Jump to navigation

Avaleht

Eesti Omastehooldus

  • Avaleht
  • Ühingust
  • Projektid
  • Üritused
  • Kasulik teada
  • Uudised

Sa oled siin

  1. Avaleht ›

Uudised

Infoportaal ulatab alahinnatud omastehooldajatele abikäe

08.09.2015

Mittetulundusühing Eesti Omastehooldus avab infoportaali InformCare, mis annab ülevaate Eesti hoolekande- ja tugiteenustest, seadusandlusest ja rahalisest toetusest, vanemas eas sagedamini esinevatest vaegustest, hooldamisega toimetulekust ning töö-, pereelu ja hooldamise tasakaalustamisest. Kõige keskmes on omastehooldaja.

Mittetulundusühingu Eesti Omastehooldus juhatuse liige Ivar Paimre sõnul kannavad hiljutise uuringu kohaselt ligi 80 protsenti kogu hoolduskoormusest just perekond ja sõbrad. „Sama uuring näitab, et Euroopas on praegu rohkem kui 100 miljonit omastehooldajat. See on suurusjärk, mida on alahinnatud, kui arvestada omastehooldajate tunnustamise ja nende eneseteadlikkusega seotud probleeme,“ avaldab ta.

„Euroopa üha vananev ühiskond toob kaasa eaga kaasnevate haiguste kasvu, suurema vajaduse koduse hoolduse järele ja esitab väljakutse sotsiaal- ning tervishoiusüsteemile,“ kirjeldab Eesti Omastehoolduse teine juhatuse liige Helle Lepik.

„Omastehooldajad annavad ühiskonnale väga palju, isegi kui tema rolli alati ei väärtustata. Omastehooldaja abistab, teeb majapidamistöid, korraldab transporti, hoolduse- ja rahaasju ning pakub kallile lähedasele emotsionaalset tuge. On mõistetav, et hooldusvajadusega inimene soovib enamasti just seda, et teda hooldaks tema oma inimene,” kinnitab ka Euroopa omastehooldajate ühenduse Eurocarers tegevdirektor Stecy Yghemonos.

Infoportaali InformCare arendab Itaalia riiklik tervishoiu- ja teadusuuringute instituut Euroopa omastehooldajate ühendus (www.eurocarers.org). Seetõttu võib internetist omastehoolduse infoportaali otsides ja selle avades olla arvutiekraanil ingliskeelne tekst. Eesti keeles on kogu tekst siis, kui te panete portaali aadressi http://eurocarers.org/innovage/?lang=et

InformCare pakub omastehooldajatele põhiteavet 27 Euroopa Liidu liikmesriigis, kirjeldades nende õigusi ja toetusvõimalusi ja andes nõuandeid oma hoolduskohustuse ja -koormusega parimal moel toimetulemiseks. Hooldustöötajatele ja tööandjatele suunatud infosektsioonid on portaalis vaid valitud riikide puhul. Neile pakutakse teadmisi omastehooldajate paremaks toetamiseks ja nende vajaduste tundmiseks. Infoportaal sisaldab ka valikut interaktiivseid suhtlusvahendeid, nagu sotsiaalvõrgustik, foorum ja jututuba, mis võimaldab omastehooldajatel omavahel suhelda, jagada nõuandeid ning emotsioone, otsida uusi ideid ja soovitusi, küsida abi, toetada teisi või lihtsalt suhelda kellegagi, kes mõistab, mida tähendab lähedast inimest hooldada.

Allikas: 
http://www.60pluss.ee/3320735/infoportaal-ulatab-alahinnatud-omastehooldajatele-abikae

Omastehooldaja vaeva tasumist alustab omastehooldaja

28.08.2015

Kes tasub omastehooldaja vaeva? – Arvamusfestival, Paide Vallimäe Heaoluala, 15. august 2015

Ivar Paimre – MTÜ Eesti Omastehooldus, Tõnis Vaik – Sotsiaalministeerium, Uku Torjus – Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Vaeva kolm tahku:

1. Seadusjärgne kohustus muutub koormuseks – puudub valik

  • Perekonnaseaduse muutmine ei ole hetkel esiplaanil
  • Sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu toob kaasa teenuste miinimumpaketi

