Jump to navigation

Avaleht

Eesti Omastehooldus

  • Avaleht
  • Ühingust
  • Projektid
  • Üritused
  • Kasulik teada
  • Uudised

Sa oled siin

  1. Avaleht ›

Uudised

Tervisekalendri fookuses on oktoobris heaolu töökohal

22.09.2017

Tööd puudutavates arutlustes jäävad tavapäraselt kõlama mõisted  ̶  tulemuslikkus, efektiivsus ja tootlikkus. Teisisõnu – et asjad saaksid tehtud endisest tõhusamalt, kvaliteetsemalt, väiksemate kuludega. Veidi vähem räägitakse inimeste heaolu olulisusest ja selle tagamise võimalustest töökohal ehk tööheaolust.

Tööheaolu kujundavateks osapoolteks ja teguriteks on töötaja ise, töö, juhtimine, meeskond ning organisatsioon. Heaolu kirjeldamisest lihtsam on seletada selle puudumise mõju – madala tööheaoluga ettevõtetes on seotust, pühendumist ja motivatsiooni keeruline saavutada.

Tööheaolu eest vastutavad organisatsioonis kõik osapooled: tööandja, juhid ja töömeeskonnad ning iga töötaja. Uuringud näitavad, et individuaalsel tasandil aitavad töötajate pühendumisele ja motiveeritusele kaasa töö meelepärasus, turvaline töökeskkond ning hästi juhitud ja hoitud töösuhted. Ja ehkki mõni aspekt, nt töö meelepärasus, on individuaalne, saavad tööheaolu kujundamiseks kõik oma panuse anda.

Töö meelepärasus

Ideaalne on see, kui inimene saab teha tööd, mis talle meeldib, kuid kõigis töödes on aspekte, mis on vähem meeldivad. Töö negatiivseid külgi saab meelepärasemaks muuta võimalusega mõjutada oma tööd puudutavaid protsesse, otsuseid ja eesmärke. Oluline on see, et töö on inimesele tähendusrikas ja arenemist pakkuv. Hea ning motiveeritud töötaja soovib oma tööd hästi teha ja edukas organisatsioon on loonud selleks vajalikud tingimused.

Heaks pinnaseks töö meelepärasena hoidmisel on tööandja lugupidav suhtumine kõikide tööde ja töötajate suhtes, arukas töö planeerimine, avatud ja konstruktiivse arvamusruumi hoidmine ja elukestva õppimise kultuur, samuti regulaarse positiivse tagasiside andmise harjumus.

Turvaline ja tervist toetav töökeskkond

Kõige mõjusamaks viisiks turvalise ja tervist toetava keskkonna loomisel on teha heaolu toetavad valikud iga töötaja jaoks lihtsaks, pikemas perspektiivis isegi automaatseks. Seda nii füüsilise töökeskkonna ja töökorralduse kui ka tööprotsessi ja tervist puudutavate otsuste langetamise tasandil.

Inimesed töötavad paremini ruumis, kus häirivad tegurid või katkestused on vähendatud miinimumini. Seega peaks süvenemist ja keskendumist nõudvatel töökohtadel pakkuma eraldi olemise võimalusi, korrigeerima helilist fooni või valgusrežiimi nii, et need toetaksid töötamist. Mitmed uuringud on näidanud, et inimeste väsimust ja ka peavalu on võimalik edukalt ennetada õige valgustusega, samuti on võimalik valida valgusteid, mille spekter stimuleerib ajutegevust.

Nutikad tööandjad on oma töötajate tervist silmas pidades loonud võimalusi töökoha ja -asendite vahetamiseks päeva jooksul, olgu selleks siis võimalus töötada reguleeritava kõrgusega laua taga, püstitöötamise nurgakesed või kabinetid, väikesed nõupidamise või puhkuseoaasid koridori vähekäidavas osas vm. Selline ruumikasutus soodustab ühtlasi nii liigutamist, väikeste pauside võtmist kui ka suuremat koostööd inimeste vahel. Puhkenurkasid ja alasid, kuhu töötajatel oleks võimalik eralduda, et ennast turgutada ja taastada või teistega lühidalt oma ideid arutada, ei saa kunagi olla liiga palju. Tööstusettevõtetes on küllaltki levinud võtteks töötajate lühiajaline rotatsioon kas siis eri tööoperatsioonide või töökohtade vahel.

Töökorraldus on oluline osa töökeskkonnast, mis mõjutab tööheaolu. Läbipõlemise ja ülekoormuse ennetamisel võib abi olla sellest, kui töötajaid julgustatakse igapäevaselt tegema regulaarseid pause – eemalduma veidiks ajaks oma töökohast, et siis värske ja reipamana tagasi tulla. Uuringud näitavad, et kui inimesed keskenduvad ühele tegevusele, on nad produktiivsemad kui siis, kui nad on sunnitud paralleelselt tegelema mitmete erinevate ülesannetega. Töökorraldusega saab luua võimalusi, et aeg-ajalt lahendab töötaja ühepäevaste tsüklitena ülesandeid ühekaupa.

