Jump to navigation

Avaleht

Eesti Omastehooldus

  • Avaleht
  • Ühingust
  • Projektid
  • Üritused
  • Kasulik teada
  • Uudised

Sa oled siin

  1. Avaleht ›
  2. Uudised ›

Raport: Eestis kasvab tulevikus surve võõrtööjõu kasutamiseks pikaajalises hoolduses

03.11.2021

Eestis kasvab tulevikus surve võõrtööjõu kasutamiseks pikaajalises hoolduses, selgus täna esitletud Arenguseire Keskuse raportis Pikaajalise hoolduse tulevik. Arengustsenaariumid aastani 2035.

„Eesti vananev rahvastik tõstatab lähikümnenditel küsimuse, kuidas korraldada abivajajate pikaajalist hooldust,“ ütles Arenguseire Keskuse uuringute juht Lenno Uusküla. „Juba praegu vajab igapäevase toimetulekuga abi hinnanguliselt 160 000 – 190 000 inimest. Abivajajate hulk kasvab sajandi keskpaigaks prognooside kohaselt veel üle 25 000 inimese võrra.“

Uusküla sõnul vajavad pooled praegu 65-aastastest Eesti elanikest oma edasises elus pikaajalise hoolduse teenuseid. „Samas alahindavad Eesti elanikud pikaajalise hoolduse riski – 70% küsitlusele vastanutest hindab abivajaduse tõenäosust väikeseks või olematuks,“ lisas Uusküla.

Rahvastiku vananemine suurendab igapäevaelus püsivalt abi vajavate inimeste hulka ja tingib pikaajalise hoolduse valdkonnas kasvava tööjõuvajaduse. „Meie paradoks seisneb selles, et suurendades hooldusvaldkonna palkasid ja muutes seda rasket tööd atraktiivsemaks, hakkavad teenuste hinnad kiiresti kasvama ja riik ega enamik abivajajaid pole võimelised nende eest tasuma,“ märkis Uusküla. „Lühiajaliste töötajate kasutamisel pikaajalise hoolduse sektoris on aga keeruline hoida teenuse kvaliteeti. See suurendab survet pikaajalise hoolduse valdkonnas võõrtööjõu kasutamiseks.“

Lenno Uusküla sõnul tuleb võõrtööjõu kasutamise korral seda juba varakult ja aktiivselt planeerida. „Näiteks Saksamaa viib läbi koolitusi riikides, kust nad soovivad värvata teenuse osutajaid. Õpetatakse selgeks nii tööoskused kui ka keel ja lõpueksami sooritanutele garanteeritakse töökoht Saksamaal.“

Mõningast leevendust tööjõupuudusele pikaajalises hoolduses võib Uusküla sõnul tuua tehnoloogia laiem ja süstemaatilisem kasutamine. „Pikemas perspektiivis on telehooldus saamas kolmandaks hooldusliigiks kodus elamist toetavate teenuste ja institutsionaalse hoolduse kõrval. Rohkem mõju hakkab see aga avaldama paarikümne aasta jooksul, kui hooldusvajaduse ikka jõuab põlvkond, kes on tehnoloogia keskel üles kasvanud,“ lisas Uusküla.

2021. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks „Pikaajalise hoolduse tulevik“, milles otsitakse lahendusi, kuidas rahastada ja katta vananevas ühiskonnas pikaajalise hooldusega seotud vajadusi järgmise 15 aasta perspektiivis.

Pikaajaline hooldus (PH) on mõeldud inimestele, kes vajavad abi igapäevaeluga toimetulekul ja ühiskonnaelus osalemisel. Umbes pooltel abivajajatest on füüsilised ja vaimsed võimed vähenenud vanuse tõttu, pooled abivajajad on kas sündinud erivajadusega või on see tekkinud mõne õnnetuse või haiguse tagajärjel.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Allikas: 
https://arenguseire.ee/uudised/raport-eestis-kasvab-tulevikus-surve-voortoojou-kasutamiseks-pikaajalises-hoolduses/

Euroopa tähistab 2. omastehooldajate päeva!

04.10.2021

Täna, 6. oktoobril, tähistab Euroopa teist omastehooldajate päeva, mille ellukutsuja on Eurocarers, et heita valgust noortele omastehooldajatele ja väljakutsetele, millega nad silmitsi
seisavad.

Noored omastehooldajad on alla 18 -aastased lapsed ja noored, kes osutavad või kavatsevad pakkuda hooldust, abi või tuge oma pereliikmele või sõbrale, kellel on krooniline haigus, puue, nõrkus või sõltuvus. Nad võtavad endale vastutuse, mida tavaliselt seostatakse täiskasvanuga.

Mida teevad noored hooldajad?

