Teated

Viljandimaal piloteeritakse inimesekeskseid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid

12.01.2018

Reedel, 29. detsembril külastasid Viljandi haiglat Eesti Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane ja Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe.

Külastuse käigus arutati käsil oleva paikkondliku tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pakkumise pilootprojekti edasiste plaanide ja rahastamise teemadel.

Rain Laane sõnul on väga oluline, et tervishoiu- ja sotsiaalteenused oleksid omavahel rohkem seotud. “Juba 2015. aastal läbi viidud Maailmapanga uuring tõi välja, et Eesti tervishoiu- ja sotsiaalteenused pole omavahel piisavalt seotud ning tervishoiuteenust osutatakse sageli valel tasandil. See tähendab, et näiteks muresid, millega saaks aidata perearst, lahendab tihtipeale hoopis eriarst. Praeguse rahastamise põhimõtted on erinevate teenusepakkujate - haiglad, perearstid, sotsiaaltöötajad - puhul erinevad ja see ei võimalda inimesekeskset lähenemist ja teenusepakkujate koostööd. Need on Viljandi pilootprojekti ellukutsumise põhjuseid ning projektiga edasi liikumine on Haigekassa jaoks väga oluline,” selgitas Laane.

Sotsiaalkindlustusameti juhi Egon Veermäe hinnangul on tänasel päeval teenuseosutajate koostöö osaline ja erinevate osapoolte infovahetus ei toimu süsteemselt. “Täna arutasimegi just seda, kuidas viia tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööd uute teenuste väljatöötamisel selgemalt ühtsetele alustele. Viljandi haiglal on head praktilised kogemused uute teenuste väljatöötamisel nagu näiteks sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsiooniteenuse loomine ning ka pilootprojekti raames välja töötatud mudel väärib kindlasti praktikas testimist,” lisas Egon Veermäe.

Detsembris jõudis lõpule Sotsiaalministeeriumi algatatud projekt "Paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüs ja kavandamine (PAIK)", mille edukus tulenes Viljandi tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajate koostööst. PAIK-projekti kaasati Viljandi maakonna inimestele tervise- ja sotsiaalteenuste pakkujaid, sealhulgas eriarstiabi, perearstiabi, kohalike omavalitsuste sotsiaalteenused, koduõendus, kiirabi, apteegid ja vabakonna esindajad.

Pilootprojekti käigus analüüsiti hetkeolukorda ja inimeste vajadusi Viljandimaal ning osapoolte koostöös töötati välja inimese vajadusest lähtuva integreeritud teenuste loomise mudel."PAIK-projekti eesmärk oli töötada Viljandi maakonna näitel välja uus paikkondliku tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise koosloome mudel," selgitas Viljandi juhatuse esimees Priit Tampere pilootprojekti vajalikkust. "Piltlikult öeldes oli eesmärk luua õng, või täpsemalt võrk, mitte panna lauale kala. See tähendab, et mitte teha ühekordselt valmis integreerituid teenused, vaid disainida protsess, mille abil luua uusi ja ajakohastada olemasolevaid koostööteenuseid, sest teenusvajadus muutub ajas pidevalt."

Osapooled leppisid kokku mitmetes põhimõtetes, millest lähtuvalt teenuseid disainida, nagu lihtne ja arusaadav teenusevalik ja teenuste kättesaadavuse parandamine. Samuti tehti ettepanekuid, kuidas läbi finantseerimise neid põhimõtteid toetada. PAIK-projekti raames on välja töötatud integreeritud teenuste loomise mudel, valminud on projekti tegevuskava ning käivad arutelud projekti elluviimise rahastuse üle. Priit Tampere hinnangul tuleb teenuste kujundamise puhul eelkõige silmas pidada inimese vaadet: "Mis oleks, kui erinevad teenusepakkujad toimiksid samas infoväljas, nii et näiteks Viljandi haiglast koju saabuv üksi elav eakas Marta leiaks eest koduhooldaja köetud toad ning täidetud külmkapi, hoolimata sellest, et osapooled – haigla ja sotsiaalteenuse pakkuja – on rahastatud ja juhitud eri allikatest," visualiseeris haigla juht soovitud olukorda.