2. Tasustamata töö – kui on töö ilmingud, miks omastehooldus töö ei ole

  • Kohalikud omavalitsused võivad omastehooldajat toetada – see eeldaks diferentseeritud hoolduskoormuse ja hooldusvajaduse hindamist
  • Sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetus, mida saab iga kohalik omavalitsus riigieelarve tasandus- ja toetusfondist – võimalus toetada omastehooldajaid

3. Alternatiivid – puuduvad teenused

  • Teenuste olemasolu ja kättesaadavus ebaühtlane
  • Teenuste ja toetuste vajadus tuleb ilmsiks ennekõike omastehooldaja ametliku avalduse teel – enda nähtavaks tegemine, abivajaduse teadvustamine kohalikule omavalitsusele

Omastehooldaja vaeva tasumine saab alata nii omastehooldajate kui ka esindusorganisatsioonide järjepideva teavitustöö tulemusena. Selle sihiks peavad olema nii kohalikud omavalitsused kui ka rahvasaadikud Riigikogus.

Omastehooldus on töö!

10.08.2015

Viimane tõenduspõhine riikliku tasemega uuring, mis pühendab ka omastehooldajatele põgusa pilgu, pärineb aastast 2009. Mälu värskendamiseks väljavõtteid „Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringust“, mille leiud 6 aastat tagasi ei ole tänaseni erilise tähelepanu all olnud. Seejuures on kasulik meelde tuletada küsimus - „Kes tasub omastehooldaja vaeva?“ ja jagada oma arvamust juba sellel laupäeval, 15. augustil, Paide Vallimäe Heaolualal.

Häid mõtteid, arvamusi ja soovitusi kuulavad erilise innuga just pildil toodud T-särki kandvad festivallased!

  • Pereliikmena käsitletakse uuringus puudega inimesega samas eluruumis elavat leibkonnaliiget. Peamiseks abistajaks või hooldajaks (edaspidi hooldajaks) loetakse seda pereliiget, kes puudega inimese abistamisele või hooldamisele kõige rohkem aega või raha panustab. Hooldajate üldkogumi suuruseks on hinnanguliselt 72 142 inimest.
  • Enamasti on hooldajate leibkond kaheliikmeline (65%), s.t leibkonda kuuluvadki ainult hooldaja ja hooldatav ise. Üle poole (59%) peamistest hooldajatest ongi oma puudega pereliikme ainukeseks hooldajaks.
  • Peaaegu 60% hooldajatest osutab puudega inimesele abi iga päev vähemalt kolm tundi ehk enam kui 20 tundi nädalas. Suurema hoolduskoormusega on sagedamini pensioniealised ning mittehõivatud tööealised hooldajad.
  • 18% õppivatest või töötavatest 16-64-aastastest hooldajatest on pidanud puudega pereliikme abistamiseks või hooldamiseks viimase aasta jooksul vähendama koormust või loobuma õppimisest-töötamisest.
  • Puudega inimese hooldamise tõttu on jäänud 69% hooldajatel ka vähem vaba aega oma meelepäraste tegevustega tegelemisele. Eriti vähe on hooldajatel jäänud aega iseendale ning aktiivsele suhtlemisele väljaspool perekonda. Kõige vähem vaba aega on naistel, suurema hoolduskoormusega ja sügava puudega inimeste eest hooldajatel.
  • Veidi enam kui kolmandik (37%) hooldajatest vajab enda hinnangul hooldamisel lisaabi, 11% olulisel määral. Täiendavat abi vajavad eelkõige suure hoolduskoormusega ning sügava puudega inimeste hooldajad.
  • Kõige enam vajatakse transporditeenuseid, rahalist toetust ning teenuseid, mis aitaksid hoolduskoormust jagada ja vähendada: tugiisiku, isikliku abistaja, koduabilise ja põetaja, aga ka ööpäevase hoiu või päevakeskuse teenuseid. Lisaks tunnevad hooldajad vajadust rehabilitatsiooni-, tervishoiu- ja nõustamisteenuste järele.

Lehed

  • « esimene
  • ‹ eelmine
  • …
  • 63
  • 64
  • 65
  • 66
  • 67
  • 68
  • 69
  • 70
  • 71
  • …
  • järgmine ›
  • viimane »
  • Omastehooldus meedias
  • EOH uudised
  • Teated
  • Eurocarers uudised
  • MTÜ Eesti Koduabi Selts
  • Telefon: 50 688 22
  • E-mail: info@omastehooldus.eu