Praktilised ülesanded (nt toiduvalmistamine, majapidamistööd ja ostlemine);
Füüsiline hooldus (nt kellegi voodist välja aitamine);
Emotsionaalne tugi (nt rääkimine abivajajaga);
Isiklik hooldus (nt aidata kellelgi riietuda);
Pere eelarve haldamine ja retseptide täitmine;
Aitab anda ravimeid;
Aidata kellelgi suhelda;
Vendade ja õdede eest hoolitsemine.

Loe lisaks ja märka noort omastehooldajat!

Allikas: 
http://ecd.me-we.eu/

Tegevustest pikaajalise hoolduse vallas

28.09.2021

Sotsiaalministeerium kavandab järgmise 5–10 aasta jooksul suuremaid ja väiksemaid algatusi, projekte, arendusi ning seadusemuudatusi, mis panustavad pikaajalise hoolduse paremasse korraldusse, toimimisse ja kättesaadavuse parandamisse.

Pikaajaline hooldus on üks olulisemaid hoolekande valdkondi, mille alla mahutub suur osa nii riigi kui ka kohaliku tasandi hoolekandelisest abist.

Selle toimimise ja inimestele vajaduspõhise abi tagamise eelduseks on, et süsteemi ressursid on kavandatud mõistlikult, jätkusuutlikult ja säästlikult. Ka teenused peavad olema kestlikud, nende kvaliteetseks osutamiseks on vaja pädevat tööjõudu, kellele on tagatud koolitusvõimalused, motiveeriv töötasu ja tänapäevased töötingimused. Teatavasti hõlmavad pikaajalise hoolduse ressursid nii inimesi kui ka raha. Nii töötajate palga- kui ka kvalifikatsiooniküsimused vajavad pikaajalisi lahendusi.

Mida tuleb teha senisest teisiti?
Et liikuda tulemuslikuma pikaajalise hoolduse süsteemi suunas, tuleb võrreldes praeguse olukorraga ellu viia järgmised muudatused:

1) järk-järgult suurendada pikaajalise hooldusega seotud avaliku sektori kulutused vähemalt 2–2,5%-ni SKPst.

2) suurendada teenuste mahtu ja teenusesaajate ringi, pakkudes teenuseid ka inimestele, kes neid küll vajavad, kuid on praegu sageli täielikult oma lähedaste hooldada, sest pikaajalise hoolduse teenused pole välja arendatud või ei ole need kooskõlas inimeste vajadustega.

3) vähendada hooldusvajadusega inimeste ja nende perede omaosalust hooldusteenuste eest tasumisel. Pikaajalise hoolduse teenuste rahastamisel on praegu peamine vastutus inimestel endil, avalik sektor rahastab teenuseid liga väikeses ulatuses. Seega sõltub teenuste kättesaadavus üha enam teenusekasutaja maksevõimest, mis omakorda võib põhjustada vaesusesse langemise ohtu teenuste kasutamise tõttu.

4) lihtsustada erivajadusega inimese teekonda abi saamisel, sh määratleda selgemalt, et kohalik omavalitsus on inimese esmane kontaktpunkt; parandada andmevahetust kohaliku omavalitsuse ja sotsiaalkindlustusameti vahel ning pakkuda riiklike ja kohaliku omavalitsuse korraldatavaid teenuseid, lähtudes inimese abivajadusest, mitte tuvastatud puude raskusastmest.

Projektid ja teised tegevused

Kuigi riigieelarvelise rahastuse osas ei ole lähiaastatel suuri muutusi sotsiaalsektori arendamisel näha, on siiski töös tegevused mitmel suunal, mille abil edaspidi parandada teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning toetada hoolduskoormusega inimesi.

Hoolduskoormusega inimeste toetamiseks on ettevalmistamisel projekt, mille käigus luuakse neile suunatud veebileht, mille kaudu saab jagada olulist infot, nõustamist ja koolitusi. Koostame kohalikele omavalitsustele standardiseeritud tööriista/juhendmaterjali, mille abil saab hinnata hoolduskoormust ja hoolduskoormusega inimese toetusvajadust.

Selleks, et abi vajav inimene ja tema lähedased ei kaoks oma murede ja vajadustega sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi vahele, on juba mitmendat aastat käigus hoolduskoordinatsiooni projekt. Selles osalevates piirkondades (Lääne-Virumaal, Järvamaal, Raplamaal, Saaremaal, Tallinnas, Tartus ja Viljandis) on tööl hoolduskoordinaatorid, kelle ülesanne on juhtumikorralduse kaudu mitmesuguste tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise korraldamine ja võrgustikutöö, et abivajaja saaks vajadustekohast tuge võimalikult vara ning eri valdkonnad töötaksid eesmärkide nimel kooskõlastatult. Selle tulemusel väheneb abivajaja ja nende lähedaste asjaajamisega seotud koormus. Projekt laieneb järgmisel aastal teistessegi piirkondadesse.

