Jump to navigation

Avaleht

Eesti Omastehooldus

  • Avaleht
  • Ühingust
  • Projektid
  • Üritused
  • Kasulik teada
  • Uudised

Sa oled siin

  1. Avaleht ›

Uudised

Sotsiaalkindlustusameti uus kokkuhoid: 60% rehabilitatsiooni vajajaid jääb ukse taha

23.07.2018

Füsioteraapia kulusid hoiti kokku just kõige halvema tervisega inimeste arvel.

Kuigi riik soovitab saamata jäänud teenuseid hankida teistest kanalitest, napib neidki.

Tänavu esimeses kvartalis andis sotsiaalkindlustusamet (SKA) äraütleva vastuse 58% inimestele, kes taotlesid rehabilitatsiooni, sest neil ei olevat seda vaja. Ära öeldi 327 täiskasvanule ja eakale, jaatavalt vastati 235 inimesele. Mullu terve aasta peale öeldi samuti ära 59% taotlejatele ehk 1227 inimesele. Õigus teenust saada anti 858-le.

Loe edasi tasulist artiklit.

Allikas: 
http://epl.delfi.ee/news/eesti/sotsiaalkindlustusameti-uus-kokkuhoid-60-rehabilitatsiooni-vajajaid-jaab-ukse-taha?id=83104187

Juulist saavad sügava puudega täisealiste inimeste hooldajad tasustatud lisapuhkepäevi

09.07.2018

1. juulist hakkas kehtima töölepingu seaduse muudatus, millega kehtestatakse kuni viie tööpäevane tasustatud hoolduspuhkus töötajale, kes on täisealise sügava puudega inimese lähedane või talle kohaliku omavalitsuse poolt määratud hooldaja. Hoolduspuhkuse eesmärk on toetada hoolduskoormusega töötaja tööelus osalemist, andes talle täiendavat vaba aega sügava puudega lähedase hooldamiseks või hooldamise korraldamiseks. 

„Tegemist on täiesti uue puhkuseliigiga, kus riik võimaldab tasustatud puhkusepäevi ka täisealise sügava puudega inimese lähedastele. Seni said lisapuhkepäevi lapse erivajadustega tegelemiseks vaid puudega laste vanemad, eestkostjad või hooldajad,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Lisapuhkepäevad on mõeldud näiteks sügava puudega inimesega arsti juures käimiseks, tema hooldamise korraldamiseks või lihtsalt koos vaba aja veetmiseks.“ 

  • Töötajal on õigus puhkusele, kui ta on sügava puudega täisealise vanem, vanavanem, õde, vend, laps, lapselaps, poolõde, poolvend, abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses. Samuti saavad puhkepäevi kasutada sügava puudega täisealise inimese eestkostjad või kohaliku omavalitsuse poolt määratud hooldajad.
  • Viie tööpäeva pikkust hoolduspuhkust võib kasutada ühes osas või eraldi päevade kaupa kalendriaasta jooksul. 
  • Hoolduspuhkuse kasutamiseks lepib töötaja tööandjaga kokku ja esitab selle kohta tööandjale avalduse. Vajadusel on tööandjal õigus küsida hoolduspuhkuse õigust tõendavaid dokumente, milleks võib olla näiteks: - kehtiv sügava puude raskusastme tuvastamise otsus hooldatava kohta; - väljavõte, mis tõendab, et puhkust kasutada sooviv töötaja on hooldatava lähedane.
  • Puhkusetasu lisapuhkepäevade eest arvestatakse alampalga määras, mis 2018. aastal on 23,62 eurot päevas.
  • Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu suuruse arvutab ja maksab töötajale välja tööandja, kes saab selle hiljemalt 3 kuu jooksul pärast puhkuse kasutamist sotsiaalkindlustusametilt tagasi taotleda. 

Hoolduspuhkuse kehtestamise sügava puudega inimese töötavale lähedasele kiitis valitsus heaks 14. septembril 2017 koos hoolduskoormuse vähendamise esmaste abinõude paketiga.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, mis näeb ette tegevused omastehooldajate hoolduskoormuse vähendamiseks.

Rohkem infot tasustatud hoolduspuhkuse kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. Tööandjatele puhkustasu hüvitamise korra kohta saab infot samuti ameti kodulehelt. 

Allikas: 
http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/juulist-saavad-sugava-puudega-taisealiste-inimeste-hooldajad-tasustatud-lisapuhkepaevi

25. juunil möödus 25 aastat Viini inimõiguste deklaratsiooni vastuvõtmisest

26.06.2018

Viini deklaratsiooni 25. aastapäeva puhul tõlkis Inimõiguste Instituut esmakordselt deklaratsiooni ja tegevuskavatäismahus eesti keelde.

