Käitumishäired on sellised segavad muutused inimese käitumises ja meeleolus, mis hakkavad mõjutama nii sotsiaalseid kui ka igapäevaseid suhteid ja tegevust.

Varem räägiti käitumishäiretest kui häirunud käitumisest, probleemsest käitumisest ja väljakutsuvast käitumisest. Vaatluse all on käitumine, mis ületab inimese normaalse tegevuse ja mida ümbritsev keskkond tajub probleemse ja erinevana. Käitumishäiretest on raske kõnelda juba lähisuhetes, sest see äratab alati väga tugevaid tundeid nagu kaastunne, ebausk, hirm ja lootusetus,  ja samas kulutab ka inimeste jõuvarusid. Avatud vestlus aitab siiski leida uusi viise argipäevaga toime tulla ja loob tunde, et pere ei ole asjaga üksi jäetud.

Käitumishäire termin ütleb, et segav muutus inimese käitumises on tundemärk millestki, millel  on oma põhjus. Selle peatüki eesmärk on aidata mõista käitumishäirete põhjuseid ja arutada viise, mille abil võib vältida raskeid olukordi või hoopis neid ennetada.

Käitumise muutumine käitumishäire puhul

Inimese käitumine ei ole alati püsivalt ühesugune, vaid käitumine vaheldub päeva, kuu, aasta ja aastaaja piires. See vaheldumine sõltub meeleolust, vajadustest ja eluviisidest.

Haigus ja haigestumine mõjutavad inimese meeleolu ja käitumist. On täiesti normaalne reageerida haigestumisele ahistustunde ja kurbusega. Hooldatav võib olla apaatne, ärritunud, kiuslik, nutta või olla väga tujukas. Ka frustratsioon sellest, et enam ei tulda toime asjadega nii nagu varem, põhjustab arusaadavalt muutusi meeleolus ja käitumises. Kes ei muutuks pahuraks, kui elu tundub olevat kaotanud igasuguse mõtte ja meeldivuse? Abituse tunnet on paljudel raske taluda. Abi vastuvõtmine ja lähedaste uus roll aitajana võib tunduda hooldatavale raskena. Erinevad tundepursked on siinjuures täiesti normaalne reaktsioon, kuigi võivad hooldajale tunduda raskesti talutavatena.

Milles on küsimus käitumishäire puhul?

Käitumishäire esineb tihti neuroloogiliste haiguste, vaimse tervise (hingehaiguste) häiretena kui ka erinevate puuete ja õnnetusjuhtumite tagajärjel. Häirete ilmnemine sõltub muu hulgas haigusest, haiguse faasist või vigastuse (puude) liigist.

Käitumishäired võivad olla seotud olukorraga, kus põhihaigus süveneb või hooldatava tervis nõrgeneb näiteks põletike, nagu kuseteedepõletike, korral. Äkiline haigestuminevõib eriti vanemate inimeste puhul tekitada segadust. Segava oleku taustal võib ilmneda kahaigushoog, nagu näitekssüdame- või ajuinfark. Ka neerude ja maksahäirete või suhkruhaiguse korral ravikorralduse häirumine või tekitada segadust.

Segav käitumine algab tavaliselt kiiresti ja sellele on omane taju, nii aja- kui kohataju, häirumine; mälutegevuse nõrgenemine ja aeglustumine. Segav olek võib ilmneda ka apaatsuse ja kõrvale tõmbumisena. Segaselt käituvat inimest tuleb jälgida ja ta vajab erihooldust. Äkilise käitumishäirega patsiendid tuleb siiski hospitaliseerida ja nad vajavad eriravi.

Üldiselt võib öelda, et käitumishäirete taustal on inimesel vähenenud võime end arusaadavaks teha ja mõista teisi, valitseda ja aru saada oma tunnetest ning võrrelda tõelisust ja juhtunud asju omavahel. Käitumishäired võivad olla mööduvad või kesta aastaid ja need võivad ilmneda alljärgnevalt:

• vaenulikkus või trotslikkus enda või teiste vastu
• ägedus ja impulsiivsus, meeleolu vahelduvus
• segav käitumine, asjade kogumine ja peitmine, rahutus ja rändamine, isegi põgenemine
• pärssiv  käitumine, nagu karjumine ja katsumine
• muutused seksuaalses käitumises, armukadedus
• sundhäired, mille taustal on tihti ahistavad ja korduvad sundmõtted
• korduvad häired ehk skemaatiline häire, korduvad käitumismallid
• katastroofireaktsioon, kus olukorda nähakse ülivõimendununa.

