Eesti Patsientide Esindusühing (EPE) koos teiste pöördumisele allakirjutanud organisatsioonidega esitas sotsiaalministrile ettepanekud omastehooldajaid toetavate meetmete väljatöötamiseks, et tagada neile inimväärikas elu.

«Raske ja sügava puudega lapsi ning invaliidistunud või eakaid pereliikmeid hooldavad inimesed on jäetud ilma piisavast riigipoolsest toetusest ja sotsiaalsetest garantiidest. Meie soov on, et Eesti seadusandlus tagaks kõigile inimväärse toimetuleku ega seaks vaesusesse peresid, kelle liikmed on lähedaste hooldada,» selgitas pöördumise põhjust EPE nõustaja ja juhtumikorraldaja Iivi Kallaste.

EPE-ni on jõudnud juhtumeid, kus oma lähedasi igapäevaselt hooldavad inimesed on kaotanud nii oma vaimse kui ka füüsilise tervise. Nad on olnud sunnitud loobuma õpitud erialast, karjäärist ja eneseteostusvõimalusest ning neil on tulnud elada toimetuleku piiril, kus ainukeseks sissetulekuks on hooldajatoetus.

Sagedamini kannatavad ülemäärase hoolduskoormuse all just naised, sest antud hetkel Eesti riigis kehtiva hooldajatoetuse suuruse tõttu ei ole meesterahvad nõus koduseks jääma, et oma puudega last või haigestunud vanemat ülalpeetavana hooldada.
On ka olukordi, kus puudega last hooldavad pered purunevad ning ülalpidamis- ja hooldamiskohustus jääb vaid ühe liikme, enamasti naise kanda. «Täna pole meil andmeid, palju Eestis omastehooldajaid kokku on, kuna on ka neid, kes hooldustoetust ei saa,» lausus Kallaste.

EPE juhib oma pöördumises tähelepanu seadusemuudatuste ja –täienduste kehtestamise vajalikkusele, et säilitada rahva tervis ja täisjõus tööealiste inimeste töövõime ning tagada hoolduskoormusega isikutele ja nende peredele riiklik abi, mis kindlustaks neile inimväärsema toimetuleku ja elukvaliteedi.

EPE on 1994. aastal asutatud mittetulundusühing, mille eesmärk on esindada patsientide huve nii individuaalsel, süsteemsel kui ka rahvusvahelisel tasandil. EPE pakub nõustamisteenust, tuge üksikjuhtumite lahendamisel ja võimalusel ka õigusabi.