PAIK-projekt ei piirdunud ainult koosloome meetodi väljatöötamisega, vaid seda ka rakendati uudsete lahenduste loomisel. Disainibüroo Velvet juhtimisel panid Viljandimaa tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pakkujate esindajad kokku uudsed teenused erinevatele sihtrühmadele ning kavandasid nende efektiivseks osutamiseks vajalikud tehnoloogilised lahendused. Kavandatu etapiviisiline elluviimine algab uuel aastal.

"Projekti juhina on Viljandi haigla siiralt tänulik kõikidele projekti tegevustes osalejatele. Loodame, et koosloome käigus tekkinud sidemetest on igapäevatöös juba positiivset mõju tunda olnud. Näiteks meie haigla arstide hinnangul on koostöö perearstidega saavutanud täiesti uue taseme. Seega on Viljandimaa inimesed PAIK-projektist juba võitnud," ütles Priit Tampere lõpetuseks.
 

Taustainfo:

Maailmapanga poolt 2015 avaldatud uuringu "Ravi terviklik käsitlus ja osapoolte koostöö Eesti tervishoiusüsteemis" tähelepanekute põhjal kutsuti ellu kaks pilootprojekti, mis aitavad integreerida tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimeste vajadustest lähtuvalt. Üks neist on PAIK-projekt.  

 
Teine, Haigekassa, Maailmapanga ja perearstide koostöös läbiviidud "Riskipõhine ravijuhtimine esmatasandil" pilootprojekt on tänaseks lõppenud.  Edukaks osutunud projektile, milles osales ka üks Viljandi perearstidest, planeeritakse laiemat rakendamist.  
 
Mõlemad projektid on olulisel kohal tuleviku tervisekeskuste sisustamisel tervishoiu- ja sotsiaalteenustega.
 
Krista Valdvee 
koostööteenuste juht 
SA Viljandi Haigla 
Tel 435 2025, 5349 5332 
krista.valdvee@vmh.ee 
www.vmh.ee
Allikas: 
http://www.vmh.ee/viljandimaal-piloteeritakse-inimesekeskseid-tervishoiu-ja-sotsiaalteenuseid/

2018. aasta muudatused sotsiaalministeeriumi haldusalas

02.01.2018

Toetused ja hüvitised

  • Lapsetoetus pere esimesele ja teisele lapsele tõuseb 55 euroni.

2018. aastal on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 55 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Lisainfo

  • Kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus

1. märtsist 2018 makstakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetust, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni.

  • Vanemahüvitise maksmise ajal on võimalik teenida senisest suuremat töist tulu (alates 1. märts 2018)

Vanemahüvitise maksmise ajal on võimalik teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist (2018. aastal 1544 eurot kalendrikuus), ilma et hüvitist vähendataks. Kui inimene teenib samal ajal suuremas summas töist tulu, kui 1544 eurot, lahutatakse tema vanemahüvitisest sissetulekupiiri (ehk 1544 eurot) ületav tuluosa, mis on jagatud kahega. Kui vähendatud vanemahüvitis on väiksem kui hüvitise määr (2018. aastal 470 eurot), makstakse vanemahüvitist hüvitise määra suuruses. Muudatus jõustub 1. märtsist.

  • Retseptiravimid muutuvad suurte ravimikuludega inimeste jaoks taskukohasemaks

Täiendava ravimihüvitise eesmärk on parandada ravimite kättesaadavust kõrgendatud ravimivajaduse ja suurte ravimikuludega inimeste jaoks, hüvitades nende ravimitele tehtud kulutusi senisest oluliselt rohkem. Uue ravimihüvitise süsteemi loomisega hakatakse maksma täiendavat ravimihüvitist kulutustest, mis ületavad 100 eurot. Kulutustelt vahemikus 100-300 eurot saab hüvitist 50% ulatuses ning 300 eurot ületavate kulutuste puhul 90% ulatuses. Hüvitist hakatakse arvestama automaatselt apteegis ravimite ostmisel. Lisainfo 

  • Täiskasvanute hambaravihüvitis tõuseb 40 euroni

Täiskasvanute hambaravihüvitis tõuseb seniselt 30 eurolt 40 euroni. Lisaks hakkavad suuremat, 85-eurost hüvitist saama ka keerukate haigustega inimesed, kellele on hambaravi vajadus suurem (diabeet ja autoimmuunhaigus Sjögreni sündroom). Lisainfo

