Jump to navigation

Avaleht

Eesti Omastehooldus

  • Avaleht
  • Ühingust
  • Projektid
  • Üritused
  • Kasulik teada
  • Uudised

Sa oled siin

  1. Avaleht ›
  2. Uudised ›

Parem hoolekandeteenus tähendaks riigile 150 miljonit lisaeurot aastas

03.02.2020

Sotsiaalministeerium otsib lahendusi hoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamiseks. Pikaajalise hoolduse süsteemi korrastamine nõuab aastas 150 miljonit eurot lisaraha.

Sotsiaalminister Tanel Kiik rääkis, et üks oluline eesmärk on pakkuda inimestele rohkem vajalikke teenuseid kodus, sest kodus on vanaduspõlve mugavam veeta ning riigi ja kohaliku omavalitsuse jaoks on see odavam.

Praegu ei ole omastehooldajad teenuste valiku ja kättesaadavusega rahul, paljude hoolduskoormus on nii suur, et pereliiget aidates nad ise tööle ei saa.

Euroopa omastehooldajate ühenduse juhatuse liikme Ivar Paimre sõnul võiksid täna olemas olla koduteenus, isikliku abistaja teenus ja tugiisiku teenus. "Mille põhirõhk ongi toetada iseseisvat toimetulekut ja mis oma olemuselt pakuks ka leevendust ja vaba aega lähedasele," rääkis Paimre.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on see tõsine murekoht ja kui siin muutusi ei tule, siis nende inimeste osakaal kasvab.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul vajavad omavalitsused ja riik hoolekandeteenuste kättesaadavuse korrastamiseks lisaraha kokku ligi 150 miljonit eurot aastas. Lisaks riigieelarvele ning Euroopa Liidu toele on valitsuses arutatud maksusoodustuste loomist näiteks tööandjale.

"Juhul kui nad otsustavad näiteks oma töötaja või siis oma töötaja vanemate pereliikmete eest tasuda hooldekodu arveid, Et neil oleks siis õigus seda teha ilma selle eest sotsiaal- ja tulumaksu maksmata. Täpselt nii nagu täna on võimalik ka erinevaid tervisekulutusi toetada iga 300 euro eest kvartalis. Sarnane põhimõte võiks ka siin kehtida," rääkis Tanel Kiik.

Lisaks leiti eelmisel nädalal valitsuse kabinetiistungil, et hooldekodu tasu võiks maha arvata ka tuledeklaratsioonist.

"See võib tähendada ka seda, et tegelikkuses suure hoolduskoormusega omastehooldaja sellisest meetmest ei pruugi abi saadagi, kes ei ole mõnda aega juba tööturul näiteks osalenud. See abi võib olla tema jaoks mööda läinud," märkis Paimre.

Neid ettepanekuid hakkab analüüsima rahandusministeerium.

"Täna on statistiliselt pereliikmete omaosalus selliste hooldekodu teenuste puhul 80 protsenti. Ehk ainult 20 protsenti katab kohalik omavalitsus, ülejäänud kulu jääb perele ja konkreetsele inimesele, kes seda teenust vajab. Kahjuks see osakaal on järk-järgult tõusnud," lausus sotsiaalminister Kiik.

Kiik ütles, et ka omaosaluse suuruse määramisele otsitakse lahendust.

Allikas: 
https://www.err.ee/1031151/parem-hoolekandeteenus-tahendaks-riigile-150-miljonit-lisaeurot-aastas

Tanel Kiik: riik ja omavalitsused peavad senisest enam panustama hoolekandesse

03.02.2020

Hoolekande valdkonnas on lähiaastatel vaja arendada neid kohaliku omavalitsuse teenuseid, mis võimaldavad inimesel elada võimalikult kaua oma kodus. Valdkonna rahapuuduse leevendamiseks ja kvaliteetsete tugiteenuste tagamiseks tutvustas sotsiaalminister Tanel Kiik eile valitsuskabinetis võimalikke lahendusi.
 
Sotsiaalministeerium soovib edasi liikuda vajaduspõhise lahendusega, kus inimene maksab teenuse eest nii palju, kui talle on jõukohane, kuid sealjuures suureneb riigi ja kohalike omavalitsuste panus hooldusteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel. Valitsus andis sotsiaalministeeriumile koostöös rahandusministeeriumiga ülesande analüüsida võimalust vabastada tööandjad erisoodustusmaksust, kui nad soovivad oma endiseid või praeguseid töötajaid toetada hooldekoduteenuse eest maksmisel, samuti analüüsida ka võimalikku täiendavat tulumaksuvabastust abivajaja ülalpidajale. Lisaks otsustati, et hoolekande teenuste korraldamine peab toimuma kohalike omavalitsuste ja riigi koostöös nii, et riik võtab senisest suurema rolli arendada ja osutada selliseid pikaajalise hoolduse teenuseid, mida omavalitsustel ei ole võimalik või mõistlik ise välja arendada ja osutada.
 
