Mida tähendab vaimne tervis? Sõna „vaimne“ hõlmab meie mõtteid, tundeid ning maailma ja iseenda tunnetust. Tervis kirjeldab enamasti seda, kuidas su keha ja vaim töötavad. Vaimne tervis tähendab seda kuidas me mõtleme, tunneme ja eluga toime tuleme. Vaimselt tervel inimesel on olemas oskus kohaneda erinevate muudatustega ning leida parim igast situatsioonist, kuhu ta on sattunud. Enamasti on hea füüsiline tervis kõigile silmaga nähtav, aga hea vaimne tervis jääb üsna ähmaseks mõisteks. Kui peaaegu igas ajakirjas kutsutakse inimesi hoolitsema oma füüsilise tervise eest, siis vaimse tervisega jääme me tihti jänni. Kuid nii nagu füüsiline tervis, on meie vaimse tervise heaolu isegi tähtsam füüsilisest tervisest. Sest mis tähtsust on näiteks sügava vaimupuudega inimesele tema tugevast füüsilisest tervisest kui ta isegi ei saa aru, et ta üldse elab.

Soome psühholoog Eeva –Liisa Lindholm esitas 2009nda aasta sügisel omastehooldajate koolitusseminaril väga ilusa ja tabava definitsiooni vaimsele tervisele -  Inimese vaimne tervis on võime armastada ja teha tööd!

Vaimse tervise käsitlus on väga lai ja seda mõjutavad:

• individuaalsed tegurid (geneetiline baas)
• sotsiaalsed tegurid
• ühiskondlikud tegurid (sotsiaalne turvalisus, koolitus/ enese täiendusvõimalused, vaesus)
• kultuurilised tegurid – kuidas meisse suhtuvad teised inimesed ja kui väärtuslikena me end tunneme.

Kas vaimne tervis või vaimuhaigus? Kui me kujutame vaimset tervist endale ette jõuallikana, siis tänu sellele nn akule suudame me elus palju korda saata. Kindlasti on iga inimene märganud, et mõni inimene on kui päikejänku – kes tuppa astudes tekitab teisteski hea ja mõnusa enesetunde. Kuid samas kõrval võib mõni teine olla vaikne, kinnine, vähese jutuga – kuid ta on sisemiselt väga õnnelik, rahulik ja tasakaalus. Inimese normaalne seisund peakski olema hea enesetunne, kõik muu on kõrvalekalle. Kuid kuidas ütleb eesti vanasõna hea enesetunde kohta: „Pill tuleb pika ilu peale!“, „Kes pärast naerab, naerab paremini!“, „Lolli tunneb naerust!“ jne jne. Meie ühiskonnas on aga juba aastasadu hea tuju ja hea enesetunne otse vastupidiselt seostatud otsekui vaimuhaigusega. Vaimult haige! Vaimuhaiguse mõistet psühhiaatrias nüüdisajal enam ei kasutata, nüüdisajal kasutatakse mõistet psüühikahäiret, millest vaimuhaigused ehk psühhoosid moodustavad ainult väikese osa.

Soomekeelsena on ilmunud raamat „Hyvä itsetunto“  (Hea enesetunne) 1998. a Liisa Keltikangas- Järvinen´i sulest, kus peaaegu 300 leheküljel kirjeldatakse - mis asi on hea enesetunne, kuidas seda saavutada ja säilitada. Mis on siis hea enesetunne?

