Jump to navigation

Avaleht

Eesti Omastehooldus

  • Avaleht
  • Ühingust
  • Projektid
  • Üritused
  • Kasulik teada
  • Uudised

Sa oled siin

  1. Avaleht ›
  2. Uudised ›

Minister Kiik: ligipääsetavus hoonetele ja teenustele on paranemas

16.05.2019

„Ühiskonna teadlikkus ligipääsetavuse olulisusest kasvab pidevalt ja üha enam hooneid, teenuseid ja tooteid on ligipääsetavamad kui kunagi varem,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik täna toimuval rahvusvahelisel ligipääsetavuse päeval.

„Samas on selge, et valdkonnas on veel väga palju arenguruumi ning siin on võimalik koos palju ära teha, et olukorda veelgi enam parandada,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Sellele on mõistlik mõelda igas valdkonnas, näiteks ehitussektoris peaks ligipääsetavusega arvestama juba hoone projekteerimisel. Ligipääsetavuse tagamine laiendab oluliselt nende inimeste ringi, kes saavad mõnda teenust või toodet kasutada ning kaasava elukeskkonna põhimõtete järgimine on tähtis. Ministeerium on võtnud lähiaastate südameasjaks transpordikorralduse ja -vahendite ligipääsetavuse korrastamise, sest ühiskonnas aktiivselt osalemise eeldus on, et inimesel on võimalik iseseisvalt igal pool ringi liikuda.“    

Näiteks sõlmisid sotsiaalministeerium ja MTÜ Ligipääsetavuse Foorum lepingu, et analüüsida Eesti olulisimate ühistranspordi sõlmpunktide ja peatuste ligipääsetavust erivajadusega inimestele. Analüüsi tulemusel selgub, kui suur osa sõlmpunktidest ja peatustest vajab kohandusi ning mis on selle maksumus. Kohalike omavalitsuste korraldatava sotsiaaltransporditeenuse sidumiseks tavatranspordiga on vaja muuta ühistransport ja selle tehiskeskkond ligipääsetavaks. Selleks on vaja analüüsida praegust olukorda ja vajadusi. Sõlmpunktide analüüsi raport esitatakse ministeeriumile 2020. aasta alguses.

Lisaks on praegu käimas pilootprojekt, mille tulemusena soovitakse uurida erinevaid võimalusi luua ühetaoline transpordikorraldus üle Eesti, kus sotsiaaltransport on loomulik osa tavatranspordist. Katseprojekti on praegu kaasatud kaks ühistranspordikeskust – Pärnumaa, Kagu ning lisaks ka Saaremaa Vallavalitsus. Riik otsib projekti praegu veel üht partnerit.

2018. aasta alguses moodustasid 65-aastased ja vanemad inimesed Eesti elanikkonnast 19,6%. Statistikaameti prognooside kohaselt kasvab nende osakaal aastaks 2040 rahvastikust umbes 27-28 protsendini. Koos rahvastiku vananemisega suureneb ka erivajadusega inimeste osakaal. Samas võidavad paremast ligipääsetavusest ka näiteks väikeste lastega vanemad ja ajutise tervisekaotusega inimesed.

Allikas: 
https://www.sm.ee/et/uudised/minister-kiik-ligipaasetavus-hoonetele-ja-teenustele-paranemas

Vabariiklik puuetega inimeste XXIV kultuurifestival

07.05.2019

Eesti Puuetega Inimeste Koda korraldab puuetega inimestele kultuurifestivali alates 1993. aastast. Tegemist on unikaalse ja kõige pikaajalisema traditsiooniga puuetega inimeste kultuurisündmusega Eestis, millel astuvad ülesse lauljaid, tantsijaid, instrumentalistid ja näitetrupid üle Eesti. Igal aastal jõuab publikuni umbes 30 erinäolist etteastet nii lastelt, täiskasvanutelt kui ka eakatelt.

2019. aastal toimub kultuurifestival 24.-25. mail Rakvere Teatris ja seda Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja eestvedamisel. Festivalile on oodatud esinema nii kollektiivid kui ka üksikesinejad.

Pane tähele, et käesoleval aastal on muudatus ka festivali korralduses:

  • Esimesel päeval esinevad kollektiivid, keda hindab 5-liikmeline žürii. Ootame võistlema erivajadusega inimeste kollektiive 15 minutilise kavaga VABAL TEEMAL. Palume kava pikkusest rangelt kinni pidada.
  • Teisel päeval on Vaba lava, kuhu on oodatud kollektiivid, kes soovivad lihtsalt esineda, ennast näidata. Esinejatel tuleb kava pikkus eelnevalt kooskõlastada!