  • Proteesihüvitist saab uuest aastast kasutada haigekassa partnerite juures

Uuest aastast saab 260-eurost hambaproteesihüvitist kasutada haigekassa lepingupartnerite juures. See tähendab, et hüvitis arvestatakse arsti juures kohapeal ning hüvitist tagantjärele taotlema ei pea. Hambaarst lähtub hüvitise pakkumisel oma hinnakirjast. Lisainfo

  • Viljatusravi ravimeid hakatakse hüvitama apteegis kohapeal

Uuest aastast hakatakse kunstliku viljastamise ravimeid hüvitama apteegis ravimi ostmisel ning kaob vajadus hüvitise taotlemiseks tagantjärele. Lisainfo

  • Toimetulekutoetuse regulatsioon muutub paindlikumaks ja toimetulekupiir tõuseb

Toimetulekutoetuse regulatsioon muutub paindlikumaks, et soodustada toimetulekutoetuse saajate tööle asumist, lisaks tõuseb toimetulekupiir täiskasvanutel seniselt 130 eurolt 140 euroni ja lastel 168 euroni kuus. Prognoosi kohaselt väheneb leibkondade absoluutse vaesuse määr kuni 2,8 protsendipunkti. Lisainfo

  • Pensionide kasvuks on prognoositud 6,3%

Näiteks keskmine pension (44 aastase staažiga vanaduspension) kasvab 2018. aastal eelduslikult 416 eurolt 442 eurole ehk 6,3 protsenti.

  • Eesti ja Austraalia vahel jõustub sotsiaalkindlustusleping

Kahe riigi vahel sõlmitud leping tagab, et kodumaal välja teenitud riikliku pensioni maksmist jätkatakse ka siis, kui inimene kolib Eestist Austraaliasse või vastupidi. Samuti liidetakse vajadusel edaspidi mõlemas riigis omandatud pensionistaažid. Näiteks Eestis töötatud viis aastat ja Austraalias töötatud kümme aastat võetakse Eesti vanaduspensioni õiguse tekkimisel arvesse kui 15 aastat pensionistaaži. Sealjuures maksab kumbki riik pensioni proportsionaalselt oma territooriumil omandatud staažide eest.

  • Vanaduspensione hakatakse eksportima ülemaailmselt

2018. aasta algusest makstakse Eesti vanaduspensione välja üle maailma, kuid selleks on vajalik Eestis omandatud pensionistaaž 15 aastat. Seega kaotatakse pensionite maksmisel senised elukohapiirangud ja pensionide maksmine laieneb kõikidesse riikidesse. Samas ei maksta kolmandatesse riikidesse töövõimetuspensione (kuna need asenduvad töövõimetoetusega) ega rahvapensione.

  • Riik toetab matuste korraldamist

Riik toetab matuste korraldamist lahkunute puhul 250 euro ulatuses ning eraldab vastavad vahendid kohalikele omavalitsustele.

  • Tööandjad saavad tuge alaealistele töökogemuse pakkumiseks

2018. aastal on tööandjatel võimalik taotleda töötukassast toetust alaealistele töökogemuse andmiseks. Toetuse suurus on 30% tööle võetava alaealise bruto töötasust ning kokku on tuleva aasta eelarves planeeritud selleks 3,87 miljonit eurot. Meedet rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ vahenditest.

  • Äriühingu juhid saavad õiguse töötuskindlustushüvitisele

Äriühingu juhtidele, kes ei saa tasu ja on kaotanud palgatöö, tagatakse õigus saada töötuskindlustushüvitist ja abi töö leidmisel võrdselt teiste töötutega.

 

Uued ja paremad teenused

  • Kümned tuhanded inimesed pääsevad kiiremini arsti juurde

Tervishoiu reformi tulemusel lisandub haigekassa eelarvesse tuleval aastal 34 miljonit eurot, millega rahastatakse ligi 140 000 uut ravijuhtu, sh 7000 operatsiooni rohkem kui tänavu. Lisanduvad mitmed võimalused vähi ennetamiseks ja raviks, paraneb laste ja mitmete raskete haiguste ravimite ja ravi kättesaadavus. Uue teenusena rahastab haigekassa alates 2018. aastast ka digitaalset dermatoskoopiat nahavähi avastamiseks. Lisainfo

