Poole aastaga mitu korda silmaarsti juures käinud Paavo sai prilliostuks kaasa retsepti, mis ei klappivat kuidagi tema silmade seisundiga, jättes hooldekodu eaka elaniku ilma talle siiani vaheldust pakkunud lugemisrõõmust. Mees kahtlustab silmaarsti ebaprofessionaalsuses.

Ida-Virumaal Aa hooldekodus elav endine elektrik-automaatik ja kirglik lugeja Paavo (66) pöördus aasta tagasi hooldekodu arstipunkti palvega saada uued prillid. Vanad prillid olid tema sõnul pidevast kasutamisest täiesti lagunenud ja aastate eest jalutuks jäänud mehe ainus rõõm, mida talle pakub lugemine, oli seetõttu tõsiselt ohus.

Mullu juuni alguses avaneski Paavole kauaoodatud võimalus Kiviõlis silmaarsti vastuvõtule pääseda. Hooldekodu töötaja ja veel ühe abivajaja saatel ta 5. juunil sinna jõudiski.

"Arsti huvitas põhiliselt see, kas mul ei ole katarakti (hallkae – toim)," meenutab arstil käiku Paavo.

"Mul vaadati silmapõhju, mõõdeti silmade siserõhku ja tehti muud tarvilikku. Midagi erilist ei leitud."

Pensionist klaasideks ei jagu

Veidrana tundus aga mehele see, kuidas toimus prillide väljakirjutamine, milleks ta arsti juurde õigupoolest läinud oligi.

"Olen prille kandnud üle viiekümne aasta ja käinud ka palju kordi silmaarsti vastuvõtul," räägib omal ajal lühinägelikkuse tõttu isegi Nõukogude armeest pääsenud mees.

"Sellist etendust, mis sel korral toimus, pole ma varem näinud."

Paavole meenub, et talle näidati mingeid tahvleid tekstidega ja paluti neid vaadata mõlema silmaga korraga.

"Näidati siis keskmisele tekstireale ja küsiti, kas ma seda näen," räägib mees aastatagusest uuringust.

"Ma nägin kõiki ridu, kuid selle vastu õde huvi ei tundnud ja ta ütles arstile: miinus kolm."

Milline oli prillide hind, seda Paavo ei tea, sest teda ostmise juures kaasas ei olnud ja talle anti need tasuta. Siiski kahtlustab mees, et tegu on odava Hiina toodanguga, milleks oligi vaja mõlema klaasi kanguseks fikseerida 3,0. Sellega seoses meenuvad talle ka tohtri ja sotsiaaltöötaja omavahelises vestluses kõlanud venekeelne fraas "kõige odavamad prillid".

See kasvatab kahtlusekoormat veelgi.

Uute prillidega sai ta lugeda vaid ühe silmaga korraga, olgu see siis parem või vasak. Kahe silmaga lugemisest ei tulnud aga midagi välja.

Televiisorit näeb, aga lugeda mitte

Pool aastat hiljem oli Paavo jälle sama silmaarsti juures, kus ei jätnud muu hulgas mainimata ka eelmise prillipaari kõlbmatust. Jälle kontrolliti silmi ja väljastati uus retsept, millel seisab, et üks silm vajab kaugele vaatamiseks klaasi –5,0 ja teine –6,5.

"Arst oleks pidanud ometi arvutist nägema ebakõla kahe retsepti vahel, aga ei teinud sellest väljagi," kurdab vanahärra oma muret.

"Nüüd saan jälle televiisorit vaadata, aga raamatuid lugeda enam ei saa."

Uued prillid pidi Paavo aga ise poest ostma ja need läksid talle soodushinnaga maksma 35 eurot.

"Ma saan pensionist kätte vaid 5 protsenti, mis alates selle aasta aprillist on 13,14 eurot."

Lugemisprillide eest, millest Paavo kõige rohkem puudust tunneb, tuleb tal aga jälle kena summa välja käia, rääkimata silmade seisundi järjekordsest kontrollist prillipoes või tasulise silmaarsti juures. Selleks tal oma sõnul raha lihtsalt pole.

"Siin on ilmselt tegu sellega, et kõigepealt on patsiendile kirjutatud välja lugemisprillid ja siis hiljem teise retseptiga kaugelevaatamisprillid," kommenteerib Silmalaseri kliiniku optometrist Sirje Barantsev Paavo kahte retsepti.

"Kui inimene tahab kasutada vaid üht prillipaari, on võimalik prillipoest tellida kas bi- või multifokaalsed prillid, mille klaasidel on üleminek, mis laseb nii kaugele vaadata kui ka lugeda prille vahetamata. Konkreetset situatsiooni ma ei tea, aga tavaliselt testitakse patsiendil kõigepealt kaugele vaatamist ja siis minnakse üle lähedale vaatamise kontrollimisele ning need tehakse reeglina ära ühe visiidi käigus."

Lootus abi saada väljaspool järjekorda

Lugemishuviline Paavo on aga rahulolematu ja murrab peab, kuidas saavad talle lugemiseks välja kirjutatud prilliklaasid olla ühesugused, kui kaugelevaatamise klaasid on erinevad. Kas polegi ehk selles vahes peidus põhjus, miks ta enam korralikult lugeda ei saa?

Paavo murest kuulnud Ida-Viru keskhaigla (IVKH) pakub olukorra kiireks lahenduseks välja silmade kontrolli ja silmaarsti konsultatsiooni, mille teeb haigla oftalmoloogiaosakonna juhataja väljaspool järjekorda.

"Kuna tegu on korduva kontrolliga, siis visiiditasu maksma ei pea," annab teada IVKH kommunikatsioonijuht Anneli Bogens. "Kommentaari ja hinnangu ravikvaliteedile anname pärast patsiendiga kohtumist."