Hea enesetunne on tunne, et ma olen:

• ma olen hea – kui palju häid omadusi ma enda juures oskan leida. Kui ma leian negatiivseid rohkem – siis mu enesetunne on halb;
• ma hindan ennast positiivselt ja olen enesekindel – me ei lase end solvata ja samas peame kinni kõigist eetikanormidest;
• ma näen oma elu väärtusliku ja ainulaadsena – minu elu väärtuslikkus ei sõltu teiste inimeste arvamusest ja ainulaadne on ta seepärast – et see elu on vaid minu elu, mitte keegi teine ei ela kunagi täiesti samasugust elu, ei koge samu kogemusi, ei tunne samu tundeid ;
• ma hindan ja austan teisi inimesi – vaatamata nende tegudele mis meile ei meeldi;
• ma olen iseseisev oma otsustes ja sõltumatu teiste arvamusest ning samas ei solva kedagi teist;
• ma talun elus ette tulevaid lööke, ebaõnnestumisi ja pettumusi – see et ma tegin mingi vea ei tähenda, et ma olen halb inimene.

Tugev vaimne tervis kaitseb meie elukorraldust ja tegutsemisvõimet. Hea vaimne tervis on oskus oma elust teha kunstiteos!

Vaimse tervise kaitse – ja riskitegurid

Vaimse tervise probleemide põhjuste kohta ei teata veel kõike ja alati ei osata öelda, miks need tekivad. Vaimse tervise häiretel ei ole üht ja konkreetset põhjust  - leida võib geneetilisi, neurobioloogilisi ja psühholoogilisi ning sotsiaalseid tegureid, mis võivad olla omavahel ka kombineeritud.

Kuid alati saame me ise midagi ära teha, arvestades ja osates kasutada omi jõuvarusid, teadmisi ja oskusi. Meis kõigil on olemas sisemised ehk  meist sõltuvad tegurid kaitsetegurid aga ka riskitegurid. Sisemiste ja väliste kaitsetegurite abil tuleme me paremini toime väliste ehk meist sõltumatute teguritega. Mitte kunagi ei tohi alahinnata väliseid kaitsetegureid -  meid ümbritsev keskkond, toimiv ühiskond, inimesed, meie endi omandatud teadmised-oskused jne.

Sisemised kaitsetegurid

• Hea tervis, andekus
• Positiivsed inimsuhted
• Piisavalt hea enesetunne
• Teiste inimeste tunnustus
• Murede ja probleemide lahendamisoskus
• Oskus luua ja säilitada häid inimsuhteid
• Võimalus ennast teostada

Välised kaitsetegurid

• Sotsiaalne toetus, võrgustik
• Haridustase, koolitused
• Toimetulek tööga või muu toimetulek
• Tuntus
• Turvaline elukeskkond
• Toimiv sotsiaalsüsteem

Sisemised riskitegurid

• Arenguhäired ja haigused
• Kergesti haavatuvus
• Abitusetunne
• Halvad inimsuhted
• Seksuaalsed probleemid
• Eristumine  ja võõrandumine

Välised riskitegurid

• Lahutused, kaotused elus
• Ärakasutatuks saamineja vägivald
• Kiusamine
• Töötus, vaesus
• Traumad
• Psüühilised häired pereliikmetel
• Narkootikumide kasutamine.

Sisemistest riskiteguritest on kõige raskemad arenguhäired, haigused ja seksuaalsed probleemid. Kõigile teistele on võimalik lahendusi leida kas siis sisemisi või väliseid kaitsetegureid appi võttes. Välised riskitegurid on meie elus alati olemas, kuid ka siin oleneb väga palju meie enese oskusest kas olukord ülimalt raskeks ja lootusetuks või hoopis lahendatavaks ja ületatavaks mõelda. Kõik see oleneb meie vaimsest tervisest ja taastoodab meie head vaimset tervist.

Seniks aga mõelgem positiivselt – nii kaua kui meil, väiksel eesti rahval on oma maa, vabadus ja tahe tegutseda, nii kaua kui meie käed ja jalad liiguvad – nii kaua me tegutseme nendega. Kui ka käed või jalad enam ei liigu, kasutame me ainult oma keha ja oma pead – aga alati on olukorrast väljapääs olemas! Peamine on elada oma elu nagu kunstiteost! Igaüks kes vaatab ja süüvib sellesse, imetleb ja avastab selles uskumatult palju jõudu ja ilu, meelekindlust ja vaprust!

Tiina Tursman