Uudised

Puhta vee teemaparki rajati ratastoolirada

29.09.2014

Järvamaa ja Lääne-Virumaa piiril asuvas Puhta vee teemapargis avati täna(25.09.2014) ratastoolirada, mis paikneb 16. sajandil rajatud metsapargis. Teadaolevalt on tegemist esimese erivajadustega inimestele mõeldud ratastoolirajaga ajaloolisel pärandkultuuriobjektil.

Esimestena tutvusid pea kilomeetri pikkuse peenkruusaga kaetud metsarajaga Türi toimetulekukooli ja Porkuni kooli erivajadustega noored. Seejärel tulid ratastoolirada uudistama Viljandimaalt need inimesed, kes iga päev puuetega inimestega kokku puutuvad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Liikumispuudega inimestel on igapäevaelus liikumisel palju takistusi ja ma arvan, et see, et nad saavad ratastooliga liigelda metsas, on hästi tore ettevõtmine," tõdes Viljandimaa puuetega inimeste nõukoja tegevdirektor Krista Neering.

Tallinna ülikooli rekreatsioonikorralduse lektor Mart Reinmann märkis, et kõik tahavad looduses käia ning arvamus, et erivajadustega inimestel puudub selle vastu huvi või nad ei suuda, on vale. "Tegelikult on näha, et erivajadustega inimesed ja ratastooliga inimesed on väga rõõmsad ja tänulikud, et sellised rajad on tehtud ja nad väga tahavad minna loodusesse," kinnitas ta.

Metsarajal käimine pakub füüsilist tegevust, uusi teadmisi uutest liikidest ja ka lihtsalt väga head ja positiivset meeleseisundit.

Ratastoolirada ehitati metsaparki, kust võib leida 150 aasta vanuseid eriti krobelise tüvega kaski, põnevaks peetakse ka allapoole kaarduvate okstega ehk seelikuga pärnasid.

Puhta vee teemapargi arendaja Priit Adler ütles, et rahastust ratastooliraja tegemiseks ei olnud keeruline leida. "Selliseid radu ei olegi Eestis pärandkultuuriobjektile rajatud. See on teadaolevalt esimene. Aga kindlasti me ei ole esimene selline ratastoolirada metsas, mida on ka asulate lähedale tehtud," selgitas Adler.

Lisaks: videolugu TV3 Seitsmesed Uudised

Allikas: 
http://uudised.err.ee/v/eesti/e4897fd2-3076-4c7c-9212-52b62465cf76

Klaastaara sobib ka majaehituseks

17.09.2014

Olgu see pudel kandiline või ümar, sileda või nõgusa põhjaga, saledam või matsakam – koht Laimetsa küla pudelmaja seinas on tsementkindel.

Kui jõuame Imavere valda Laimetsa külla Tõnissonide juurde, kumab õhtupäike läbi värvilise pudeliklaasi – erinevates toonides sinine, kollane, valge, pruun, heledam ja tumedam roheline.

Sellesse metsaäärsesse tallu on suvekuudel asja olnud nii välismaa vabatahtlikel kui ka ümberkaudsetel noortel. Põhjuseks just seesama pudelitest maja. «Sellest peaks tulema mängumaja,» ütleb idee autor Triin Tõnisson. Igapäevaelus Imavere valla maanõunik ja Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledži keskkonnatehnika viienda kursuse tudeng Triin on spetsialiseerunud materjalide taaskasutusele ja ettevõtte juhtimisele.

Pudelitest maja on tema ülikooli lõputöö, mis  peaks päris valmis saama kevadeks. Suurem osa töid peab ühele poole jõudma siiski varem: Triinu soovide järgi juba enne lume ja külma tulekut.

Et ehitada on võimalik vaid õhtuti või nädalavahetustel, on Triinule huviliste abikäed igati oodatud. Seda enam, et Eesti teadusagentuuri rahastatud projekt näeb ette tutvustada meetodit võimalikult paljudele. «Kui suurema seltskonnaga teha, siis üle nelja rea ei saa korraga laduda, peab ootama, kui segu kivistub, muidu võib sein ära vajuda,» täpsustab ta.

Pudelmaja ehituse mõte pärineb Triinul internetist, kus ta nägi, kuidas lõunamaades täideti plastikpudelid liiva ja mudaga ning nendest valmisid elamud. Eestis olnuks plastpudeleid nõutavas koguses koguda raske. «Uurisin edasi ja selgus, et ka klaastaarast on maju ehitatud,» lausub ta. Seitsmeruutmeetrise maja seintele kulub Triinu arvestust mööda umbes 2600 pudelit. «Väikse varuga olen arvestanud, et 3000,» lisab ta. Pudeleid on Triinul kahe maja jagu ehk 6000. Mis üle jääb, selle lubab ta viia Väätsa prügilasse.

Põhiosa pudeleist on pärit Tartust Pierre`i kohvikust. «Viisin neile kastid ja käisin pudelitel järel,» ütleb Triin. Kuigi tema teada on enamik veini- ja vahuveinipudelid, eristab silm ka teiste, oluliselt kangemate ja väga kallite jookide taarat. «Minuni jõuab pudel, mitte selle sisu,» märgib Triin segu pudelite vahele sättides ja järjekordset pudelit segusse surudes.

Põhjus, miks on pudelisuud pandud  maja sissepoole, on füüsikaline: teisipidi asetades hakkaksid pudelid tuulega vilistama ja vihmaga koguksid vett, mis tähendab, et talvel on  neil oht lõhki külmuda.

