Alles eile kogesin ma jälle, et sõnapaar omastehooldus ei ütle meie riigi ametnikele ikka veel mitte midagi. Mida see tähendab? Ja siis hakka jälle otsast peale selgitama – mida tähendab omastehooldus. Et ta ei piirdugi kahe sõnaga omakse hooldamine, vaid et see on palju laiem mõiste ja omaette maailm.

Nii kaua kui meie riigis on veel inimesi, kes ei saa aru mida tähendab omastehooldus, peame seda jätkuvalt selgitama.

Merja Kaivolainen on kokku võtnud omastehoolduse väga lihtsalt ja ilusti.

Omastehooldus, see on
kurbus lähedase haigusest või puudest.
kurbus pereelumuutumisepärast.
kurbus ühistest ootustest ja lootustest loobumise pärast.

See on
üksi olemise tunne; millest kõik nagu saaks aru, kuid on siiski nii raske.
tühisuse tunne; keegi ei mõista mind, ei oska aidata.
stress, ei ole aega endale.
Tihti on see kahjuks lihtsalt masendus.

Lisaks on see
visadus aina jätkata raskustest hoolimata.
lootus,
oskus näha olulist,
oskus lahendada probleeme,
loovus ja
usk sellesse, et kui vaja, minnakse läbi halli kivi.

Veel peaks see olema
kunst abi paluda.
oskus ennast armastada.
tahe enda eest hoolitseda.

Haigus, süütunne ja seksuaalsus

Seksuaalterapeudid on märganud, et omastehooldajate elus on keerdunud kolm suurt probleemi: haigus, süütunne ja seksuaalsus. Hea seksuaalelu on masenduse parim ravi, kuna seks on täiskasvanule mängu asendusviis, loovust ja mängu ei tohi kunagi unustada, sest mõlemail on suhtes ruumi olemaks nii täiskasvanu kui laps üheaegselt.

Kui abikaasa vajab palju abi ja hooldust, võib paarisuhe muutuda hooldussuhteks ja seksuaalsuhe abikaasaga tundub võimatuna. Paarisuhtes peame me aga säilitama võimaluse kohelda abikaasat siiski kui täiskasvanud partnerit. Kui on tekkinud sellelaadseid probleeme, siis tuleks pöörduda teiste omastehooldajate, paarisuhteterapeudi või seksuaalterapeudi poole.

Haigusele järele andmine muudab meie elu väga negatiivseks. Haigus on üks elu äärmuslikke nähtusi, kuigi veel paljud asjad piiravad meie elu. Kui elus on raskusi, peaks seksuaalelu pakkuma võimalikult palju positiivseid elamusi. Mitte unustada siinjuures, et seksuaalsus ei ole ainult vahekord, vaid aistinguline, naudingut pakkuv ja hea suhe.

Samas omab ta iga inimese elus erinevat tähendust, sest ta ei ole kellegi elus kohustuslik osa olemaks õnnelik. Mõnede paarisuhtes mängib sõpruselaadne suhe suurt rolli, teistel on seks väga oluline, kolmandad kisuvad terve elu ja siis ei tule ka seksuaalelu kui nauding kõne allagi, pigem võib ta siis olla ebameeldivaks või isegi vägivaldseks kohustuseks. Kuid kõige tähtsam on ikkagi, et mõlema soovid saavad rahuldatud ja et iga inimese elu on ühtmoodi tähtis.

Armukadedus

Kui haigestub inimene, kes on juba oma olemuselt väga armukade, siis toob see haigestumisel kaasa veel topelt probleeme. Armukadedale inimesele pidev enda õigustamine ja temaga jagelemine on mõttetu. Parem on suhtuda probleemi neutraalselt ja meenutada inimesele rahulikult tegelikku olukorda. Siis võiks jutu viia tavaelu probleemidele ja muudele teemadele. Enda armukadedate mõtete valitsemiseks aitab põhimõte: „ Kui tahad hoida suhet tervena, siis anna teisele inimesele vabadust!”

Armukadedus tekib kõige sagedamini kui hooldaja tahab minna mõneks ajaks puhkama või õhtut veetma kodust väljas. Võib-olla aga on küsimus ka vajaduses kuulda aina ja aina uuesti, et haige inimene on hooldajale väga kallis ja oluline – sest seda vajame me kõik ju! Hooldatava turvalisustunnet lisab ka see, et rahulikult ja soojalt rääkida oma tunnetest.