Libisev tööaja algus või võimalus vahepeal ära käia vähendavad läbipõlemist ja suurendavad töörahulolu ning pühendumist. Paindlikkus töösuhetes, sh kaugtöö või osalise töö võimaldamine kas regulaarselt või perioodiliselt, aitab tööheaolu suurendada.

Hästi juhitud ja hoitud töösuhted

Juhid peavad oskama ja suutma märgata ja tunnustada kõikide panust, oskama juhtida konflikte ning iseennast.

Stanfordi Ülikooli teadlased on kirjeldanud head juhtimiskultuuri kui instrumenti, mis aitab luua head sisekliimat ja hoida töösuhetes eneseväärikust ning lugupidamist.

Hea juhtimiskultuur hõlmab 5 olulist komponenti:

  • Arutelud ühiste väärtuste üle. Sidudes diskussioonide abil isiklikud sihid ja firma missiooni, kinnistub nende väärtuste järgimine
  • Avatus uuteks kogemusteks
  • Igaühe panuse ja pingutuse tunnustamine koos erinevuste märkamisega
  • Seotus organisatsiooniga ja ühtekuuluvus
  • Usaldus, turvalisus, austus

Väga oluliseks komponendiks on paindlikkus, sh saab eraldi esile tõsta teadmiste vahetamise ja otsuste tegemisel osalemise võimalust.

Abistavad teenused töökohal

Mitmed Eesti organisatsioonid pakuvad töökohal erinevaid töötaja heaolu toetavaid teenuseid. Näiteks tervishoiuteenuseid (tervisemõõtmised, vaktsineerimine, tubakast loobumise nõustamine jms), lühiajalisi lastehoiu võimalusi, psühholoogilist tuge ja nõustamist tööalastes või isiklikes kriisisituatsioonides.

Tasub kaaluda võimalusi töötajate elustiili toetamiseks, kasutades toitumisnõustajate, treenerite jt spetsialistide abi. Uuringud on tõestanud, et piisav kehaline aktiivsus ja tasakaalustatud toiduvalik aitavad stressi ennetada.

Näiteid Eesti ettevõtete toredatest lahendustest heaolu loomisel toome Terviseinfo blogi vahendusel teieni oktoobrikuu jooksul.

Kuidas heaolu süsteemselt kujundada?

Alustage tipust – kui juhtkond on aktiivselt nö paadis, tõmbab see kaasa ka ülejäänud.
Eelarve olemasolu – seadke eesmärgid realistlikult, et oleks ülevaade, kui palju teil on võimalik aasta või tegevuse lõikes kulutada. Suur osa toredatest ideedest ei pruugi üldse rahalist katet nõuda. Planeerige oma tegevused ja kulud nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis.
Kaasake töötajaid – küsige, milliseid tegevusi või elemente nad sooviksid heaolu loomisel näha. Tulemused võivad olla väga üllatavad ja õpetlikud.
Ergutage inimeste loovust – looge töötajaile võimalusi koosviibimisteks ning erinevat tüüpi koostööprojektide tegemiseks.

Muudatusi tasub ellu viia tasapisi, kuna inimesed vajavad harjumiseks, kohanemiseks ja omaks võtmiseks aega. Liiga ambitsioonikad eesmärgid ja uuenduste rakendamine tihedas ajagraafikus võib tekitada nii tegijates kui ka osalejates minnalaskmist või vastuseisu.

Loe ja vaata lisaks allikaid:

  • Tööheaolu portaal 
  • Työhyvinvointi 
  • Vaimse tervise edendamine töökohal. Hea tava aruande kokkuvõte. 
  • From Public Health to Wellbeing: The New Driver for Policy and Action. Paul Walker, Marie John
    Palgrave Macmillan, 2011. 

 

Teksti autor: Külli Luuk

Allikas: 
http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tookohal/tervisekalender/oktoober

Kutse TET võrgustiku seminarile Tallinnas 17.10.2017

22.09.2017

Ootame teid osalema 17.10.2017 toimuvale tervist edendavate töökohtade(TET) võrgustiku seminarile SEB pangas (Tallinn, Tornimäe 2)

Seminar on tasuta.

Seekordne seminaripäev on pühendatud tööheaolu teemale.

Peaettekandja, Tööheaolu.ee eestvedaja Kaire Piirsalu-Kivihall on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ja omandanud magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikoolis inimressursijuhtimise erialal. Tööheaolu juhtimise alal täiendas ta ennast Tampere Ülikoolis. Ta on töötanud ligi 20 aastat edukate rahvusvaheliste brändidega ning tal on õnnestunud kogemusi koguda ka Euroopa edukaimate tööandjate juures. Ta on andnud tööheaolu juhtimise loenguid Tartu Ülikoolis, on Äripäeva Personalijuhtimise käsiraamatu kaasautor, avaldanud artikleid väljaannetes Personali Praktik, Äripäev, postimees.ee jm.

Tutvu päevakavaga siin!