Triin tunnistab, et pärast maja valmimispidustusi kavatseb ta värvilised seinad nii seest kui ka väljast katta savi­krohviga. «Sees saab pudelisuude ümber punuda nööri ja sinna peaks krohv päris hästi jääma,» sõnab ta.

Pandipakendiks sobimatutest pudelitest mängumaja hakkab katma rehvidest katus. «Rehvidest lõigatud ribad paigaldame nii nagu kunagi pandi laastukatust,» selgitab ta.

Mängumaja põrandagi lubab Triin teha loodussõbralikust materjalist – puidust. Avamispidustused, mil pudelite värviilu näeb täies hiilguses, on Triin kavandanud 2015. aasta kevadesse.

Pudelimaja ehitusel kaasa lüüa soovijatel palub Triin endaga ühendust võtta numbril 5630 4177. Lisaks videolugu TV3 Seitsmesed Uudised!

 
Artikkel ilmus 13. septembril 2014 ajalehes Järva Teataja, autor Birgit Itse.
Allikas: 
http://www.jt.ee/2918409/klaastaara-sobib-ka-majaehituseks

Puudega inimesed sõdivad petitsiooniga reformi vastu

12.09.2014

Puudega inimesed alustasid allkirjade kogumist puudega inimeste kaitseks tööreformi rakendumisel.

Puudega inimesed, omastehooldajad ja neid ühendavad organisatsioonid algatasid www.petitsioon.eeveebilehel aktsiooni «Pöördumine tööealiste puudega inimeste, töövõimetuspensionäride ja omastehooldajate kaitseks töövõimereformi rakendumisel».

«Me kutsume kõiki, kes jagavad meie muret, liituma petitsiooniga, mille anname üle Eesti Vabariigi Valitsusele, Riigikogule ja Eesti Vabariigi presidendile - taaskord lootuses, et meie häält võetakse kuulda ja seekord sellega ka arvestatakse,» ütles Eesti kurtide liidu esimees Tiit Papp.

«Tänane olukord tuletab mulle meelde ühe juhtumi ammustest aegadest, kui sõitsin autoga Tallinnas ja ei andnud eraldusmärkideta operatiivautole teed ning märkasin alles siis, kui teised autod hakkasid mulle tuledega märku andma. Tõmbasin kohe tee kõrvale ja kõrvalautost hüppasid välja vihaste nägudega vormiriides mehed, kes hakkasid minu peale karjuma. Nad karjusid seni, kuni suutsin neile selgeks teha, et ma tõepoolest ei kuule. Seepeale jätsid nad mu sinnapaika ja vurasid kihutades minema,» meenutab Tiit Papp.

«Praegu käib meiega, puudega inimestega, suhtlemine analoogselt - me muudkui räägime ja räägime, aga tundub, et kurtidele kõrvadele,» lisas Tiit Papp.

26. augusti Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil otsustati, et reformiseadused tuleb ühtse paketina vastu võtta ja seega peab sotsiaalhoolekande ning tööturuteenuste ja -toetuste jt seaduste eelnõud saatma Riigikogusse esimesele lugemisele.

Istungil nähti seda kui «päästerõngast» reformi vastuvõtmisele. Samas ei ole eelnõus endiselt 12. juunil Toompeal toimunud piketil valitsusele ja Riigikogule üle antud nõudmised puudega inimeste esindusorganisatsioonidelt.

Petitsiooni algatajad otsustasid kasutada suure toetajate hulga jõudu olukorra muutmiseks ja mõjutamiseks, kuni reformikavas on arvestatud järgmist:

- Reformiga peavad kaasnema puudega inimestele ja neid hooldavatele perekondadele kogu Eestis kättesaadavad sotsiaal- ja tugiteenused. Nende tagamiseks peab riik saavutama omavalitsustega vettpidavad kokkulepped. Ühe prioriteedina tuleb koduseinte vahelt vabastada omastehooldajad, et nad saaksid tööle naasta. Selleks tuleb nende hoolealustele tagada vajalikud hoolekandeteenused.

- Tööandjatele tuleb luua asjakohased soodustused ja stiimulid, mis kompenseerivad erivajadustega töötajate rakendamisega seotud lisakulud. Sotsiaalse ettevõtluse tekkeks on vaja tõukemeetmeid.

- Võimetekohane haridus peab olema tagatud kõigil haridustasemetel, see on eeldus iseseisvaks toimetulekuks ja töötamiseks. Tuleb tagada kooli lõpetavate puudega noorte ligipääs tööturule, samuti tõhustada juba töötavate puudega inimeste kaitset tervisevigade tõttu tööturult väljalangemise vastu.

- Töövõimereformile tuleb koostada kulu-tulususe analüüs ja rakenduskava ning teha riski- ja finantsanalüüs. Vaja on lähtuda reeglist, et kui süsteemi muuta, tuleb seda teha informeeritult ja teadlikke meetmeid valides.

Petitsiooniga on liitunud Eesti hooldajate liit, Eesti juhtkoerte kasutajate ühing, Eesti kurtide liit, Eesti liikumispuudega inimeste liit, Eesti nägemispuuetega inimeste keskliit, Eesti patsientide esindusühing, Eesti puuetega inimeste koda, Eesti vaegkuuljate liit, Eesti vaimupuudega inimeste tugiliit, erakond Eestimaa Rohelised, Juht- ja abikoerte kool, MTÜ Händikäpp, MTÜ Pane oma meeled proovile, «Puutepunkt»/Puutepunktid, Tallinna puuetega inimeste koda, Terviseleht.

Allikas: 
http://tarbija24.postimees.ee/2918067/puudega-inimesed-sodivad-petitsiooniga-reformi-vastu

Lehed