Tartu linnavolikogu menetles möödunud neljapäeval toimunud istungil määrust, mis reguleerib isikliku abistaja teenuse osutamise korda. Määrusest jäi aga välja omastehoolduse tugiteenuse vorm.
Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna eakate ja puuetega isikute hoolekandeteenistuse juhataja-hooldusala peaspetsialisti Indrek Rohtla sõnul loodi sisuliselt esimest korda määrustik, mis reguleerib antud tugiteenuse osutamise korda. Antud dokument hakkab reguleerima sügava füüsilise- või nägemispuudega inimesele osutatavat tugiteenust. „Isiklik abistaja on justkui inimrobot, keda teenusesaaja peab juhtima“, ütles Rohtla. Samas jääb vastloodud määrusest välja kaks suurt huvigruppi: omastehooldajad ja sügava vaimse puudega inimesed.
Pilootprojekt
Indrek Rohtla väitel on linn koostöös Maarja Külaga alustanud pilootprojekti, et luua samalaadne tugiisiku programm ka sügava vaimse puudega inimestele. Ühte määrusesse aga kahjuks nad ära ei mahtunud. MTÜ Eesti Omastehooldus juhatuse liikme Ivar Paimre sõnul on see aga asjade edasi lükkamine ja mugavamat teed pidi minek. „Riik lihtsalt lükkab tähtsa otsuse tegemist edasi ja see on peamiselt seotud töövõimereformi menetlemisega“, ütles Paimre.
Omastehooldus patiseisus
Samuti ei reguleeri uus määrus omastehooldust. Indrek Rohtla väitel otsustab linn praegu peamiselt taotleja kasuks, ehk perekonnaliiget hooldav inimene saab ka linnalt selle eest toetust, kui ta seda taotleb. Samas, uus määrus seda ei kinnita ning sellisele toetuse jagamisele seaduslikku alust ei anna. MTÜ Eesti Omastehooldus juhatuse liikme Helle Lepiku sõnul on isegi president Toomas Hendrik Ilves tõstatanud omastehoolduse probleemi oma kõnedes, kuid omavalitsused on jäänud küsimuse suhtes passiivseks.
Ka Ivar Paimre iseloomustab olukorda kui veidrat patiseisu, kus ühelt poolt toetab riik omastehoolduse ideed, kuid seaduslikku alust sellele ei anna.“Praegune omastehooldus on seotud perekonnaseadusega, mis kohustab inimest hooldama oma perekonnaliikmeid tasuta“, ütles Paimre lisades, et Soomes on omaste hooldamise seadus vastu võetud, sest praktika näitas, et teenuse osutamine kolmanda isiku või ettevõtte poolt ei olnud efektiivne ning abi ei jõudnud kõikjale.
Autor: Allan Rajavee