TervislikTookoht_logo_3

Linn(Tallinn) kahekordistab omakseid hooldavate inimeste toetust

11.09.2017

"Me ei tea ju kunagi ette, kas vanema hooldamine on ühe või mitme kuu või aastate küsimus, mis vahel nõuab ka töölt ära jäämist. Senine tasu oli ju pisuke, sellega keegi hakkama ei saa," rõõmustas omastehooldajate tugirühma eestvedaja Pirjo Vaarmaa linna antava 162 640 euro suuruse lisaraha üle.

Seniste, 2010. aastast kehtinud määrade järgi maksti hooldajatoetust raske puudega isiku hooldamisel 15,4 eurot, sügava puudega isiku hooldamisel 25,6 ning 3-16-aastase keskmise ning raske või sügava puudega lapse hooldajale 19,20 eurot kuus. "Riik andis aastaid tagasi selle kohustuse omavalitsusele üle väga väikese rahaga," ütles abilinnapea Merike Martinson. "Septembrist suurendab linn hooldajatoetust ligi kaks korda, kuid arvan, et tõus peaks järgmistel aastatel kindlasti jätkuma. Omastehooldajate tänuväärse töö väärtustamine on väga oluline."

Suuremate toetuste maksmiseks on linna lisaeelarves 162 640 eurot. Kokku on selle aasta eelarves hooldajatoetuse ja sellega seonduva sotsiaalmaksu maksmiseks 1 588 080 eurot.

Tõeliselt teretulnud

"See on tõeliselt teretulnud otsus ja olen kahe käega selle poolt!" ütles Vaarmaa. "Senine tasu oli ju üsna pisikene. Me ei kujuta kunagi ette, kas vanema hooldamine on ühe või mitme kuu või aastate küsimus, mis vahel nõuab ka töölt ära jäämist. Väikese rahaga ei saa keegi hakkama. Vanema, abikaasa või lapse hooldamine on raske füüsiliselt ja psühholoogiliselt, mõjudes ka närvikavale."

Seepärast hindab Vaarmaa eriti linna pakutud võimalust tellida tasuta koju professionaalne hooldaja, kes võimaldab omastehooldajale nii vajalikke hingetõmbepause. "Me oleme tänulikud Merike Martinsonile, sest tean ema hooldades omast käest, kui vajalik selline võimalus on," ütles Vaar-maa. "Selline olukord võib tekkida ju väga järsku ja kui poleks kelleltki nõu küsida, oleks lugu üpris troostitu. Kogu teave ei jää ka hoobilt meelde, seepärast on tänuväärne, kui kodus käib aitamas professionaal. Nii on inimesel kergem hooldajarolli sisse elada ja vältida paanikat – et ma ei saa hakkama. Samuti annab see omastele hingetõmbepausi, lubades minna jalutama või sisseoste tegema. Professionaalne hooldaja peseb, vahetab voodilinad ja teeb muud vajalikku – ta on täisprofessionaal, keda võib haige juurde usaldada. Meie perekond on selle teenuse eest küll väga tänulik."

Nõutud teenus

Martinsoni kinnitusel on koos omastehooldajate tugirühma liikmetega välja arendatud hooldajateenus paari aastaga väga nõutuks kujunenud. Puuetega laste vanematele ja hooldajatele pakub linn ka intervallhoolduse teenust. "Intervallhooldus võimaldab lastevanematele ajutist leevendust ja rahulikku puhkust teadmisel, et lapsele on tagatud tema eale ja seisundile vastav hooldamine, toitlustamine, kasvatamine ja arendamine ning vajadusel meditsiinilise abi korraldamine," ütles Martinson.

Omastehooldajad kogunevad kolmapäeval kell 12 botaanikaaias. "Oodatud on kõik omastehooldajad," lausus Vaarmaa. "Toimub giidiga ringkäik ja pärast seda väike vestlusring." Botaanikaaia pilet maksab pensionärile 2,5, täispilet 5 eurot.

Taotluse blankett linna kodulehelt

• 1. septembrist on hooldajatoetuse määrad vähemalt 16-aastase raske puudega isiku hooldajale 30 eurot ja vähemalt 16-aastase sügava puudega isiku hooldajale 40 eurot kuus. Kolme- kuni 16-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldaja toetus on 30 eurot kuus.

• Hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks tuleb esitada vormikohane taotlus elukohajärgse linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale, blanketi leiab linna kodulehelt.

Allikas: 
http://www.pealinn.ee/tallinn/linn-kahekordistab-omakseid-hooldavate-inimeste-toetust-n199256

Lehed

  • « esimene
  • ‹ eelmine
  • …
  • 48
  • 49
  • 50
  • 51
  • 52
  • 53
  • 54
  • 55
  • 56
  • …
  • järgmine ›
  • viimane »
  • Omastehooldus meedias
  • EOH uudised
  • Teated
  • Eurocarers uudised
  • MTÜ Eesti Koduabi Selts
  • Telefon: 50 688 22
  • E-mail: info@omastehooldus.eu