Uudised

Vabariiklik puuetega inimeste XXIV kultuurifestival

07.05.2019

Eesti Puuetega Inimeste Koda korraldab puuetega inimestele kultuurifestivali alates 1993. aastast. Tegemist on unikaalse ja kõige pikaajalisema traditsiooniga puuetega inimeste kultuurisündmusega Eestis, millel astuvad ülesse lauljaid, tantsijaid, instrumentalistid ja näitetrupid üle Eesti. Igal aastal jõuab publikuni umbes 30 erinäolist etteastet nii lastelt, täiskasvanutelt kui ka eakatelt.

2019. aastal toimub kultuurifestival 24.-25. mail Rakvere Teatris ja seda Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja eestvedamisel. Festivalile on oodatud esinema nii kollektiivid kui ka üksikesinejad.

Pane tähele, et käesoleval aastal on muudatus ka festivali korralduses:

  • Esimesel päeval esinevad kollektiivid, keda hindab 5-liikmeline žürii. Ootame võistlema erivajadusega inimeste kollektiive 15 minutilise kavaga VABAL TEEMAL. Palume kava pikkusest rangelt kinni pidada.
  • Teisel päeval on Vaba lava, kuhu on oodatud kollektiivid, kes soovivad lihtsalt esineda, ennast näidata. Esinejatel tuleb kava pikkus eelnevalt kooskõlastada!

Selleks, et festivalil esineda ja lavale pääseda on vajalik eelregistreerida, sellest tuleb täita ankeet ning edastada virukoda@virukoda.ee

Lisaküsimuste korral võta ühendust:  virukoda@virukoda.ee  või telefonil 53429043

Allikas: 
https://www.epikoda.ee/vabariiklik-puuetega-inimeste-xxiv-kultuurifestival/

Dementsusega inimestele kohandatakse 806 hooldekodukohta

07.05.2019

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas 26. aprillil käskkirja, millega toetatakse 806 hooldekodukoha kohandamist dementsusega inimestele. Riik rahastab 682 senise hooldekodukoha kohandamist ja 124 uue teenusekoha loomist kokku 1 485 000 euro eest.  

„Turvaline ja dementsusesõbralik füüsiline keskkond toetab nii abivajajat kui ka hooldekodu töötajat,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Kvaliteetse teenuse pakkumiseks on oluline – lisaks heaolu toetavale ja turvalisele keskkonnale – ka spetsialistide pädevus. Kui hooldekodu füüsiline keskkond vastab dementsusega inimese vajadustele ja eripäradele, on ka hooldekodu töötajal parem pakkuda inimesele tuge ja kvaliteetsemat teenust. Möödunud aastal alustas oma tegevusega dementsuse kompetentsikeskus, mille üks eesmärk on tõsta teenuseosutajate ja omavalitsuste teadlikkust dementsusest ja valdkonnaga seotud spetsialistide pädevust. Dementsusesõbralike hooldekodudega parandame abi kättesaadavust ja kvaliteeti.“

Toetuse andmise eesmärk on parandada üldhooldusteenusel olevate dementsusega inimeste turvalisust, suurendada üldhooldusteenuse pakkujate võimekust osutada dementsusega inimestele teenust ning soodustada dementsusega inimestele mõeldud spetsiaalsete abivahendite kasutamist. Toetatakse kohanduste tegemisest tingitud kulusid, näiteks ehitus-, sise- või maastikuarhitektuurialased tööd. Lisaks ka dementsusega inimese erivajadusest tuleneva statsionaarse mööbli, seadmete ja inventari soetamist või paigaldamist. Muu hulgas võimaldatakse hoolekandeasutustele soetada ka tänapäevaseid abitehnoloogiaid. Toetuse maksimaalne osakaal projekti kogumaksumusest on 85%.

Märtsis lõppes taotlusvoor dementsusesõbralike teenusekohtade kohandamiseks. Taotlusi esitati neljateistkümnest maakonnast kokku 38 taotlust, neist rahastatakse 26 taotlust. Kohtade kohandamiseks ja uute loomiseks taotleti kokku 2,2 miljonit eurot.

Muu hulgas on sel aastal kavas luua riigi rahastusel uus innovaatiline eakate kodu dementsusega inimestele. Rajatava hooldekodu eesmärk on lisaks tänapäevase kvaliteetse hooldusteenuse pakkumisele tulevikus olla nii õppe- ja praktikabaas kui ka koht, kus testitakse tõenduspõhiseid innovaatilisi tehnoloogilisi lahendusi, mida Eestis varasemalt rakendatud ei ole. Samuti jätkatakse Tervise Arengu Instituudi poolt dementsuseteemalist pilootkoolitust hoolekandeasutuste sisekoolitajatele. 

