Soomlastel on kasutusel sõnapaar võrdse toetus rühmad. Sest kõige paremini mõistab omastehooldajat ikkagi teine omastehooldaja – oleme seeläbi võrdsed/ sarnased. Oleme ühesuguses olukorras ja oskame paremini ka teineteist toetada.
Mis on grupi eesmärk?
Võrdsete toetusrühm – see on väike rühm inimesi, kes tahavad omavahel kokku saada ja keda ühendab ühine olukord, kogemus, ühised vajadused või sarnased ülesanded. Rühm/grupp annab oma liikmetele ühtekuuluvustunde. Kõigi selliste gruppide loomiseks on omad reeglid ja töömeetodid. Sellise grupi eripäraks on see, et grupi juht ei ole ainult juht, vaid ka tema ise on samas olukorras olnud või on praegugi, nagu ka kõik teised grupi liikmed.
Milleks ikkagi luua gruppi? Omakse eest hooldamine - on töö kodus, seepärast jäävad omaksed tihti üksi. Grupi ülesanne on anda grupi liikmele koht kuhu ta saab kuuluda, partnerid kellega vestelda ja end vajalikuna tunda. Kokkusaamistel hooldajad aitavad üksteist, ehk annavad üksteisele võrdsel tasandil nõu ja toetavad üksteist. Sarnase kogemusega inimesed mõistavad üksteist paremini, nii nagu mõistab üks ema teist ema paremini. Grupis saame me rääkida oma igapäevastest rõõmudest ja muredest ja samas kuulata ka teisi. Ühine kogemus aitab ka paremini väljendada oma tundeid ja neist ka paremini aru saada.
Grupp aitab rääkida oma olukorrast võrdsel tasandil, ohutult, olukorras kus keegi ei mõista kedagi süüdi, ega näita näpuga – ei saa hakkama, ise veel sotsiaaltöötaja. Ühistes arutlustes võib välja tulla hoopis ootamatuid vaatenurki asjale, sest niipalju kui on grupis liikmeid – nii palju ka uusi kogemusi ja lahendusvõimalusi. Grupis vahetatakse ka kasulikke informatsiooni kuidas hooldada, milliste vahenditega või kuidas ise enda eest hoolitseda! Grupis leiame me ka uusi sõpru ja häid toetajaid.
Grupp ei ole ainult liikmete summa, vaid see on palju palju rohkem!
Kuidas luua gruppi/rühma?
Kui hakkame looma gruppi, peame kokku leppima järgnevas:
- Koht ja aeg: et rühmatööd teha, selleks on vaja sobivat ruumi. Vaikset ja sobivat suuruselt, milles on meeldiv õhkkond. Ruum peab asuma sellises kohas, kuhu on hea ligipääsetavus ka liikumisraskustega inimesel aga ka kuhu saab kergesti tulla ka ühistranspordiga. Koht ja kellaeg peaks olema sama, mitte iga kord muutuma, kuna seegi loob turvatunde ja katkematuse tunde.
- Juhid: et grupp saaks tegutseda, on vaja, et keegi koordineerib tegevust ja ruumi vastavust tegevusteks.
- Raha: raha on vaja, kuna iga tegevus võtab raha: pakume me siis kohvi või teed, kutsume esinema lektoreid vm. Raha on võimalik paluda ka sponsoritelt või suurematelt asutustelt, taotleda tegevuse arenduseks projektide kaudu aga omaosalusena võib korjata ka igakordsel kohvi- või teeõhtul liikmetele vastuvõetava summa.
- Koolitused ja juhi toetamine: koos olemise ja oma kogemuse vahetamine on isegi tähtsam kui koolitused. Sellest hoolimata peab rühmajuht end täiendama ja õppima grupiga tegelemise ja juhtimise kunsti. Grupijuhil peab olema võimalus vestelda teiste grupijuhtide ja/või teiste spetsialistidega probleemide ja õpetamise viisidest.
- Hooldatava hooldamine: kui hooldaja on rühmaga koos, siis mõnel hooldajal on vaja leida endale selleks ajaks asendushooldaja.
Grupp võib sündida vabalt omastehooldajate endi initsiatiivil või ka mõne muu organisatsiooni poolt looduna. Omastehooldajate grupp võib koosneda sarnaseid ülesandeid tegevatest liikmetest: puuetega laste vanemate rühm, lastest kes hooldatavad oma vanemaid, oma abikaasat hooldavad või oma head tuttavat hooldavad inimesed. Samas võivad olla grupid ka kõik koos.
Enne kui gruppe luua, oleks hea arutada ka selle üle, kas hooldatavad võivad osaleda koosviibimistel. Kui hooldatava on kaasas, siis tuleb arvestada sellega, et kõigest ei saa sellel koosviibimisel arutada. Seepärast on parem et grupis oleks vaid hooldajad, et veidigi saada aega, mis on vaid enda jaoks!
Grupid jagunevad ka tegevuse põhjal, näiteks suhtlusgrupid, õppegrupid, temaatilised grupid (enne kogunemist teatatakse, mis on järgmise korra teema, kes on lektor jt) või huvitegevuse grupid, kus tegeldakse spordi, käsitöö, kokanduse vm huvitava teemaga.
Liikmeks olemine
Igal grupiliikmel on tavaliselt omad ootused ja soovid selle kohta, kuidas grupp peaks töötama. Seepärast tuleb juba esimesel kohtumisel küsida igalt kohale tulnud inimeselt, mida tema loodab grupis osalemisel saada ja millega ta tahab tegeleda, milline on temapoolne panus grupi töösse. See on väga tähtis, et igal inimesel oleks turvatunne ja et tema arvamusega arvestatakse ja et iga inimene näeks, kuidas tema arvamus mõjutab grupi tööd.
Iga inimene toob grupi kogunemistele kaasa oma tunded, oma tuju. Iga päev on erinev, iga kogunemine on erinev. Hooldatava tervis ja tujud mõjutavad meid omastehooldajaid.
Et grupp tegutseks efektiivselt, on väga tähtis, et grupi liikmed suhtuksid rühma tegevusse vastutustundega. Grupi eesmärgiks võib olla ka omastehooldajate vaimu ja tervise virgena hoidmine, järgnevaks eesmärgiks saame juba seada äsja hooldaja rolli sattunute abistamise ja toetamise – pakume oma tegevusega rõõmu, puhkust ja huvitavat tegevust. Seepärast on vaja kokku leppida selgetes grupi reeglites ja ka kokku leppida konfidentsiaalsuse reeglites – kogu rühmas kuuldu ei lähe „küla peale“ arutamiseks ning kõikide liikmete võrdses kohtlemises. Heas grupis on kõigil liikmetel tunne, et teda oodatakse, teda vajatakse ja et tema kuulub sellesse gruppi!
Samas vastutab ka iga grupiliige grupi hea ja eduka tegevuse eest!
Seega on aeg hakata moodustama väikeseid tugigruppe, et toetada meid endid – omastehooldajaid. Ainult nii saame me ühiselt aidata nii ennast kui teisi omastehooldajaid!
Tiina Tursman