Suhtekorraldaja Janek Mägi möönab, et Andrei Hvostovi lugu elust Annaleenaga on liigutav, mõistetav ja paljudele kordaminev, kuid oma isa näite põhjal ta eutanaasiat siiski ei poolda ja leiab, et lahendus on perekonna hoolekandes.
Mäggi on isiklikult raske haigega kokku puutunud väga lähedalt ning haigus, mis lõppes surmaga, kestis enam kui viis aastat.

"Minu isa elutahe kustus siiski alles neli päeva enne surma, kui ta enam hästi kõneleda ei saanud, kuid siiski sain aru: "Tahan koju!". Reedel möödus nendest sõnadest kümme aastat," meenutas Mäggi.

"Sellistel puhkudel on väga suur erinevus, kas tegemist on veresugulase või hõimlasega või veel kaugema isikuga," märkis Mäggi. "Kõige lähedastemate inimeste puhul tahaks me neid iga väega kinni hoida. Kuid kui isa oli lahkunud, saime aru, et tal on nüüd kergem. Meil eriti polnud. Sest teda enam ei olnud."

Mäggi meenutas ühe tuttava lugupeetud arsti tunnistus, et 90 protsenti meditsiini kulutatavast rahast kulub surma edasi lükkamisele.

"Eutanaasia seaduslikkuse korral saaks kujundlikult öeldes väga palju raha kokku hoida, kui patsiendid ise sellega nõus on," pakkus ta ja lisas kohe, et juristi haridusega inimesena kardab ta, et inimene, kellelt nõusolekut küsitakse, ei pruugi aru saada, mida talt küsitakse, isegi kui ta vastab jaatavalt. "Moraalne probleem on samuti."

Oma isa näite tõttu Mäggi eutanaasiat ei poolda. "Ma tean, et ta tahtis väga elada. Püüdsime seda teha talle nii kergeks kui vähegi võimalik - elu. Teataval määral see ka õnnestus," meenutas ta. "Kuigi perekonna jaoks oli see erakordselt raske, ei olnud me valmis teda hooldekodusse saatma. Ja sellega poleks ta ka ise nõus olnud."

Mäggi sõnul tahtis tema isa näha lapselapsi. "Kaks esimesest sündisid tema haiguse ajal ja võib-olla isegi pikendasid tema elu. Andsid elutahet," sõnas Mäggi.

Lahendus on perekonna hoolekandes

Mäggi hinnangul on lahendus perekonna hoolekandes. "Oma lähedaste elu lõpu saab kergemaks teha kas neid hooldades või tasudes hooldustasu hoolekandeasutuses. Võib ka abi palgata," pakkus ta.

Ühiskond saab tema sõnul aidata, kuid mitte liiga palju. "Mulle endale meeldiks, kui elu lõpp oleks väärikas," rääkis Mäggi. "Isegi väga haigena saab jääda väärikaks. Kui endal jõudu ei ole, tuleb teistel aidata."

Mägi viitas ühele hoolekandeasutuse juhile, kelle sõnul on keskmise hoolealuse elatud aeg asutuses neli aastat. "Enamikul meist lõpeb elu, kui jõud on otsas. Neid on rohkem," arutles Mõggi. "Samas on kõik tragöödiad niivõrd isiklikud, et ühtegi üldistust teha ei saa."

Mäggi hinnangul peame me ise oma haigetega hakkama saama - nii perekonna kui ühiskonnana. "Inimese vaba valik surra on paratamatu. Kuid teisi sellele kaasa aitama kohustada on küsitav juriidiliselt, moraalselt ja eetiliselt," väljendas Mäggi oma arvamust. "Ükski seadus ei tohi juba ette luua halle tsoone. Nagu paljud maksusoodustused ei muuda majanduskeskkonda paremaks, ei muuda eutanaasia minu meelest inimeste elu lõppu väärikamaks. Kuid isiklikud kogemused on erinevad."