  • Rinnavähi sõeluuringu sihtrühm laieneb

Alates 2018. aastast kutsutakse rinnavähi varaseks avastamiseks sõeluuringule ka 68- ja 69-aastased naised sünniaastatega 1949 ja 1950.  Kokku kuulub 2018 a.  rinnavähi sõeluuringusse üheksa  gruppi: 1949, 1950, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966 ja 1968 aastatel sündinud naised. Lisainfo

  • Paraneb ligipääs sotsiaalse rehabilitatsioonile ning lepitusele

Õigusrikkumisi toime pannud laste kohtlemine muudetakse teole reageerivast lapse abivajaduse põhiseks. Selleks osutatakse lastele sotsiaalset rehabilitatsiooni ja lepitusteenust ning vajadusel ööpäevaringset tuge senisest suuremas mahus. Kohalik omavalitsus saab alates 2018. aastast suunata lapsi otse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele. Laieneb ka lepitusteenuse sihtrühm ning edaspidi on teenust õigustatud saama ka alla 14-aastased süüteo toime pannud lapsed. Lisainfo

  • Raske ja sügava puudega lapsed saavad vanemate tööl käimist toetavaid tugiteenuseid

Suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele pakutakse lapsehoiu- ja tugiisikuteenust ning toetava teenusena transporditeenuste Euroopa Sotsiaalfondi toel. Tugiteenused on kättesaadavad kõigile raske ja sügava puudega lastele, kelle teenusevajadus on hinnatud, kas kohaliku omavalitsusüksuse lastekaitse/sotsiaaltöö spetsialisti poolt või teenuste vajadus on kirjas rehabilitatsiooniplaanis.

  • Raske ja sügava intellektihäirega täisealistele luuakse päeva- ja nädalahoid

Suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatel raske või sügava intellektihäirega täiskasvanutel on võimalus saada  igapäevaelu toetamise teenust ühes kuus kuni 21 ööpäeva. Teenus aitab vähendada lähedaste hoolduskoormust ning annab intellektihäirega täisealisele võimaluse elada oma kodus. Lisainfo

  • Abivahendite süsteem muutub lihtsamaks 

2018. aastast muutuvad mitmete abivahendite piirhinnad ning füsio– ja tegevusterapeudid saavad õiguse hinnata inimese vajadust abivahendi järele. Lisaks laiendatakse nende abivahendite loetelu, mille puhul ei ole edaspidi vaja kordustõendit. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/abivahendite-susteem-muutub-uuest-aastast-li...

  • Asendushoolduses suureneb perepõhise hoolduse osatähtsus ning asendushoolduselt elluastujate tugisüsteem paraneb

Senised asenduskoduteenus ja perekonnas hooldamine kujundatakse ümber asendus- ja järelhooldusteenuseks ning teenuste korraldamine ja rahastamine antakse üle kohalikele omavalitsustele. Hooldusperede hindamise ja üleriikliku ülevaate koondamisega tegeleb edaspidi Sotsiaalkindlustusamet. Lisandub kohaliku omavalitsuse poolt hoolduspere vanema toetamine nelja lapse hooldamisel töölepingu seaduses sätestatud töötasu alammääras ning vähemate laste hooldamisel proportsionaalselt laste arvule.

  • Riik hakkab pakkuma mitut olulist vaktsiini

Kasutusele võetakse uus väikelaste liitvaktsiin, millega saab samaaegselt vaktsineerida kuue erineva haiguse vastu – difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatustõbi, b-tüübi hemofiilusnakkus ja B-viirushepatiit. Seni vaktsineeriti B-viirushepatiidi vastu kolme erineva vaktsiiniannusega. Uue liitvaktsiiniga väheneb väikelapseeas tehtavate vaktsiinisüstete arv ning vaktsineerimist alustatakse alles 3 kuu vanuselt.. Lisaks hakatakse alates 2018. aastast pakkuma 12-14 aastastele tütarlastele tasuta HPV ehk inimese papilloomiviiruse vastast vaktsiini, mis aitab ennetada emakakaelavähki. Lisainfo

  • Mittetöötavad ja -õppivad noored saavad tuge tööturule ja haridusse naasmiseks

Eesmärk on võimaldada kohalikel omavalitsustel jõuda enda piirkonna 16-26-aastaste mittetöötavate ja mitteõppivate noorteni, aitamaks neil jõuda püsivalt tagasi tööturule või haridusse. Lisainfo

