Jätkame ka selles artiklis juttu heast unest ja selleks vajalikest tingimustest.

Inimene magab oma elust maha umbes kolmandiku. Seepärast ei olegi ükskõik, kuidas või kus me magame. Väga oluline osa hea une kvaliteedi juures on milline on meie voodi ja padi. Voodi ja padja seisukorda peame me kontrollima korrapäraselt, kuna nii kehv voodi kui vormist väljas padi võivad olla unetuse üheks põhjuseks.  

Ka padi tuleks valida inimese kaalu järgi. Liiga pehme padjaga vajub selgroog kõveraks, kuna ei saa kaelale vajalikku tuge. Et toetada selgroogu ei pea padi olema ka kivikõva ja väga kõrge. On tähtis, et padi toetaks   Hea padi hoiab kaela ja selgroo küljeli magades ühel joonel. Selili magades peab padi toetama kaela loomulikku asendit. Padi on õige, kui kämmal mahub kaela ja voodi vahele, toetab õlga ja selga.

Kui patja osta, tuleks ka patja proovida pikali asendis ja lasta müüjal vaadata, kas selgroog jääb antud padjaga ühele joonele. Ei maksaks karta hea padja kõrget hinda, kuna tõeliselt hea padi peaks vastu pidama 10-15 aastat. Tavalised lisapadjad või asenduspadjad kestavad umbes 3-5 aastat.

Kui meie hooldatav on voodihaige, on padjal ja voodil eriti tähtis roll. Padi peab olema selline, et ta jagab voodihaige keharaskuse võrdselt toetuvale kehapinnale. See on eriti tähtis lamatiste ära hoidmiseks, kuna lamatised tekivad siis kui keharaskus on jagatud toetava pinna suhtes ebaühtlaselt. Lamatiste ära hoidmiseks on voodis hea kasutada ka mootoriga töötavat õhkmadratsit. Pumbatavaid õhkpatju kasutatakse ka istumise all, et jaotada ka istudes keharaskus ühtlaselt ja vältida lamatiste tekkimist istmiku alla, mis on ratastooli kasutajatele igapäevaseks nuhtluseks. Voodihaigete head und soodustavad ka asendit fikseerivad padjad. Patju kasutatakse lamava haige puhul selja, käte ja jalgade toetamiseks. Kuna tavaliselt väheneb lamava haige lihasmass väga oluliselt, siis tuleb külili asendis toetada pealmist jäset, asetades   jalgade ja ka käte vahele padjad, et jäsemete omavahelisel pikaajalisel kokkupuutel ei tekiks uusi lamatisi ega venitusi. Lamavale hooldatavale tuleks asetada tugev padi jalataldade ja voodijalutsi vahele ja ka kandade alla, et lamatised ei tekiks kanna alla ja pikaajalisest kasutamatusest ei vajuks jalapöiad valesse asendisse (varbad ette sirutatud).

Erinevate toetavate patjade ostmisel tuleks kindlasti pöörduda füsioterapeudi, abivahendite laenutusega tegelevate asutuste, taastusraviarsti või koduõe poole. Koduses tingimuses aga soovitan kasvõi enda peal järele proovida, kas antud padi toetab teie selga kui te tahate sellega voodis istuda või lamada ning kindlasti ärge unustage voodihaige patju ka niisama paari kolme päeva järel „üles kloppimast“ ning seda kindlasti õues värske õhu käes, et vähendada tolmulestade elutegevuse produkte.

Padja valimisel tuleks kindlasti arvestada padja pealismaterjaliga. Kuna inimene higistab öö jooksul kuni pool liitrit, siis peaks padja pealismaterjal olema niiskust kergelt hülgav. Padjal peaks kindlasti olema ka vahetatav padjapüür, sest haige inimene lamab voodis enamuse aja päevast.

Hooldustöös on palju abi täiselektroonilisest voodist. Selline voodi kergendab hooldaja tööd oluliselt: voodi tõuseb ja langeb kergelt puldil nupu vajutusega, peatugi ja ka jalgeots tõuseb ja langeb vastavalt soovile, voodi külge saab paigaldada teisaldatavad külgmised kõrgendused, laua söömiseks või lugemiseks, käetoe ehk haaratsi – mille abil saab end voodis istuli tõsta või asendit muuta, lambi või häirenupu. …voodi saab osta või laenutada invavahendeid müüvatest kauplustest.

Kui kodus on kasutusel tavaline voodi, siis selle jalad võiks kõrgemaks tõsta, et hooldataval oleks kergem voodist tõusta ja hooldajal kergem voodi kohale kummardada ja haiget hooldada. Kõrget voodit on kergem ka hooldada – voodiriideid vahetada jms. Kõrgus peaks olema selline, et voodist tõustes ulatuks jalad täpselt põrandale.

Unetuse vastu tablettidega

Unerohtu kasutatakse nüüdsel ajal palju ja valdavalt kasutab neid vanemaealine inimene. Naised kasutavad unerohtusid 2-3 korda tihemini kui mehed. On üsna tavaline, et vanemaealised inimesed kasutavad juba aastaid unerohtusid, isegi siis kui vajadus nende järele ei ole kindel. Unetuse põhjus on juba kadunud, aga tablette võetakse ikka edasi.

Unerohud on peamiselt mõeldud lühiajaliseks kasutamiseks. Nüüdisaegsed unerohud on head ja turvalised kui neid õigesti kasutada. Unerohtu võib kasutada maksimaalselt kaks nädalat järjest, siis peaks saabuma juba positiivne efekt. Pikemaajalisel kasutusel võib tekkida ravimisõltuvus ja ravimi taluvuse kasv.

Unerohu kõrvalmõjud võivad olla aeglustunud reaktsioon, mäluhäired, unisus, segadusseisund, luulud, topeltnägemine ja kõnehäired. Eakate inimeste öine segadusseisund ja rahutushood võivad olla ka unerohtude kõrvalmõju tulemus. Kõikidesse kõrvalnähtudesse tuleks suhtuda väga tõsiselt ja pöörduda murega kindlasti arsti poole. Samas peab alati ka uurima unerohu ja igapäevaselt võetavate rohtude koosmõju. Koosmõju võib tekkida antidepressantide, antibiootikumide ja erinevaid seenhaigusi ravivate rohtude üheaegsel võtmisel. Perearst peaks teadma kõiki koos võetavaid rohtusid: nii retsepti- kui käsimüügist ostetud rohtusid, et hoida ära ebameeldivad koosmõjud.

Unerohtude võtmisel peaks teadma:

• Uinumist soodustavaid ja und parandavaid muid ravimivabu ravivõtteid tuleks kasutada ka unerohtu võttes
• Unerohud on mõeldud ainult lõhiajaliseks kasutuseks
• Unerohu mõju väheneb juba 4 nädalase tarvitamise järel
• Unerohtu kasutades tuleks võimaldada unerohu tarvitajal magada probleemideta, kuna unerohu tarvitamise järel on inimese tegevusvõime nõrgenenud
• Unerohtu tuleb võtta siis kui minnakse magama, mitte hommikul 3-4 ajal, kui oleme pool ööd unetult mööda saatnud
• Samal ööl ei tohi võtta unerohtu kaks korda
• Unerohud võivad tekitada kõrvaltoimeid - mäluhäired, päevane unises, öine ärkamine, segadusseisund ja tasakaaluhäired
• Unerohu võtmist tuleb lõpetada sammhaaval, poolitades tavaline annus kuni täieliku lõpetamiseni.

Tiina Tursman