Kõik hooldajad, kes on hooldanud voodihaiget inimest, teavad kui tähtis on voodihaigele inimesele korralikult toimiv kõht. Minu tore hooldatav memmekene kirjutab lausa kalendrisse KÕ KO. Kui ma siis küsisin, et mida see tähendab, siis ta vastas, et see on kõht korras. Ning tõesti, kui kalendris ei ole neid nelja tähte juba mitu mitu päeva kirjas, siis hakkab muidu nii tore memmekene muutuma üha  mornimaks ja jutt jääb aina kurvemaks.

Kõhukinnisuse ära hoidmiseks ja hoolduseks on abi ka uriinipidamatuse ära hoidmisest ja hooldusest. Tavaliselt seisneb uriinipidamatuse hooldus mähkmete või spetsiaalsete linade kasutamises. Vanematel inimestel piisab vahel isegi sellest kui aidata ta korrapäraselt WC-sse.

Kõhukinnisus on üldine vaevus, mis suureneb inimese vananedes. Kõhukinnisuse all mõeldakse nii soole normaalsest harvemat tühjenemist kui väljutamisraskusi. Kõhukinnisusel ei ole kindlat põhjust, see on mitme teguri summa. Kõhukinnisusest saame me rääkida siis, kui:

• sool toimib harvemini kui kolm korda nädalas
• väljaheide on väga kõva
• sool ei tundu tühjenevat täielikult
• soole tühjenemiseks peab tugevasti pressima
• sool tühjeneb harvemini kui on vaja.

Kõhukinnisus võib ilmneda ka alljärgnevate sümptomitena nagu: palavik, peavalu, väsimus, isutus, seljavalud, masendus, rahutus või psüühikahäired. Eriti eakatel ja nõrkadel voodihaigetel võib kõhukinnisus tekitada antud häireid. Valud rinnus ja südame rütmihäiredki võivad olla seotud soolte passiivse tööga.

Kõhukinnisus ei ole normaalne vananemisega kaasnev ilming, vaid on tihti toitumises, liikumises ja muudes eluolus toimuvate muutuste tulemus. Eriti pikaajaline voodis lamamine halvab soole töö, samuti pikaajaline soole tööd ergutavate ravimite tarvitamine, osad haigused ja ravimid. Aga ka  muutused elutegevuse korralduses, liigne kiirustamine ja pidev pinge.

Normaalset väljutusprotsessi ei ole hea pikka aega edasi lükata, ka see võib tekitada pikapeale kõhukinnisust. Kui inimene tunneb vajadust minna WC-sse, siis tuleb seda teha kohe. Mida pikemat aega kõhukinnisus on esinenud, seda raskem on sellest lahti saada. Kõhukinnisuse ravis on tähtis osa liikumisel, liikumatute või raskete haigete puhul võib tähendada see ka inimese abistamist istuvasse või püstiseisuasendisse, et keha keskosa lihased saaksid tööd.

Kõhukinnisuse puhul on toiduvalik peamiseks abivahendiks. Süüa tuleks rohkem puu- ja juurvilju, marju ja täisteraviljatooteid, kuna nad sisaldavad  rohkelt kiudaineid, mis tekitavad sooles suurema väljaheitemassi, seovad palju vett ja lisavad täiskõhutunnet koos sooviga külastada tihemini WC-d. Kiudainete lisandumisel toiduratsiooni annab tulemusi juba paari nädala pärast, näiteks kliide lisamisel putrude või jogurtite hulka. Alguses võivad kiud tekitada gaase, kuid annuse suurendamisel vähehaaval paari nädala pärast need vaevused kaovad. Kõhukinnisuse ära hoidmine eluviisi muutmise teel nõuab küllalt suur järjepidevust ja enesekindlust, kuna muutused hakkavad toimuma alles nädalate pärast, kuid tasub seda vaeva ära.

Kliide asemel võib kasutada ka apteegis käsimüügil olevaid kõhtu lahtistavaid vahendeid mis ei tekita soolele sõltuvust ravimist. Tugeva kõhukinnisuse korral sobib iga apteegis müügil olev lahtisti või küünlad. Kuid alati on soovitav pöörduda pikemaajalise kõhukinnisuse puhul  koduõe või arsti poole, teada saamaks, millist ravimit kasutada ja kas antud ravimit võib kasutada pikemat aega.

