Teated

Minister Kiik: hoolekandes peab olema inimeste heaolu esikohal

14.06.2019

Valitsuskabinet võttis teadmiseks sotsiaalministri esitatud pikaajalise hoolduse korralduse ja erivajadusega inimeste poliitika kaasajastamise ettepanekud. Süsteemi kaasajastamisega plaanitakse arendada edasi kodus elamist toetavaid hoolekandeteenuseid, pakkuda omastehooldajatele senisest enam tuge ja vaadata üle omavalitsuste sotsiaalkaitse rahastus, sealhulgas inimeste omaosalus sotsiaalteenuste eest tasumisel.

„Eesti demograafiline olukord ja piiratud ressursid on väljakutse, millega iga valdkond silmitsi seisab. Pikaajalise hoolduse olukorra parandamiseks peame looma mõistlikud ja jätkusuutlikud lahendused, mis lähtuvad iga inimese konkreetsetest vajadustest,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Esiteks on oluline toetada just nende teenuste arendamist, mis aitavad inimesel elada võimalikult kaua oma kodus ja olla iseseisev. Teiseks on oluline toetada nende teenuste arendamist, mis aitavad omastehooldajaid, kes oma lähedase abistamise tõttu ei saa ka ise täisväärtuslikku elu elada ega soovitud koormusega tööl käia. Samuti on vaja parandada õendusabiteenuse kättesaadavust, sõltumata sellest, kas inimene vajab seda kodus, hooldekodus või tervishoiuasutuses.“

Valitsus andis sotsiaalministeeriumile ülesande esitada koostöös rahandusministeeriumiga täpsustatud ettepanekud, kuidas pikaajalise hoolduse korralduse ja erivajadusega inimeste poliitika kaasajastamist rahastada. „Aasta lõpus soovime kabinetis arutada juba konkreetseid lahendusettepanekuid, kuidas suurendada kodus elamist toetavate teenuste ja õendusabiteenuse mahtusid. Riigil on siin kindlasti oluline toetav roll,“ ütles minister Kiik. „Toimiva hoolekandesüsteemi eeldus on, et meil on tugevad omavalitsused, kes on võimelised pakkuma oma inimestele kvaliteetseid teenuseid.“

Valitsus kiitis detsembris kabinetinõupidamisel heaks sotsiaalministeeriumis valminud pikaajalise hoolduse kontseptsiooni. Valdkonna kaasajastamine hõlmab nii riigi kui ka omavalitsuse ülesannetesse suurema selguse loomist ja teenuste kvaliteedi ning kättesaadavuse parandamist. Süsteemi korrastamise eesmärk on tagada abivajajatele vajalik ja püsiv tugi läbi terve elukaare.

Lisainfo: 

Allikas: 
https://www.sm.ee/et/uudised/minister-kiik-hoolekandes-peab-olema-inimeste-heaolu-esikohal

ESTA Kesk-Eesti teemapäeval arutati koduteenuse arendamisvõimalusi

14.06.2019

31. mail toimus Türi Kultuurikeskuses ESTA Kesk-Eesti teemapäev „SHS KOV üksuse sotsiaalteenused. Koduteenus.“ Osalejaid oli 68 inimest 28-st omavalitsusest. Teemapäeval keskenduti pikaajalisele hooldusele fokusseerituna koduteenusele.

Neli valda: Türi, Kastre, Tori ja Põhja-Sakala, tutvustasid enda korraldatavat koduteenust oma õnnestumiste ja muredega. Marie Johanson Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediosakonnast tutvustas loodavat koduteenuse kvaliteedijuhist. Heli Ferschel SKA KOV nõustamisüksusest tutvustas plaane seoses koduteenuse arendamise toetamisega.

Ülevaade teenuse sisulisest osutamisest tõi välja, et hajaasustusega piirkondades on hooldustöötajad suures osas sotsiaaltransporditeenuse osutajad. Lisaks koduteenuse klientidele osutatakse transporditeenust ka valla teistele abivajajatele. Isikuabi osutamine on väga tagasihoidlik. Hooldustöötaja töötasu on keskmiselt 730 eurot kuus. Päeva lõpetas aktiivne arutelu vajadusest kujundada ühtsed üle-eestilised põhimõtted koduteenuse korraldamiseks ja osutamiseks. Erinevalt käsitletakse isikuabi korraldamist ja osutamist. Linnalistes piirkondades on see välja töötatud ja rakendatud. Hajaasustusega piirkondades on isikuabi osutamine märkimisväärselt tagasihoidlikum ja sõltub personaalselt kohalikest teenuse korraldajatest.

Omavalitsuseti erinevad teenusele saamise kriteeriumid, mille üheks põhjuseks on ühtsete hindamisjuhendite puudumine. Teenuse vajaduse hindamisel tekitab enim segadust abivajaja pereliikmete olemasolu ja sissetulekutega arvestamine. Mõni omavalitsus lähtub ainult abivajajast sõltumata pereliikmete olemasolust. Mõni omavalitsus hindab abivajajat koos pereliikmete võimaliku rahalise ja füüsilise panusega hooldusprotsessi. Suure probleemina toodi esile üle-eestilise ühtse teenuse hinnastamise põhimõtete mudeli väljatöötamise ja klientidelt omaosaluse võtmise põhimõtete mudeli vajadus. Omaosaluse võtmisel on igal omavalitsusel välja töötatud enda lähenemine ja see tekitab väga suure erinevuse teenuse eest tasu võtmisel.