  • Töötavad inimesed saavad riigi toel oskusi täiendada

Tuleval aastal on töötavatel inimestel võimalik suuremas mahus saada Eesti Töötukassa toel täiend- ja ümberõpet, sh astuda tasemeõppesse. Õppimisvõimalust pakutakse inimestele, kelle oskused on aegunud või muutunud puudulikuks, et aidata neil tööl püsida või töökohta vahetada. Lisainfo

  • Töövaidluste lahendamine kiireneb ja lihtsustub

Kohtuväline töövaidluste lahendamine kiireneb ja lihtsustub uute võimalustega kirjaliku ja lepitusmenetluse ning kompromissi näol. Lisainfo

  • Toetatakse uute lapsehoiukohtade loomist kuni 7-aastastele lastele

2018. aasta alguses avanevaks teiseks taotlusvooruks on Euroopa Sotsiaalfondist ette nähtud 2,5 miljonit eurot lapsehoiukohtade loomiseks. Muuhulgas toetakse ka eriilmeliste lapsehoiukohtade loomist, mis vastavad piirkonna perede tööajakorraldusele ja spetsiifilisematele vajadustele, näiteks hoiukohad erivajadustega lastele, ebastandardsetel aegadel töötavad hoiukohad ning tööandja juures asuvad või võõrkeelsed hoiukohad.

  • Raske puudega laste vanemad saavad õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele

1.jaanuarist saavad õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele ka raske puudega laste vanemad ning senisest lihtsamaks ja kiiremaks muutub õppelaenu kustutamise menetlus. Praegu on õigus õppelaenu kustutamisele sügava puudega laste vanematel ja puuduva töövõimega inimestel.

 

Muud sotsiaalministeeriumi haldusalas

  • 2018. aastal on alampalk 500 eurot

​Valitsus kinnitas 21. detsembri istungil tuleva aasta alampalgaks 500 eurot ja minimaalseks tunnipalgaks 2,97 eurot. Alampalk on 2018. aastal esmakordselt terves ulatuses maksuvaba.

Allikas: 
http://www.sm.ee/et/uudised/2018-aasta-muudatused-sotsiaalministeeriumi-haldusalas

Rakkerühm soovitab suurendada pikaajalise hoolduse rahastamist ja tõsta omavalitsuste võimekust

22.12.2017

Pikaajalise hoolduse korraldus vajab senisest suuremat tähelepanu, et tagada hooldusvajadusega inimestele ühtlase kättesaadavuse ja kvaliteediga abi, leidis riigikantselei juures tegutsenud hoolduskoormuse rakkerühm. Juba tulevast aastast rahastab riik uusi teenuseid ja alustab hoolduse koordinatsiooni katseprojektiga, samuti koondatakse pikaajalise hoolduse süsteemi investeeringute ettepanekud 2019. aastal riigi eelarvesse.

Valitsus sai täna(21. detsember 2017) ülevaate riigikantselei juures 2015. aasta detsembrist tegutsenud hoolduskoormuse rakkerühma tööst, mille ülesanne oli kaardistada lähedaste hooldamisega seotud probleemid ning pakkuda välja inimeste vajadustest lähtuvad lahendused.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul on juba tänavu astutud suur samm edasi, kui valitsus kiitis heaks hoolduskoormuse vähendamise esmased abinõud. „Pikaajalise hoolduse süsteem peab toetama hooldusvajadusega inimeste iseseisvat toimetulekut, eelistatult kodus ja kogukonnas ning vaid äärmisel vajadusel asutusepõhiselt. Pereliikmete suur roll oma lähedaste eest hoolitsemisel väärib tunnustust, kuid nende hoolduskoormuse leevendamine on prioriteet. Siinkohal on eriti oluline, et hiljuti ühinenud kohalikud omavalitsused pööraksid erilist tähelepanu oma piirkonna inimeste vajadustele ning toetaksid suureneva tulubaasi ja võimekuse toel neid, kelle hool lähedaste eest ei võimalda olla aktiivne tööturul või ühiskonnas laiemalt,“ ütles minister Iva. „Rakkerühma töö tulemus annab kinnituse, et juba alustatud abinõudega tuleb edasi liikuda, tugevdades inimesekeskset lähenemist, tervise- ja sotsiaalsektori koostööd ning suurendades teenuste mahtusid. Olen kindel, et esimesi tulemusi näeme juba 2018. aastal, kui riik hakkab rahastama näiteks päeva- ja nädalahoiu teenust raske- ja sügava intellektihäirega täiskasvanutele.“

