkindlustusameti teenuste osakonna nõunik Katrin Tsuiman seadusemuudatuse tagamaid.

Inimese toetusvajadust hinnatakse seitsmes eluvaldkonnas, mis on elukvaliteedi tagamiseks vajalikud: sotsiaalsed suhted, vaimne tervis, füüsiline tervis, hõive ja õppimine, vaba aeg ja huvitegevus, elukeskkond ning igapäevaelu toimingud.

Toetusvajaduse hindamisel vaadatakse kõige pealt läbi riiklikes andmebaasides olev info. „See võib olla haridussüsteemis tehtud individuaalne arengukaart, teenuseosutajate kokkuvõtted ja hinnangud, töövõimehindamise hinnangud, varasemad rehabilitatsiooniplaanid, puude taotlemisel esitatud hinnangud, lubatud terviseinfosüsteemi andmed diagnoosi kohta. Suheldakse ka omavalitsusega ja uuritakse varasema teenuste kasutamise kohta,“ seletas Tsuiman. Ta lisas, et andmeid täiendatakse hindamise käigus inimeselt ja tema lähedastelt saadud infoga hetkeolukorra kohta.

Tuginedes kogutud andmetele, otsustab sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja, kas inimese toimetuleku tagamiseks läheb vaja just erihoolekandeteenuseid või piisab teistest sotsiaalhoolekande abimeetmetest. Kui vaja läheb viimast, kontakteerub juhtumikorraldaja teiste sotsiaalhoolekande organisatsioonide või kohaliku omavalitsusega ning teavitab neid abivajavast inimesest.

Erihoolekandeteenused on mõeldud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealistele, kes vajavad vaimse tervise tõttu juhendamist, nõustamist, kõrvalist abi, hooldust ja/või järelevalvet. Möödunud aasta 31. detsembri seisuga kasutas erihoolekandeteenuseid 5 725 inimest ning teenuste eelarve oli 27,3 miljonit eurot.

Lisainfot erihoolekande teenuste kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. Ameti kodulehelt leiab ka juhtumikorraldajate kontaktid, kelle poole erihoolekandeteenuste osas pöörduda.

Allikas: 
https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/erihoolekandeteenustele-paaseb-nuudsest-lihtsamini

Lehed