Hemorroidid ja pärasoole haavandid on tihti seotud kõhukinnisusega. Hemorroidid on tavaliselt valulikud pärakuala veenilaiendid. Hemorroidid võivad veritseda siis kui roe on väga kõva. Hemorroide saab hooldada ja ennetada hoides väljaheite pehmena, hoolitsedes hügieeni ja korrapärase soole töö eest. Sümptomiteta või väheste sümptomitega hemorroide ei ole vaja ravida, kuid kui komud teevad vaevusi, siis on apteegis käsimüügiravimina saadaval geelid ja küünlad lühiajaliseks kasutuseks. Kui aga sümptomid ei kao, siis tuleb pöörduda arsti poole.

Pärasoole haavandid sünnivad tavaliselt kõvast väljaheitest tekitatud haavadest. Tihe ja tugev pühkiminegi võib vigastada päraku piirkonda ja tekkida haavu. On tavaline, et valu suureneb peale roojamist. Haavandid paranevad tavaliselt iseenesest, kuid on tähtis meeles pidada, et kõige parem ennetus ja hooldus on vältida kõhukinnisust. Paranemist kiirendab ka hügieen ja pärakupiirkonna pesemine paar korda päevas ja peale roojamist.

Kõhulahtisus tekib sellest, et jämesool ei suuda soolest piisavalt vedelikku imendada. Kõhulahtisuse põhjuseks võib olla ka nakkav põletik, aga ka vale toiduvalik ja hingeline pinge. Pikaaegse kõhulahtisuse põhjust tuleb lasta uurida, kuna antud sümptomitega võib väljenduda mõni muu haigus.

Lühiajalise ja kerge kõhulahtisuse hoolduses on peamiseks hooldusviisiks piisava vedeliku andmine hooldatavale. Täiskasvanud inimene vajab ööpäevas kuni 2 liitrit vedelikku. Võimalikult kiiresti tuleks siirduda tagasi normaalse toiduvaliku juurde, kuna täielikku paastu enam ei soovitata. Kui tekib kahtlus, et hooldatav ei saa piisavalt vedelikku, võib üles kirjutada päevas tarbitud toidu ja vedeliku kogused. Raske ja pikaajalise kõhulahtisuse korral tuleb pöörduda arsti poole.

Roojapidamatus tähendab tahtmatut või kontrollile mitte alluvat väljaheidete eraldumist soolest. Põhjuseid võib olla mitmeid: vaagnapõhja- või pärasoole sulgurlihaste häired, operatsioonide tagajärjel tekkinud pidamatus või raskekujuline kõhukinnisus. Roojapidamatus on uriinipidamatusest raskem ja ebameeldivam tervisehäire, eriti raske on olukord kui inimene kannatab mõlema probleemi käes. Mäluhäiretega haigetel ja sügava liikumispuudega  halvatud inimestel on lisaks roojapidamatusele veel  lihtsalt määrimist.

Kerge roojapidamatuse raviks võib piisata vaagnapõhja- või pärasoole sulgurlihaste regulaarsest harjutuste sooritamisest. Sel juhul suunatakse inimene füsioterapeudi juurde, kes testib lihaste seisundit ja koostab üksikasjaliku taastusraviprogrammi. Vahel võib ilmneda roojapidamatuse taustal hoopis raske kõhukinnisuse probleem. Sellisel juhul valmistub pärasool kõva ja kuiva väljaheite väljutamiseks ja pärasoolest väljub hoopis limast ja vesist vedelikku. Sellisel juhul piisab kõhukinnisuse ravist ja roojapidamatus kaob.

Olenevalt probleemist vajavad hooldatavad erinevaid sidemeid, mähkmeid või tampoone. Roojapidamatuse puhul, ka alakeha halvatuse korral on soovitav kasutada anaaltampoone. Anaaltampoon laieneb pärasooles keha soojus mõjul ja suleb sellega tee väljaheidete tahtmatule väljumisele. Tampoonid sobivad isikutele, kelle alakeha tundlikkus on vähenenud või puudub ja kes ei suuda ise kontrollida soole tööd. Siiani ei ole neid Eesti apteekidest leidnud, kuid see ei tähenda, et neid meil ei ole. Loodame, et ka meie apteegid jõuavad nii kaugele!

Soovin kõigile head tervist ja korras kõhtu!

Tiina Tursman