Justiitsministeeriumi ametniku Andra Olmi kinnitusel oli ka vanas perekonnaseaduses sees nõue, et eestkostjad peavad esitama aruandeid kulutuste kohta.

«Tegelikult ei ole süsteem muutunud muus osas, kui vaid selles, et järelevalve viidi omavalitsustest kohtutesse. Aruandekohustus oli eestkostjatel ka varem,» kinnitas justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Andra Olm. Kuna perekonnaseaduse kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, kellel on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest, siis on ametniku sõnul vaja tagada, et eestkostja tegutseks eestkostetava huvides ega kuritarvitaks oma positsiooni mingil moel.

Eestkostetav ise seda kuidagi kontrollida ei saa ning teiste isikuteni ei pruugi info võimalike kuritarvituste kohta jõuda, põhjendas Olm kontrolli vajalikkust. «Kohtupraktikast on paraku tuua mitmeid näiteid, kus eestkostja (k.a lapsevanem) on kuritarvitanud piiratud teovõimega isiku vara,» sõnas ametnik.

Perekonnaseadust tehti kokku 15 aastat, sealhulgas toimus selle menetlus valitsuses ja riigikogus ligikaudu neli aastat. «Selle pika aja jooksul konsulteeriti paljude erinevate huvigruppide ja ühendustega ning kõikidel neil oli võimalus uue seaduse loomise protsessis kaasa rääkida,» kinnitas ametnik.

Olmi sõnul vajab iga uus seadus, eriti nii mahukas kui perekonnaseadus, rakendumispraktika kujunemiseks aega. «Seejärel on vaja analüüsida, kuidas seadus on praktikas toimima hakanud ning vajadusel töötada välja parandused või täpsustused,» rääkis Olm.

Ta lisas, et justiitsministeerium esitas laiale asutuste ringile juba 2011. aasta alguses üleskutse uue perekonnaseaduse rakendusprobleemide ja muutmisettepanekute edastamiseks, mille põhjal koostati esialgne ülevaade perekonnaseaduse rakenduspraktikast.