Hooldustöö on väga siduv töö ja see pidev siduvustunne väsitab hooldajat küllaltki palju. Me ei tohi hooldustöö juures unustada seda, et igal inimesel, ka hooldajal, on õigus teha kõik tähtsad otsused enda elu kohta ise. Sunduse kogemus tekitab inimeses abituse ja vihatunnet. Et hooldaja suudaks taastuda, peame me suutma ka enda eest hoolitseda. Nii koduhooldust kui omastehooldust tegevate inimeste taastumisel on tähtis hoida puhkus ja töö tasakaalus. Kuigi meie omastehooldajatel, võrreldes Soome omastehooldajatega, ei ole võimalik kasutada riigi poolt tasustatud 3vaba päeva kuus, et minna täiendkoolitustele või sanatooriumi taastuma. Selleks ajaks organiseerib vald omastehooldajale asendushooldaja või saab pereliikme viia hooldushaiglasse. Omastehooldaja võib vajada ka hingelist tuge kui hooldatav vajab hooldeasutusse üleviimist. Siinjuures tuleb meeles pidada, et hooldamisest loobumine ei tähenda veel loobumist kõigest ilusast, ühistest kogemustest ja meeldivatest koos oldud aegadest pika elu jooksul.

Kui hooldaja väsib...

Omastehooldaja väsimust põhjustavad mitmed erinevad seigad. Uurimuste järgi on kõige suuremaks väsimuse põhjuseks hingeline koormus. Omastehooldus on tihti seotud väga paljude probleemide kuhjumisega – füüsiline ja hingeline väsimus, hirm tuleviku ees, töötus, seotud olemine, majanduslikud raskused, puhkusevõimaluste puudumine, üksindus-sõprade kadumine, teenuste puudumine, oma haigus või vanadus, vastutus, hirm toimetulematuse ees, hirm mõistmatuse ees.

Minu enda viimaseks raskemaks elamuseks on olnud teiste inimeste mõistmatus, kui näiteks sinu töövõimekust hinnatakse selle järgi, kui palju sa oled suutnud sügava puudega lapse kõrvalt tööl käia. Kui lahkumine töökohast ei ole sõltunud sinust endast, aga etteheiteid tehakse ju sulle, on seda kohutavalt valus taluda. Kui aga lisanduvad veel hooldaja haigused, siis on olukord eriti raske. Ja siis tunned, et ei suuda enam, tahaksin puhata, kasvõi nädal aega, kasvõi paariks päevaks kusagile kaugele kaugele…

Alati ei ole võimalik ka hooldatavaga rääkida ega oma südant puistata, sest tal on endalgi raskusi oma haigusest tulenevalt. Vahel on hooldatav sellises olukorras, näit dementne hooldatav, et me ei saagi hooldatavaga omi probleeme arutada. Vastuoluline on ka peremehe rolli asetumine naise õlule või perenaise roll mehe õlule, aga ka pererollide ja hooldaja rollide kuhjumine ja vaba aja kadumine. Mure peame me hakkame tunda siis, kui tunneme järgmisi tundemärke:

• tunned end keskendumisvõimetuna päevastes tegemistes
• asjad ei suju enam nii nagu varem
• tunned pidevat väsimust ja oled väsinud juba ärgates
• unehäired, sundmõtted
• ärritud iga asja peale
• tunned seletamatut hirmu või ahistustunnet
• peavalu, kõht on korrast ära, valud kõhus või rinnapiirkonnas, millele ei leia meditsiinilist põhjust
• nutuhood
• söömishood, alkoholism, rasvumine või kõhnumine
• ajapuudus
• rõõmu puudus.

Omastehooldaja peaks antud tundemärkide ilmnemisel otsima abi, et saada puhata ja vähendada oma koormust ja pingeid. Alustada tuleks rääkimisest, tuleb leida keegi, kellel oma muredest saab vabalt rääkida. Alati ei olegi vaja pöörduda kohe asjatundja poole, vaid rääkida sõprade, sugulaste või naabriga, et ära hoida suuremat ahistustunnet. On hea oma tundeid jagada teise omastehooldajaga, sest kergendav on tajuda, et ka teistel on samad probleemid ja tunded.

Leidke rõõmu igast hetkest!

Tiina Tursman