Jätkame eelmisel korral pooleli jäänud teemaga „Uni, unetus ja toimetuleks unetusega“. Eesti vanasõna ütleb, et uni on magusam kui mesi. Kuna minu vanaisa oli mesinik, siis olen ma vägisi mee sissesöötmisest lapsena nii tüdinud, et mee söömisega on raskusi isegi tõsise külmetuse puhul ja seepärast arvan minagi, et uni on palju magusam ja parem. Ning suurim piin on see, kui sa oled unine, aga magama jääda ei suuda.

Tihti tuleb omastehooldajal maadelda probleemidega: hooldatava unetus, hooldatava pideva keeramise vajadus ja lõpuks pidevast korrapäratust magamisest tekkinud enda unetus.

Unetuse all mõeldakse üldisi magama jäämise raskusi, rahutut ja katkendlikku und või liig varast ärkamist. Unetus on üldine unehäire, mille taustal on palju teisi põhjusi. Peaaegu kõigil inimestel esineb mingis eluetapis mööduvaid ja lühiajalisi unehäireid. Sellise lühiajalise unetuse taustal ei ilmne tavaliselt mingi muu haigus, vaid unetus on inimese üks võimalik viis reageerida elus toimuvatele erilistele pinge- ja stressiseisunditele. Aktiivse unetuse all kannatavad tavaliselt tundelised inimesed ja neile on omane, et nad muretsevad ja on närvilised. Uni on otsekui tundlik mõõdik, mis reageerib paljudele elus toimuvatele asjadele. Unetust võivad tekitada vahetustega töö, pensionile jäämine, omakse haigestumine või surm, lahutamine, armumine, välismaareis või muud tulevikuga seotud mured või probleemid. Ka liigne kohvi joomine või suitsetamine virgutavad ja ei lase korralikult magada. Alkohol muudab une struktuuri ja alkoholi võõrutusnähtude juurde kuuluvad  ka unetusprobleemid. Vanemaealistel inimestel ööuni häirub veelgi kergemini kui noortel inimestel, kuna juba tavalisest erinev järgmise päeva sündmus tekitab rahutut und või unetut ööd.

Pikaajalise unetuse korral on tegemist kas füüsilise või psüühilise haigusega, mille sümptomid ei lase magada. Sellisteks sümptomiteks on:

• tugi ja liikumiselundite haigused või liigeskulumisega seotud vaevused
• südame ja veresoonkonna haigused, näiteks südamepuudulikkus ja südame isheemiatõbi
• aju verevarustushäired, peavalu ja insult
• jäsemete verevarustushäired
• mõningad neuroloogilised haigused, näiteks Parkinsoni tõbi ja mõned dementsuse vormid
• jalakrambid
• kroonilised kopsuhaigused
• eesnäärmevaevused
• kõrvetised
• naha sügelus
• menopaus
• madal vererõhk
• norskamine
• rahutud jalad.

Väliste tegurite tõttu ( haigused, liikumatus, tegevusetus) vähenenud tegevusvõime tekitab inimeses masendust ja unetust. Samuti võib haigetel inimestel liiga sage unerohtude tarvitamine tekitada omakorda unehäireid. Nii tekivad ka omastehooldajatel nii füüsiliste kui ka psüühiliste raskuste talumise tulemusena pikaajalised unehäired.

Stress, üleväsimus ja kurnatus ilmnevad sageli hommikuse unetusena. Üleväsinud inimesel on stressihormoonide sisaldus veres kõrge, mis raskendab rahunemist ja tasakaalustatud und. Stress võib väljenduda ka valutavate ja pinges lihaste või kõhuvalu kaudu. Halvasti magatud öö mõjutab kogu keha. Keha reageerib elundite tasakaalustamiseks südame löögisageduse, vererõhu, keha temperatuuri ja hingamiskiiruse tõstmisega.

Pikaajaline ja jätkuv hommikune ärkamine võib olla märk masendusest. Masendus võib ilmneda lisaks unetusele liigse unisusena või unerütmihäiretena, magame päeval ja öösel ei saa und. Masendunud inimene tunneb väsimust, valusid, ärritust, kuid mitte alati meeleolu langust. Nii võib jääda peamine põhjus – masendus – märkamata ja ravita.