Sotsiaalministeeriumi hinnangul on kohalike omavalitsuste ja riigi hoolekandeteenuste korraldamise lisaraha vajadus kokku ligikaudu 150 miljonit eurot aastas. Minister Tanel Kiige sõnul on oluline selgeks rääkida, kuidas peaks toimima kulude jaotus ja leida jätkusuutlik lahendus, mis seab esikohale inimeste heaolu tagamise ka tulevikus. „Peame andma inimestele võimaluse elada väärikalt ja võimalikult kaua oma kodus. Selleks on vaja valdkonda suunata lisaraha ja arendada teenuseid nagu tugiisikuteenus, koduteenus, isikliku abistaja teenus jpm,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Hooldekodu peaks olema võimalike lahenduste järjekorras hilisem variant, kui teistest tugiteenustest enam ei piisa, et tagada inimesele heaolu oma kodus.“ 
 
Minister Kiige sõnul peab ühelt poolt parandama hoolekandeteenuste kättesaadavust, sealhulgas suurendama teenuste mahtusid ja laiendama teenuse saajate ringi. Teisalt peab vähendama abisaajate ja nende lähedaste koormust ning omaosalust teenuste eest tasumisel. „Abivajaja hooldamine või vajalike hooldusteenuste eest tasumine ei tohi seada lähedasi toimetulekuraskustesse. Kelleltki ei saa oodata, et ta selle pärast töötamise katki jätab või loobub oma enda pere ülalpidamisest,“ ütles minister Kiik. „Nii eakate kui erivajadusega inimeste osakaal rahvastikus suureneb ja juba praegu põhjustab lähedaste hooldamine paljude inimeste tööturult eemale jäämist.“ 
 
2018. aasta tööjõu-uuringu andmetel oli hoolduskoormuse tõttu tööturult eemal ligikaudu 8000 inimest ja 5000 inimest töötas seetõttu osaajaga. Eesti sotsiaaluuringu 2016. aasta andmetel abistas või hooldas oma lähedast umbes 65 000 inimest. Maailmapank on välja toonud, et Eesti avaliku sektori pikaajalise hoolduse kulud peaksid kasvama vähemalt 2-2,5%-le SKPst, et liikuda tulemuslikuma pikaajalise hoolduse süsteemi suunas – praegu moodustavad pikaajalise hoolduse teenuste kulud umbes 0,4% SKPst. 
 
Sotsiaalministeerium kutsus 2019. aastal kokku töörühmad, kus mõeldi koos valdkonna ekspertide ja huvikaitse organisatsioonidega läbi, kuidas peaks pikaajalist hooldust tulevikus Eestis korraldama. Üks ülesanne on panna olemasolevad teenused toimima abivajaja jaoks mõistlikult ja loogiliselt. Praegu korraldavad ja rahastavad vajalikku abi nii kohalikud omavalitsused (nt hooldekodud, koduteenus, isikliku abistaja teenus jt), sotsiaalkindlustusamet (erihoolekande teenused) kui haigekassa (õendusabi teenused). Abivajajale on süsteem killustunud ja vajalikud teenused pole alati vajalikus mahus kättesaadavad.

Allikas: 
https://www.sm.ee/et/uudised/tanel-kiik-riik-ja-omavalitsused-peavad-senisest-enam-panustama-hoolekandesse

Reporteritund. Eluiga pikeneb, hoolduskoormus suureneb

26.01.2020

Eesti sotsiaaluuringute andmetel oli meil viis aastat tagasi suurusjärgus 65 tuhat inimest, kes abistas või hooldas oma leibkonna liiget; ametliku hooldajana oli registreeritud kümme korda vähem ehk 6800 inimest.

Enne eelmisi valimisi räägiti omastehooldajate koormusest olulise teemana! Järgnenud vaikuselt kergitab katet kolmapäevane "Reporteritund", kus on külas Häli Tarumi Sotsiaalministeeriumist, Marion Teder CareMate'ist ja vabatahtlik omastehoolduse entusiast Ivar Paimre.

Kuula saadet järele siit!

 

Allikas: 
https://vikerraadio.err.ee/1021783/reporteritund-eluiga-pikeneb-hoolduskoormus-suureneb

Lehed

  • « esimene
  • ‹ eelmine
  • …
  • 10
  • 11
  • 12
  • 13
  • 14
  • 15
  • 16
  • 17
  • 18
  • …
  • järgmine ›
  • viimane »
  • MTÜ Eesti Koduabi Selts
  • Telefon: 50 688 22
  • E-mail: info@omastehooldus.eu