Dementsuse levimus maailmas 65-aastaste või vanemate inimeste hulgas on 6-8% ja see on tõusutendentsiga. Eestis on dementsus tugevalt aladiagnoositud - diagnoositud inimeste arv moodustab umbes 10% tegelikest juhtudest. Eestis hinnatakse olevat ligikaudu 15 000-21 000 dementsussündroomiga inimest. Eesti Haigekassa andmetel oli aastatel 2013–2017 esmakordselt dementsuse diagnoosi saanud inimesi kokku 17 682, keskmiselt lisandub aastas 3500 dementsussündroomi diagnoosiga inimest.

Vaata ka: http://eludementsusega.ee/dementsuse-kompetentsikeskus

Allikas: 
https://www.sm.ee/et/uudised/dementsusega-inimestele-kohandatakse-806-hooldekodukohta

Valitsusliidu aluspõhimõtted 2019-2023 Sotsiaalse turvalisuse edendamisel

11.04.2019

Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna valitsusliidu aluspõhimõtted 2019-2023 on avalikustatud.

Eessõna kohaselt on Eesti Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa Erakond kokku leppinud soovis kanda ühiselt valitsusvastutust, lähtudes Eesti riigi ja inimeste huvidest. Valitsusleppes on sõnastatud olulised põhimõtted sotsiaalvaldkonnas, eesmärgiga ehitada lasterikast, vaba ja kaitstud, sidusa ühiskonna ning tõhusa valitsemisega riiki.

Järgnevalt ülevaade Valitsusleppes välja toodud põhimõtted sotsiaalse turvalisuse edendamiseks.

• Kaasame eakaid ühiskondlikult oluliste küsimuste aruteludesse läbi eakate nõukogude.

• Jätkame seeniorite teenusmajade loomist, mis tagavad eakatele nii hoolekande kui ka olmeteenused.

• Seame eesmärgiks erakorralise pensionitõusu, et tõsta eakate toimetulekut ja heaolu.

• Kehtestame üleriigilised põhimõtted hooldajatoetuse maksmiseks.

• Kujundame püsiva puude tõestamise süsteemi lihtsamaks ja inimsõbralikumaks.

• Laiendame õendusteenuse kättesaadavust nii kodus kui hooldekodudes.

• Seame eesmärgiks parandada erivajadusega inimeste abivahendite kättesaadavust.

• Laiendame puuetega laste ja noorte õppevõimalusi.

• Kaasajastame erivajadustega inimeste teenuste ja toetuste korralduse ning rahastuse.

• Loome arusaadavad reeglid sotsiaalteenuste eest tasumisel maksimaalse omaosaluse määramiseks, lähtudes põhimõttest, et koduteenused peaks olema inimesele soodsamad kui hooldekodusse paigutamine.

• Parandame elukeskkonna ligipääsetavust kõigi valdkondade üleselt.

• Jätkame koostöös omavalitsustega intellektihäirega inimeste elukeskkonna parandamist ja teenuste (sh ööpäevaringsete) arendamist.

• Käivitame innovaatilisi lahendusi koduse toimetuleku ja hoolduse toetamiseks.

• Töötame välja Eestile sobiva vabatahtlike koostöömudeli hoolekandes.

• Tagame kooliaja lõppedes kõigile mitteiseseisvatele puudega noortele koha, kuhu edasi suunduda.

• Suurendame kodus pakutavate sotsiaalteenuste (sh hooldusteenuste) mahtu, valikut ja kvaliteeti.

• Suurendame nii rehabilitatsiooni kui ka taastusravi võimalusi.

• Paneme rõhku pikaajalise hoolduse valdkonnas töötavate spetsialistide väljaõppele ja täiendharidusele.

• Jätkame hooldust vajavatele keerulisematele sihtgruppidele (nt dementsusega inimesed, autismispektrihäirega inimesed) pakutavate teenuste ja hooldekodukohtade arendamist ja kaasajastamist.

• Jätkame sundüürnike ja represseeritute andmebaasi täpsustamist ning analüüsime koostöös omavalitsuste, Eesti Üürnike Liidu, Eesti Memento Liidu ja Eesti Omanike Keskliiduga võimalikke lahendusi.

Täiendavalt on sotsiaalse turvalisuse edendamisel kirjeldatud Pensioni II samba reformimiskava.

 

Kirjeldatud põhimõtted ja nende elluviimine on olulised sotsiaalse turvalisuse edendamiseks ning väärivad seetõttu pidevat jälgimist, et veenduda nende rakendumises.

Seni on sotsiaalministeeriumis olnud valdkonnad jaotatud kahe ministri vahel. Uus arvatav koalitsioon on kaks ametikohta ühendanud ühtseks sotsiaalministriks ning keskerakond pakub ametikohale seni peaministri bürood juhtinud Tanel Kiike.

Allikas: 
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/loe-taismahus-koalitsioonilepet-keskerakonna-ekre-ja-isamaa-volikogud-kinnitasid-tulevase-voimuliidu-plaanid?id=85835065

Lehed