Aktiivse arutelu põhjal sõnastati pikaajalise hoolduse korraldamise kitsaskohad ja iseloomulikud tunnused vaadatuna koduteenuse korraldajate ja osutajate vaatevinklist:

  • Kust läheb piir koduteenuse ja tugiisikuteenuse vahel? Hajaasustusega piirkondades on abivavajajatel raske selget piiri paika panna. Palju on transporditeenust koduteenuse klientidele, vähe isikuabi.
  • Hajaasustusega piirkondades koduteenuse osutamine hooajaline. Talvel teenuse vajadus hüppeliselt kasvab. Teede olukord on talvel halb, inimesed liiguvad vähem.
  • Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus on liiga kallis ja kättesaamatu.
  • Dementsussündroomiga klientidega on väga suured probleemid. Kurdeti kompetentsikeskuse väikest kasutegurit. Ühe näitena toodi välja, et nad ei tea millised hooldekodud võtavad vastu dementsussündroomiga inimesi.
  • Koduõenduse kättesaadavus hajaasustusega piirkondades on väga suur probleem.
  • Perearstidega on suhted valdavalt head või väga head.
  • Rahul ollakse abivahendite süsteemi ja kättesaadavusega.
  • Teenuse hinna kujundamise põhimõtted võiksid olla riigi poolt välja töötatud. Kas teenusel on tunnihind, toimingu hind? Kas koduabil ja isikuabil on erinev hind? See võimaldaks püüda ühtlustada või järele aidata väga väikest töötasu maksvaid omavalitsusi, kuna töötasu on üks teenuse hinna komponentidest.
  • Omaosaluse võtmise ühtsed põhimõtted. Kas ja millistel tingimustel teenus tasuta? Milline summa peab inimesele elamiseks kätte jääma ja mida arvestatakse eluliselt vajalike kuludena? Omavalitsuseti väga erinevad lähenemised.

Arutelu tekkis lähedase inimese arsti juurde saatmise küsimuse üle. Millistel tingimustle töötav pereliige saab oma tööajast lähedasega arsti juures käia?

Vastus: Töölepingus seadus § 92 lõige 1 punkt 2 näeb ette, et tööandja ei tohi lõpetada töötajaga töölepingut põhjusel, et töötaja täidab olulist perekondlikku kohustust. Terviseabi võimaldamine oma abivajavale pereliikmele on kahtlemata oluline perekondlik kohutus. Töölepingu seaduse § 42 annab õiguse nõuda tööandjalt mõistlikus ulatuses vaba aega töötajale oluliste perekondlike kohustuste täitmiseks, mida töötaja töövälisel ajal teha ei saaks. Töölepinguseaduse § 38 alusel peab tööandja maksma töötajale selle aja eest keskmist töötasu.

Allikas: 
https://www.eswa.ee/wp-content/uploads/2019/06/Kokkuv%C3%B5te-31.05.2019.-Koduteenus.-Teemap%C3%A4ev.pdf

Riik rahastab 75 päeva- ja nädalahoiuteenuse koha kohandamist ja loomist

06.06.2019

Suure hooldusvajadusega psüühilise erivajadusega inimestele luuakse üle Eesti 75 päeva- ja nädalahoiuteenuse kohta. Sotsiaalminister Tanel Kiige allkirjastatud käskkirjaga toetab riik kohtade kohandamist ja loomist kokku 280 000 euroga.   
 
„Kohtade kohandamise ja loomisega parandame intervallhoiuteenuse kättesaadavust, loome psüühilise erivajadusega inimeste vajadustele paremini vastavad teenusekohad ja suurendame teenusepakkujate hulka,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „1. aprillist alates laiendasime teenuse saajate ringi, võimaldades ka suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele mõõduka intellektihäirega inimestele kasutada päeva- ja nädalahoiuteenust.“ 
 
Toetust anti majutusega teenusekohtade kohandamiseks ja loomiseks. Toetust võis saada siseruumide kohandamiseks, ümberehituseks või renoveerimiseks. Kohandada saab klientide ühiseks kasutamiseks mõeldud ruume või alasid, aga ka näiteks tualettruume või magamistube. Samuti oli võimalik saada toetust ruumide varustamiseks vajalike abivahendite või mööbliesemetega. 
 
Taotluse võisid esitada kohalikud omavalitsused, juriidilised isikud või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegutsevad või soovivad tegutseda erihoolekandeteenuse pakkujana. Toetuse suurus projekti kogumaksumusest on 85%. Maksimaalne toetus ühe uue teenusekoha loomiseks on 10 000 eurot ning olemasoleva teenusekoha kohandamiseks 2000 eurot. Taotluse esitamise tähtaeg oli 22. aprill 2019.
Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 2018. aasta lõpu seisuga päeva- ja nädalahoiuteenusel kokku 88 inimest.
 
Toetuse saajad: 

  • SA Haapsalu Hoolekandekeskus: 2 kohandust, 2 uut kohta.
  • Sillamäe Linnavalitsus: 3 uut kohta.
  • Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet: 5 kohandust, 8 uut kohta.
  • Türi Vallavalitsus: 4 uut kohta.
  • Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus: 6 kohandust, 2 uut kohta.
  • SA Koeru Hooldekeskus: 2 uut kohta.
  • Eesti Hoolekande Selts: 5 uut kohta.
  • Benita Kodu AS: 4 uut kohta.
  • Viru Haigla AS: 7 uut kohta.
  • Hiiumaa Vallavalitsus: 3 kohandust, 2 uut kohta.
  • MTÜ Me hoolime Sinust: 5 uut kohta.
  • AS Hoolekandeteenused: 10 kohandust.
  • MTÜ Pällo Noorte Töökodu: 5 uut kohta.
Allikas: 
https://www.sm.ee/et/uudised/riik-rahastab-75-paeva-ja-nadalahoiuteenuse-koha-kohandamist-ja-loomist

Lehed