Suur osa tööinimestest on ka pereinimesed, kel kodus kasvamas laps või mitu. Hea pere- ja tööelu tasakaal on aastast aastasse olulisem ka üha enamate tööandjate jaoks.

Tööandjate jaoks on heaks viisiks töötajate toetamisel ja vanemluse väärtustamisel nii võimalus(t)e loomine laste (ühekordseks) kaasa võtmiseks tööle, kui püsiva lapsehoiu korraldamine.

Sestap pööramegi aasta viimasel kuul tähelepanu küsimustele, millega lapsevanemad ja tööandjad töökohal laste päeva sisustades kokku puutuvad. Teemat vaeb ka detsembrikuine Terviseinfo blogi, kus tutvustame lähemalt Tallinna Ülikooli lastetuba ning Swedbanki väikelaste hoiu teenust.

Kuidas saab tööandja toetada lastega töötajaid?

• Väärtustage vanemlust. Võimalusel korraldage „Lapsed tööle“ päevi. Sarnaseid üritusi teevad regulaarselt mitmed Eesti tööandjad. Näiteks Rimi kutsub kontoritöötajad koos lastega kontorisse iga aasta oktoobri lõpus. Üleskutset jagatakse mõni nädal ette läbi ühise kirja, infoekraani ja spetsiaalse plakati. Lastepäevast võivad osa võtta kõikide kontoritöötajate lapsed vanuses kuni 18 eluaastat. Peamised tegevused on korraldatud algkooli/põhikooli vanuses lastele: tutvutakse vanemate töökohaga, kutsutud on esineja(d), toimuvad võistlused, töötoad ja etendus, päeva lõpus ühine tordisöömine ja diplomite jagamine. Tavaliselt võtab sündmusest osa ligi 100 last. Kaupluste töötajate vähekindlustatud ja paljulapseliste perede lastele korraldab Rimi iga-aastaseid nädalasi suvelaagreid Eesti eri piirkondades.

• Hinnake aega. Seadke koosolekutele alati kindlad ajalised raamid. Mitmed hoolivad tööandjad on kehtestanud korra, et koosolekud ei alga kunagi varem kui kell 9.30 ega lõppe hiljem kui kell 16.30. See lihtne muudatus ei nõua kulukaid ümberkorraldusi ja leevendab oluliselt vanemate muresid laste päevahoiu korraldamisel.

• Tehke tööplaanid nii palju varem valmis, et need ei tuleks ebameeldiva ja ootamatu üllatusena. Vältige olukordasid, kus töötajalt tuleb hiliste tundideni töötamist paluda sõna otseses mõttes viimasel minutil. Mitmeid sarnaseid situatsioone on võimalik ette näha ja varem kokku leppida.

• Investeerige mitmekesist suhtlust võimaldavasse tehnoloogiasse. Suurem paindlikkus töö tegemise ajas ja kohas on võimalik, kui üksteise töödest ja kohtumistest on näiteks Outlooki kalendri abil parem ülevaade. Samuti on abiks heatahtlik suhtumine väikestesse ajalistesse ümberkorraldustesse, kui see peaks vajalik olema.

• Kui töötajate seas on palju väikelaste vanemaid ja töö nõuab väga kiiret ümberorienteerumist või ka näiteks väljasõite, on hea mõte sõlmida koostööleping läheduses asuva lastehoiuga. Nii pakub nt Birminghami Naistehaigla eriolukordade puhul oma töötajate lastele hoiuvõimalust, andes sellest lastehoiule kaks tundi ette teada. Selline kriisiolukordade tarbeks välja töötatud süsteem on vanematele suureks toeks.

• Kui töötajate hulgas on palju lapsevanemaid ja vajadus aeg-ajalt laps tööle kaasa võtta ilmne, on mõistlik alustada sellest, et arutada koos töötajatega läbi kõik aspektid, mis lapse tööle kaasa võtmisega kaasnevad. Kõik töörahu tagavad reeglidon tähtis eelnevalt koos läbi mõelda ja kokku leppida nii, et see ei hakkaks kaastöötajaid ega töötegemist segama. Ehk on töökohal olemas sobivaid eraldi ruume, mida vanem koos oma lapsega kasutada saaks. Kui seda võimalust pole, tuleks kindlasti austada kaastöötajate vajadusi ja järgida üheskoos kokku lepitud põhimõtteid.

• Kui eraldi lastetoa rajamine on vajalik ja jõukohane, tuleb mõelda ka selle sisustusele. Lastetuba koos vajaliku inventariga on pikemas perspektiivis väike investeering võrrelduna sellega, kui palju lisaväärtust see annab töötaja motivatsioonile, organisatsiooni kultuurile ja ettevõtte tulemustele tervikuna. Lastetuba kasutavate laste vanusepiiride teadmine võimaldab arvestada nende arenguliste vajadustega ning valida sobivad ja eakohased mänguvahendid. Üle tuleb vaadata täiskasvanute juuresoleku võimalused. Kui vanema juuresolek on vajalik, peaks vanemal olema lastenurgas võimalik ka tööd teha.

• Mitmed Eesti organisatsioonid on leidnud nutika võimaluse koostööks kõrgkoolide hariduserialade tudengitega. Pedagoogilise või sotsiaalse suunaga erialade üliõpilased saavad ühelt poolt võimaluse praktikaks ja ainepunktide kogumiseks, teisalt on tööandjatel lastehoiu korraldamine lihtsam. Koostöö ei pruugi seisneda vaid päevahoiu korraldamises, tudengite abil saaks ettevõttes korraldada ka näiteks lastepäevasid või -pidusid.

Peresõbralikkust on meil märgatud ja tunnustatud juba eelmise kümnendi algusest. Väljaannete Äripäev ning Pere ja Kodu eestvedamisel 2001. aastal ellu kutsutud pere- ja töötajasõbralike ettevõtete konkurss on tõestanud oma elujõulisust ja seda toetab tänaseks ka Sotsiaalministeerium. Vanemlust ja peresõbralikkust tuuakse mitmel puhul esile ka peresõbaliku tööandja märgise kandideerimistingimustes, mille kohta saab lähemalt lugeda siit.

Allikad:
• Matthew Jenkin. Babies at work: will onsite childcare become standard in offices? The Guardian, 13. jaanuar 2016
• Julia Beck. How Some Companies Are Making Child Care Less Stressful for Their Employees Harvard Business Review, 14. aprill 2017