 
Lugeda ja välja printida saab siit: https://www.humanrightsestonia.ee/wp/wp-content/uploads/2018/06/eihr_viini_deklaratsioon_ja_tegevuskava_2.pdf
Viini deklaratsiooni ja tegevuskava poolt hääletasid konsensuslikult 171 riiki, sealhulgas Eesti, 25. juunil 1993. aastal Viinis toimunud inimõiguste maailmakonverentsil, mis on ligi 7000 delegaadiga ja rohkem kui 800 valitsusvälise organisatsiooniga jäänud siiani suurimaks inimõigusfoorumiks. Eesti delegatsiooni juhtis tollane välisminister Trivimi Velliste.

1993. aasta inimõiguste maailmakonverentsil viibis Inimõiguste Instituudi esindus, kuhu kuulus ka Mart Rannut. Viini deklaratsiooni ja tegevuskava vastuvõtmine oli Rannuti sõnul märgiline samm, et kaardistada uued inimõigust perspektiivid pärast külma sõja lõppu. Naiste, vähemuste ja põlisrahvaste õigused said konverentsil palju tähelepanu. Samas ähvardas riikidevaheline vaidlus inimõiguste universaalsuse versus suhtelisuse üle oluliselt kärpida inimõiguslikke väärtusi. Rannuti sõnul esitati konverentsil ka seisukohti, mille kohaselt tuleb inimõigused mugandada vastavalt kohalikule kultuurile, universaalsed standardid on aga riigi siseasjusse sekkumine.

 
Küll aga oli ka hoiatavaid näiteid. „Näiteks soovis Venemaa Föderatsioon vähemuste määratlusele täiendust, mille kohaselt oleks vähemusteks loetud ka okupeeritud territooriumidel elav sisserännanud elanikkond,” sõnas Rannut. Eestis oleks see tähendanud Nõukogude okupatsiooniajal sisserännanud elanikkonnale kõikide õiguste andmist ilma eesti keele oskuseta ja lojaalsuseta, mis oleks oluliselt takistanud Eesti demokraatlikku arengut. Selle taotluse tagasilükkamisel tegi suure töö ära toonane Eesti ÜRO esindus.

Tollane ÜRO peasekretär Boutros Boutros-Ghali ütles oma avalduses 1993. aasta maailmakonverentsi delegaatidele, et Viini deklaratsiooni ja tegevuskava vastuvõtmisega uuendasid nad rahvusvahelise üldsuse pühendumust edendada ja kaitsta inimõigusi. Boutros-Ghali sõnul kinnistas kokkutulek uue visiooni inimõiguste kaitsmisest järgmisel sajandil.

Maailmakonverentsi päevakord hõlmas ka arengu, demokraatia ning majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste, tsiviil- ja poliitiliste õiguste vahelisi seosed ja ÜRO tegevuse efektiivsuse hindamist.

Juba alates Viini deklaratsiooni esimesest ettevalmistava komisjoni koosolekust Genfis 1991. aasta septembris, oli selge, et need olid toona väljakutsed, mis tekitasid keerulisi, mõnikord ka lõhestavaid, lahkarvamusi. Näiteks küsimused riiklikust suveräänsusest, universaalsusest, valitsusväliste organisatsioonide rollist ning uute inimõigusalaste õigusaktide teostatavusest ja jätkusuutlikkusest. Ettevalmistav protsess hõlmas kolme olulist piirkondlikku koosolekut –Tunises, San Josées ja Bangkokis, kus esitati deklaratsioonid, milles keskenduti just Aafrika, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna probleemidele. Lisaks eelnesid deklaratsioonile mitteametlikud kohtumised Euroopas ja Põhja-Ameerikas.

Originaaldokument: https://www.ohchr.org/EN/ProfessionalInterest/Pages/Vienna.aspx

Allikas: 
https://www.humanrightsestonia.ee/25-aastat-viini-inimoiguste-deklaratsiooni-vastuvotmisest/

Lehed

  • « esimene
  • ‹ eelmine
  • …
  • 32
  • 33
  • 34
  • 35
  • 36
  • 37
  • 38
  • 39
  • 40
  • …
  • järgmine ›
  • viimane »
  • Omastehooldus meedias
  • EOH uudised
  • Teated
  • Eurocarers uudised
  • MTÜ Eesti Koduabi Selts
  • Telefon: 50 688 22
  • E-mail: info@omastehooldus.eu