LPs ilmunud Andrei Hvostovi arvamuslugu "Minu elu Annleenaga" pani reageerima sadu inimesi, sest paljudel on kogemusi, kuidas saada hakkama olukorras, kui keegi su lähedastest on voodihaige.
"Hooldekodu kuutasu ei tohiks olla suurem pensionist, ehk siis pension peab võimaldama normaalse elulõpu.Olgu siis kodus, kuhu saab palgata hooldaja või hooldekodus.Tohutud viimasel ajal tekitatud sots-töötajate hordid võiksid kontrollreidide asemel reaalset abi osutada, lapsi küll korjavad usinasti ära. ID kaardi uuendamine on täielik NKVD tase. Kästi mulgi fotograaf maale koju tellida, hiljem vanainimene linna sõidutada kasvõi lamades, oldi nõus siis ise välja tulema. Põhjuseks pidid olema koodid, mida lapsed võivad kuritarvitada....ID kaart on aga ka suremiseks, raha saamiseks pangast, kiirabi kutsumiseks hädavajalik. Ütleks isegi, et inimesest endast tähtsam."
"Paranemislootust pole...NOOREMAKS ei lähe keegi. Olen 69 ja mõtlen HIRMUGA oma tulevikule. EI TAHA ilma mõistuseta voodis pampersitega lamada ! EI TAHA!!! Eutanaasiaseadust on vaja - ja kiiresti ! Enne kui mu mõistus käib. Ja selle seaduse järgi on nii - vastav avaldus või teade (kasvõi notariaalselt kinnitatud) tuleb teha varakult, täie mõistuse juures olles. TEISED ei saa selle üle otsustada. Kes tahab, võib vabalt 20 aastat kuseloigus mädaneda, palun väga ! Aga mina EI TAHA ! Andke mulle võimalus väärikalt surra!"
"Ilmselt liiguvad sellised ideed paljude peas. Oleme ka ise sõbrannadega arutanud, et võiks pensionipõlves kamba peale maja osta, aga minu eakas ema jahutas minu indu peale seda, kui oli hooldekodus oma nõdrameelseks jäänud sõbrannat vaatamas käinud. Kirjeldas, kuidas tema kunagine kõige lähedasem sõber istus seal, ilanire suunurgas, ega saanud maast ega ilmast aru. ema ütles, et pole küll kindel, et tema tahaks oma viimaseid aastaid päev päeva kõrval sellises seltskonnas veeta. Ise rabelen praegu (40aastasena) just selle nimel, et mul oleks raha pensionipõlves nii palju, et oma lastele ma kaela peale mitte jääda. pigem palkan hooldaja, kes minu lapid vahetab, et lastel jääks jaksu parem minuga paar sõna vahetada."
"Siiras hvostovlik lugu. Päriselus ongi omastehooldajad üks raudsete ihutud närvidega ja riigi poolt raudkindlalt märkamata ning metsikult tasa paljunev tõug. Kui hoolid üksi ja tahad teha oma päris toreda ema eluks parimat, siis sind ennast ei jää järele, sest töötad emaga tasuta ja abita nagu me Eesti riik ette näeb. See on ainus tasuta töökoht, millele kulub isegi kuni 24/7. Miks kõik teised siis ei tööta tasuta ja ei ole sunnitud oma palgatööst loobuma? Jaotame siis igaühele ühe tasuta vastutava töö lisaks, et oleks õiglane see kujuteldav ja nähtamatu õigusriik. Hooldekodud pole tihti inimväärse hoole ja tähelepanuga kohad, kuna seal töötajaid ei jätku iga hingekese juurde, seda me teame. Riik on omastehooldajate elu põrgust maale toomisega ekslikult hiiliv ja mittelubav - nagu tigu tuleb sulle teisest ilmast appi."