Paralleelselt töös oleva sotsiaal- ja tervishoiu valdkondade integratsiooni projekti eesmärk on toetada valdkondade lõimimist uute inimesekesksete kliendi või patsiendi teekondade väljatöötamisega, edendada andmete ristkasutust asjaosaliste vahel ning võimestada kohalikke omavalitsusi hoolekandeteenuste arendamisel ja pakkumisel. Projekti tulemusena luuakse integreeritud teenusepakkumise raamistik koos eesmärkide ja mõõdikutega, aga ka terviklik ja rakendatav dementsuse teekond ning insuldi teekond. Töötatakse välja ka ettepanekud andmete kvaliteedi, andmehõive ja andmevahetuse parandamiseks ning poliitikakujundamiseks vajaliku integreeritud andmekihi loomiseks.

Erihoolekandeteenuste puhul liigutakse järjest enam isikukesksete ja kogukonnapõhiste teenuste osutamise suunas. Selleks algatati isikukeskse erihoolekande teenusmudeli (ISTE) katseprojekt, mille käigus katsetatakse vähenenud või puuduva töövõimega psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut toetavate integreeritud, isikukesksete ja paindlike toetusmeetmete ja teenuste süsteemi mudelit, sh individuaalse eelarve kasutamist. Projekti eesmärk on toetada paremini sihtgrupi osalemist kogukonna ellu, sh võimetekohast osalemist tööhõives. Teenusedisaini protsessi tulemustele tuginedes saab isikukeskset lähenemist kõige paremini rakendada, kui erihoolekandeteenuseid korraldab ja selle eest vastutab kohalik omavalitsus. Omavalitsus on inimesele kõige lähem abistaja, sealsetel spetsialistidel on olukorrast parem ülevaadet ja rohkem võimalusi kogukonnas olevate ressursside kaasamiseks, sh saab korraldada paremini suhtlust teenuse pakkujatega, kes osutavad piirkonnas vajalikke teenuskomponente. Sellist korraldust nüüd katsetataksegi.

2021. aastal kutsekoja juhtimisel koostatav sotsiaaltöö valdkonna tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosi- ja seiresüsteemi OSKA raportis antakse ülevaade olukorrast, tehakse ettepanekuid ja tuuakse välja prognoosid järgnevateks aastateks. Paralleelselt koostatavas „Heaolu arengukavas aastateks 2023–2030” seatakse sihid ja prioriteedid ka tööjõu osas, arengukava võetakse aluseks valdkonnale riikliku ning välisrahastuse kavandamisel.

Projektide elluviimise kõrval muudetakse ka õigusakte, mille tulemusel väheneb bürokraatia, paraneb õigusselgus ja muutub kättesaadavamaks kvaliteetne abi. Esimene seadusemuudatuste pakett saadetakse peagi kooskõlastamisele.

Võimaluste otsimine lisarahastuseks

Otsime võimalusi ja viise sotsiaalsektori täiendavaks rahastamiseks. Suurte muutuste saavutamiseks ja sobiva toega kõigi abivajajateni jõudmiseks vajab sotsiaalsektor lisaraha. Rahalist katet on vaja teenuskohtade juurde loomiseks ja uute teenuste arendamiseks, teenuste mahtude suurendamiseks, piisaval hulgal kvalifitseeritud töötajate palkamiseks, üldhooldusteenuse puhul inimeste omaosaluse mõistlikule tasemele viimiseks jne. 2021. aasta teises pooles alustame analüüsi koostamist, et leida Eestile sobivaid lisarahastuse võimalusi. Märksõnadeks on jätkusuutlikkus, mõistlikkus ja ressursisäästlikkus.

Tööpõld pikaajalise hoolduse valdkonnas on lai ning proovikive jagub: tuleb leida sobivaid lahendusi nii hooldusvajaduse kui ka hoolduskoormusega inimestele, kindlustada sektor haritud ja motiveeritud tööjõuga ning kasutajale mugavate ning tänapäevaste tööriistadega. Sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnad peaksid toimima koordineeritult ja lõimituna, et need moodustaksid loogilise terviku.

Erihoolekandeteenuste puhul liigutakse järjest enam isikukesksete ja kogukonnapõhiste teenuste osutamise suunas.

Allikas: 
https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/tegevustest-pikaajalise-hoolduse-vallas

Lehed

  • « esimene
  • ‹ eelmine
  • …
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • 6
  • 7
  • 8
  • 9
  • 10
  • …
  • järgmine ›
  • viimane »
  • MTÜ Eesti Koduabi Selts
  • Telefon: 50 688 22
  • E-mail: info@omastehooldus.eu