Selleks, et festivalil esineda ja lavale pääseda on vajalik eelregistreerida, sellest tuleb täita ankeet ning edastada virukoda@virukoda.ee

Lisaküsimuste korral võta ühendust:  virukoda@virukoda.ee  või telefonil 53429043

Allikas: 
https://www.epikoda.ee/vabariiklik-puuetega-inimeste-xxiv-kultuurifestival/

Dementsusega inimestele kohandatakse 806 hooldekodukohta

07.05.2019

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas 26. aprillil käskkirja, millega toetatakse 806 hooldekodukoha kohandamist dementsusega inimestele. Riik rahastab 682 senise hooldekodukoha kohandamist ja 124 uue teenusekoha loomist kokku 1 485 000 euro eest.  

„Turvaline ja dementsusesõbralik füüsiline keskkond toetab nii abivajajat kui ka hooldekodu töötajat,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Kvaliteetse teenuse pakkumiseks on oluline – lisaks heaolu toetavale ja turvalisele keskkonnale – ka spetsialistide pädevus. Kui hooldekodu füüsiline keskkond vastab dementsusega inimese vajadustele ja eripäradele, on ka hooldekodu töötajal parem pakkuda inimesele tuge ja kvaliteetsemat teenust. Möödunud aastal alustas oma tegevusega dementsuse kompetentsikeskus, mille üks eesmärk on tõsta teenuseosutajate ja omavalitsuste teadlikkust dementsusest ja valdkonnaga seotud spetsialistide pädevust. Dementsusesõbralike hooldekodudega parandame abi kättesaadavust ja kvaliteeti.“

Toetuse andmise eesmärk on parandada üldhooldusteenusel olevate dementsusega inimeste turvalisust, suurendada üldhooldusteenuse pakkujate võimekust osutada dementsusega inimestele teenust ning soodustada dementsusega inimestele mõeldud spetsiaalsete abivahendite kasutamist. Toetatakse kohanduste tegemisest tingitud kulusid, näiteks ehitus-, sise- või maastikuarhitektuurialased tööd. Lisaks ka dementsusega inimese erivajadusest tuleneva statsionaarse mööbli, seadmete ja inventari soetamist või paigaldamist. Muu hulgas võimaldatakse hoolekandeasutustele soetada ka tänapäevaseid abitehnoloogiaid. Toetuse maksimaalne osakaal projekti kogumaksumusest on 85%.

Märtsis lõppes taotlusvoor dementsusesõbralike teenusekohtade kohandamiseks. Taotlusi esitati neljateistkümnest maakonnast kokku 38 taotlust, neist rahastatakse 26 taotlust. Kohtade kohandamiseks ja uute loomiseks taotleti kokku 2,2 miljonit eurot.

Muu hulgas on sel aastal kavas luua riigi rahastusel uus innovaatiline eakate kodu dementsusega inimestele. Rajatava hooldekodu eesmärk on lisaks tänapäevase kvaliteetse hooldusteenuse pakkumisele tulevikus olla nii õppe- ja praktikabaas kui ka koht, kus testitakse tõenduspõhiseid innovaatilisi tehnoloogilisi lahendusi, mida Eestis varasemalt rakendatud ei ole. Samuti jätkatakse Tervise Arengu Instituudi poolt dementsuseteemalist pilootkoolitust hoolekandeasutuste sisekoolitajatele. 

Dementsuse levimus maailmas 65-aastaste või vanemate inimeste hulgas on 6-8% ja see on tõusutendentsiga. Eestis on dementsus tugevalt aladiagnoositud - diagnoositud inimeste arv moodustab umbes 10% tegelikest juhtudest. Eestis hinnatakse olevat ligikaudu 15 000-21 000 dementsussündroomiga inimest. Eesti Haigekassa andmetel oli aastatel 2013–2017 esmakordselt dementsuse diagnoosi saanud inimesi kokku 17 682, keskmiselt lisandub aastas 3500 dementsussündroomi diagnoosiga inimest.

Vaata ka: http://eludementsusega.ee/dementsuse-kompetentsikeskus

Allikas: 
https://www.sm.ee/et/uudised/dementsusega-inimestele-kohandatakse-806-hooldekodukohta

Lehed

  • « esimene
  • ‹ eelmine
  • …
  • 15
  • 16
  • 17
  • 18
  • 19
  • 20
  • 21
  • 22
  • 23
  • …
  • järgmine ›
  • viimane »
  • MTÜ Eesti Koduabi Selts
  • Telefon: 50 688 22
  • E-mail: info@omastehooldus.eu