Rakkerühma juhi Anniki Lai sõnul on pereliikmete koormus praegu suur nii lähedaste hooldamisel kui ka hooldusteenuste eest tasumisel, mis toob kaasa perekondade vaesusriski ja eemale jäämise aktiivsest eneseteostusest. „Praegune pikaajalise hoolduse korraldamise ning teenuste osutamise ja rahastamise mudel ei arvesta eakate ning keeruka hooldusvajadusega inimeste arvu suurenemisega. Eriti suurt tähelepanu vajab omavalitsuste võimekuse tõstmine, sest hooldusteenuste kättesaadavus ja hooldajatoetuse määr omavalitsuste lõikes väga erinevad, mis toob kaasa samasuguse abivajadusega inimeste ebavõrdse kohtlemise,“ ütles Anniki Lai.  

Valitsus otsustas tänasel arutelul, et sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium võtavad edaspidi eraldi tähelepanu alla kohaliku omavalitsuse üksuste finantskoormuse eripärad, mis tulenevad elanikkonna vananemisest ja erivajadustega inimeste vajadustest. Rahandusministeerium arvestab analüüsi tulemusi kohaliku omavalitsuse üksustele vahendite jaotamisel ning sotsiaalministeeriumil  tuleb esitada 2019. aastal valitsusele eelarvetaotlus pikaajalise hoolduse reformi elluviimiseks.

Juba uue aasta algusest on raske või sügava intellektihäirega täiskasvanutel võimalus saada päeva- ja nädalahoiu teenust ning alguse saavad ka dementsuse kompetentsikeskuse ja hoolduse koordineerimise projektid. Valitsus otsustas tänavu septembris toetada sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ettepanekuid hoolduskoormuse vähendamise toetamiseks aastatel 2018–2021: päeva- ja nädalahoiu loomist,  dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamist, esmatasandi hoolduse koordinatsioonisüsteemi piloteerimist ning sügava puudega inimese töötavale pereliikmele täiendava puhkuse võimaldamist.

Hoolduskoormuse rakkerühma veebileht.      

Rakkerühma lõpparuanne (pdf)

TAUST:

  • Pereliikmetel on suur koormus nii hoolduse pakkumisel kui ka hooldusteenuste eest tasumisel. Umbes 30 000 naisel ja 17 000 mehel on hoolduskohustus ning seetõttu on tööturult eemal ligikaudu 8000 inimest ja 5000 töötab osaajaga. 
  • Inimeste omaosalus on kasvanud ja piirab teenuste kasutamist. Näiteks üldhoolduse omaosalus oli 2016. aastal 76%. Kodus vanemaealiste inimeste iseseisvat elamist toetavate teenuste osakaal võrreldes institutsionaalse hooldusega on vähenenud, samas kui psüühilise erivajadusega inimestele osutatavate kogukondlike teenuste maht on kasvanud.
  • Avaliku sektori kulutused pikaajalisele hooldusele on madalad, sh 90% pikaajalise hoolduse kuludest tehakse institutsionaalsele hooldusele, kodu- ja kogukonnateenuste ehk inimeste iseseisvat elamist toetavate kulutuste osakaal on pigem madal.
  • Kaks aastat tegutsenud hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma kuulusid ministeeriumite, omastehooldajate, teadlaste, omavalitsuste, vabakonna ja tervishoiutöötajate esindajaid.
  • Valitsus andis rakkerühmade moodustamise ülesande riigikantseleile 2011. aastal. Varem on riigikantselei juures tegutsenud inimeste oskuste ja tööturu muutuste ühitamise rakkerühm, vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimise rakkerühm ning e-tervise riikliku strateegia koostamise rakkerühm. 2015. aasta detsembris loodi riigikantselei juurde elanikkonnakaitse rakkerühm ja hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm ning 2016. aastal avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm ning teaduse rahastamise ja korraldamise rakkerühm.
Allikas: 
http://www.sm.ee/et/uudised/rakkeruhm-soovitab-suurendada-pikaajalise-hoolduse-rahastamist-ja-tosta-omavalitsuste

Lehed