Euroopa Nõukogu võttis 13. juunil 2019 vastu lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu käsitleva direktiivi, mille eesmärk on suurendada naiste osalemist tööturul ning perekondlikel põhjustel ette nähtud puhkuse ja paindliku töökorralduse kasutamist. Ühtlasi annab uus õigusakt töötajatele võimaluse saada puhkust tuge vajavate sugulaste eest hoolitsemiseks. Kõnealuse õigusakti tulemusel saavad lapsevanemad ja hooldajad paremad võimalused ühitada oma töö- ja eraelu ning ettevõtted saavad kasu rohkem motiveeritud töötajatest.

"Direktiiv on veel üks samm naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamiseks kogu ELis. Praegu ei ole meestel piisavalt stiimuleid vanema- või isapuhkuse või hoolduskohustuste võtmiseks. Kõnealune direktiiv annab neile selleks võimalused. See vähendab naiste tehtava tasustamata töö hulka ning annab neile rohkem aega tasustatud tööks. Samuti aitab see vähendada soolist ebavõrdsust."

Rumeenia töö- ja sotsiaalse õigluse minister Marius-Constantin Budăi

Direktiivi põhielemendid

• Isapuhkus – isa või teine lapsevanem saab võimaluse võtta lapse sünni paiku vähemalt 10 tööpäeva puhkust, mis tasustatakse samal tasemel, mis on praegu ELi tasandil ette nähtud rasedus- ja sünnituspuhkuse puhul (vastavalt nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ artiklile 11). Isapuhkuse kasutamise õiguse suhtes ei kohaldata eelneva töötamise nõuet. Isapuhkuse tasustamise suhtes võib aga kohaldada eelneva kuuekuulise töötamise nõuet. Liikmesriigid, kus on kasutusel soodsam vanemapuhkuse süsteem, võivad jätkuvalt kohaldada praegust korda.
• Vanemapuhkus – individuaalne õigus nelja kuu pikkusele vanemapuhkusele, millest kaks kuud ei ole ühelt vanemalt teisele üle kantavad ja on tasustatud. Tasustamise taseme ja lapse vanusepiiri sätestavad liikmesriigid.
• Hooldaja puhkus – uus ELi tasandi mõiste, mis tähistab puhkust, mida antakse töötajale, kes hooldab tõsise terviseprobleemi tõttu hooldamist või tuge vajavat sugulast. Hooldajapuhkust saab võtta viis tööpäeva aastas. Liikmesriigid võivad kasutada erinevat võrdlusperioodi, võimaldada puhkust üksikjuhtumipõhiselt ja kehtestada selle õiguse kasutamiseks lisatingimusi.
• Paindlik töökorraldus – lapsevanemate õigust taotleda paindlikku töökorraldust on laiendatud töötavatele hooldajatele.

Taustteave ja järgmised sammud

Komisjon esitas oma ettepaneku 2017. aasta aprillis. 21. juunil 2018 võttis nõukogu vastu oma seisukoha, mis oli alus Euroopa Parlamendiga peetavateks läbirääkimisteks. Nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlament jõudsid 24. jaanuaril 2019 kokkuleppele ning 4. aprillil 2019 toimus parlamendis hääletus. Pärast tänast vastuvõtmist nõukogus avaldatakse direktiivi tekst Euroopa Liidu Teatajas. Direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast avaldamist. Liikmesriigid peavad seejärel võtma kolme aasta jooksul vastu direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid.

12. juunil avaldatud Ühispöördumises direktiivi jõustamise toetuseks on Euroopa vabaühenduste võrgustik välja toonud, et töö- ja eraelu tasakaalu direktiiv on oluline samm olemasolevate õiguste konsolideerimisel ja uute loomisel miljonite kodanike jaoks, mistõttu tuleb pöörata tähelepanu selle jõustamisele ja teostada järgimise üle järelevalvet.

Käesoleva direktiivi ülevõtmise etapp on ülimalt tähtis, sest see on võimalus arutada ja vaadata üle töö- ja eraelu tasakaalu käsitlevad riiklikud poliitikad, et tagada nende vastavus 21. sajandi perede vajadustele, mis väärtustavad soolist võrdõiguslikkust, sotsiaalset kaasatust, mittediskrimineerimist ning eeldavad investeeringute suurendamist ja teenuste arendamist.

Oluline on tagada piisav pereeluga seotud puhkuste tasustamine: piisav tasustamine, olenemata puhkuse liigist (isadus, vanema, hooldaja), on põhiline element, et tagada töötajate mittediskrimineerimine sõltumata perekonna majanduslikust olukorrast, soolise võrdsuse tasakaalustamine puhkuste kasutamisel ja hoolduskohustuste täitmisel ning tpöörata tähelepanu ja vältida perekondade vaesust. Direktiivis on selged viited vajadusele tagada pereeluga seotud puhkuste puhul "piisav" sissetulekute asendamine ning see peaks juhtima valitsusi nende töös „piisava” määratlemisel.

Täiendava meetmena on oluline suurendada investeeringuid pereeluga seotud teenustesse: pered vajavad lisaks piisavale puhkusetasule ka igapäevaseid hooldusteenuseid. Direktiivi ülevõtmine peab olema võimalus arendada edasi varajase lapsepõlve haridus- ja hooldusteenuseid (kättesaadavad, taskukohased ja kvaliteetsed) kuni 3-aastastele ja pikaajalise hoolduse teenuseid (kvaliteetetsed, isikukesksed) tuge ja/või hooldust vajavatele isikutele ja tööturult lahkuvatele omastehooldajatele. Need teenused, eriti maapiirkondades, on inimestele olulised, et ühitada nende elu eri aspekte nagu pere, töö, tervis, hooldus, vaba aeg või haridus.