Viimane tõenduspõhine riikliku tasemega uuring, mis pühendab ka omastehooldajatele põgusa pilgu, pärineb aastast 2009. Mälu värskendamiseks väljavõtteid „Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringust“, mille leiud 6 aastat tagasi ei ole tänaseni erilise tähelepanu all olnud. Seejuures on kasulik meelde tuletada küsimus - „Kes tasub omastehooldaja vaeva?“ ja jagada oma arvamust juba sellel laupäeval, 15. augustil, Paide Vallimäe Heaolualal.

Häid mõtteid, arvamusi ja soovitusi kuulavad erilise innuga just pildil toodud T-särki kandvad festivallased!

• Pereliikmena käsitletakse uuringus puudega inimesega samas eluruumis elavat leibkonnaliiget. Peamiseks abistajaks või hooldajaks (edaspidi hooldajaks) loetakse seda pereliiget, kes puudega inimese abistamisele või hooldamisele kõige rohkem aega või raha panustab. Hooldajate üldkogumi suuruseks on hinnanguliselt 72 142 inimest.
• Enamasti on hooldajate leibkond kaheliikmeline (65%), s.t leibkonda kuuluvadki ainult hooldaja ja hooldatav ise. Üle poole (59%) peamistest hooldajatest ongi oma puudega pereliikme ainukeseks hooldajaks.
• Peaaegu 60% hooldajatest osutab puudega inimesele abi iga päev vähemalt kolm tundi ehk enam kui 20 tundi nädalas. Suurema hoolduskoormusega on sagedamini pensioniealised ning mittehõivatud tööealised hooldajad.
• 18% õppivatest või töötavatest 16-64-aastastest hooldajatest on pidanud puudega pereliikme abistamiseks või hooldamiseks viimase aasta jooksul vähendama koormust või loobuma õppimisest-töötamisest.
• Puudega inimese hooldamise tõttu on jäänud 69% hooldajatel ka vähem vaba aega oma meelepäraste tegevustega tegelemisele. Eriti vähe on hooldajatel jäänud aega iseendale ning aktiivsele suhtlemisele väljaspool perekonda. Kõige vähem vaba aega on naistel, suurema hoolduskoormusega ja sügava puudega inimeste eest hooldajatel.
• Veidi enam kui kolmandik (37%) hooldajatest vajab enda hinnangul hooldamisel lisaabi, 11% olulisel määral. Täiendavat abi vajavad eelkõige suure hoolduskoormusega ning sügava puudega inimeste hooldajad.
• Kõige enam vajatakse transporditeenuseid, rahalist toetust ning teenuseid, mis aitaksid hoolduskoormust jagada ja vähendada: tugiisiku, isikliku abistaja, koduabilise ja põetaja, aga ka ööpäevase hoiu või päevakeskuse teenuseid. Lisaks tunnevad hooldajad vajadust rehabilitatsiooni-, tervishoiu- ja nõustamisteenuste järele.