Unetuse põhjuseks võib olla ka hirm unetuse ees, kus juba hirm halvasti magatud öö ees või liiga vähese ööune võimaluse pärast tekitab omakorda unetust. Ka erinevad ravimid võivad tekitada unetust. Ning seetõttu tuleks alati kõiki põhjuseid arvesse võtta, kui alustada unetuse ravimist.

Üheks suureks ja küllaltki tüütuks probleemiks on norskamine. Olen isegi vaevelnud oma vanemate, aga ka väga hea sõbranna külla tulles probleemi käes, kas terve öö truult üleval olla ja minna lihtsalt kööki näiteks nõusid pesema või tube koristama, sest magada ju niikuinii ei saa. Aga kuna on võimalus minna ka teise tuppa, siis olen seal saanud rahulikult edasi magada. Kuid kui võimalust teise ruumi kolida ei ole!?

Norskamise probleemi käes vaevleb üle 60aastastest meestest üle 50% ja naistest peaaegu   50 %  norskavad. Üldiselt peetakse norskamist vaid ümbritsevaid häirivaks teguriks, kuid tegelikult liitub norskamisega väga palju erinevate elundite häireid: norskamine on seotud isegi südame – ja vereringehaigustega. Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine lisavad norskamisele tugevasti detsibelle. Tervisehäirena vaadatakse  norskamist sel juhul kui see on pidev ja sellega liituvad ka hingamise katkestused, norskamine on häälekas ja katkendlik, lõpeb korinaga ning kui norskamisele liitub veel tugev päevane väsimus ja magamine. Siis on põhjust kahtlustada isegi uneapnoe – häiret ja tuleks pöörduda arsti poole.

Norskamist võib pidada tugevaks lärmiks, sest halvemal juhul on norskamise tugevus isegi 80 detsibelli. See on eriti tugev heli, kuna asfaldi purustamise puur tekitab heli 105 detsibelli ja tugev karjumine 90 detsibelli. Tavaline norskamine ulatub siiski vaid 60 detsibellini, mis on võrdne tavalise kõnelemise hääletugevusega. On märgatud ka, et naised on kõvemahäälsemad kui mehed. Norskajaga ühes ruumis magades ei pea häbenema seda kui te ei suuda norskamist välja kannatada ja üks läheb teise ruumi magama. Kõrvatropid on ka heaks vahendiks heli summutamiseks.

Täiskasvanutel umbes 5-15 % inimestel esineb rahutute jalgade sündroom. Häire ilmneb kontrollimatus vajaduses liigutada alajäsemeid, kuna jalad tunduvad rahututena ja neil võib esineda ka tõmblusi. Häired on tugevamad eriti õhtul ja öösel. Häire põhjuseid täpselt ei teata, kuid arvatakse, et tegemist on närvisüsteemi dopamiini ainevahetuse häirega. Antud vaevus takistab inimesel magamajäämist ja kui see juhtub ööseti, siis viivad katkendlikuks jäänud uni ja vajadus jalgu liigutada lõpuks kroonilise unepuuduseni ja kurnatuseni. Antud häire jaoks on olemas ravim ja see määratakse vastavalt häirepildile.

Rahutuid jalgu saab ravida ka mõningate koduste abivahenditega. Alljärgnevate võtetega on paljud abi saanud:

• uinumist soodustavate ja une kvaliteeti parandavate harjutuste sooritamine ja järgimine
• tervisliku ja mitmekülgse toidu kasutamine
• sääremarja ja reielihaste venitus ja lõdvestus õhtuti
• vahelduvalt külmade ja soojade jalavannide võtmine
• soojade ja külmade kompresside kasutamine ümber sääremarjade
• magneesiumi või rauatablettide kasutus arstiga konsulteerides.

Pikaajalisele unetusele tuleb kindlasti reageerida ja endale selgeks teha, millest unetus on tekkinud, kuna pikaajaline unetus tekitab väsimust, närvilisust, halba enesetunnet, mälu ja keskendumisvõime halvenemist ning lõpuks halvendab kogu päevase eluga toimetulekut. Pikaajaline unetus põhjustab ka palju õnnetusi, kuna inimene muutub kohmakamaks ja tähelepanu hajub.

Seega püüdke nüüdset ilusat ja sooja vananaistesuve ära kasutada ja oma hoolealune sageli  õue viia või siis tuulutada tuba, et värske õhk annaks hea ja kosutava une! Kergeid uinumisi ja mõnusalt raskeid sügistöid kõigile, kel selleks tahe ja võimalus!

Tiina Tursman