Käitumisel on põhjus

Käitumishäireid kohates on hea meeles pidada, et käitumiseks on inimesel alati põhjus, kuigi meil võib seda põhjust raske leida.

Käitumishäire põhjused (motiiv) võib olla tundemeele tavalisest erinev tegevus – nõrgenemine või liigne erksus.

Nägemismeele häire võib tekitada hirmu, keskendumisraskusi ja rahutust.

Kuulmise alanemine mõjutab juhiste mõistmist, tekitab umbusku, kahtlusi või viib valede tõlgendusteni erinevates olukordades.

Nägemis- ja kuulmismeele liigne erksus tekitavad ebameeldivaid aistinguid ja hirmu või olukordade vältimiseni välja, näit. tugev valgustus ruumis, müra/lärm või tugevad helid. Nägemis– ja kuulmismeele häiretega võivad olla seotud ka suutmatus olulist  eristada ebaolulisest.

Tundemeele häire võib samuti mõjutada meie käitumist. Riided kõdistavad või hõõruvad, teiste inimeste puudutus võib tunduda ebameeldivana. Aistinguhäired võivad tekitada tugevate ärritite ja kogemuste otsimise vajadust, näiteks kõrge valuläve korral võivad tekitada endale ise vigastusi.

Käitumishäire on olla ka raskustesse sattunud inimese või oskamatus ennast või oma tundeid väljendada või teistest arusaamise tunnus. Kui hooldatav ei suuda rääkida või kehakeele teel end teistele mõistetavaks teha, võib suutmatus suhelda tekitada erinevaid käitumishäireid. Sama ahistavalt mõjub kui ei saada teise inimese kõnest aru või ei suudeta aru saada mida järgmisena võib toimuda. Ehk me kõik peaksime endale suutma ett kujutada elu, kus teised inimesed ei saa meist aru ja kogu maailm meie ümber tundub segadusse ajavalt ja ebatõelisena. Ei ole raske kujutada, et sellises maailmas elamine võib viia vastakate tunneteni, isegi agressiivse käitumiseni või vihapursete või hoopis eraldumise ja endasse tõmbumiseni.

Väliselt arusaamatu käitumise taga võib peituda pürgimus saada rahuldatud mõni tarve, soov või lootus. Käitujal endal on selge arusaam asjast, ümbritsevad ainult ei mõista teda. Kui hooldataval on haigusest või puudest tingitud raskused end suuliselt väljendada, tekivad sellised situatsioonid – et kaupluse kassasabas seistes hakkab inimene end lahti riietuma jne. Käitumishäiretega inimene püüab oma võimaluste ja vahenditega selgeks teha ehk „rääkida“ oma probleemist.

Hooldatava käitumist ja käitumishäireid ongi vaja vaadelda hooldatava enda seisukohast. Mida hooldatav tahab meile oma käitumisega selgeks teha? Põhjuseks võib olla mõni alljärgnevast:

• ebamugav või halb enesetunne – tunne võib tekkida väsimusest, külmast, palavusest, näljast, janust, WC vajadusest vm;
• frustratsioon – tunne võib olla tekkinud selle tagajärjel, et inimene ei näe või ei kuule või ei suuda end väljendada nii nagu ta soovib. Frustratsioon võib tekkida meeldivate tegevuste puudumisest;
• seksuaalse rahuldamatuse pinged – need tulevad vaatluse alla kui käitumishäired. Huvi seksi järele võib kaduda üldse või tekkida aastate järel väga tugevalt. Muutused hooldatava käitumises võivad hämmastada lähedasi ja neid on raske heaks kiita. Seksuaalsus kuulub siiski inimese põhivajaduste juurde ja nende tuleb arvestada;
• tervise halvenemine – põhjuseks võib olla kas äkiline põletik, madal vererõhk, peavalu või vale ravi;
• ebainimlik kohtlemine – ebainimlik kohtlemine võib olla ka see, et me kõneleme ratastoolis oleva inimesega nagu kurdiga või räägitakse voodihaigega pudikeeles nagu imikuga;
• hirm – hirmu võib tekitada näiteks mure hoolitsuse pärast, või ei saada enam aru mis inimese ümber toimub.

Järgmises loos saate lugeda, kuidas käitumishäiretega hooldatavaga käituda ja kodustes tingimustes toime tulla hooldatava käitumishäiretega.

Tiina Tursman